Ehitiste tehniliste nõuete kooskõlastamise vajadusest riigikaitsega seotud punktide osas on juba arutletud siis, kui hekseldati "tuumavarjendit". Kõik olid nõus ja pole vaja uuesti alustada ...Kapten Trumm kirjutas:Äkki peaks sissejuhatuseks määratlema riigikaitselise tähtsusega objektid ja nende rajamiseks normid/tingimused/kooskõlastuse korra?
Kui Narva piiripunkti rekonstrueeritakse ja selliseid nõudeid pole, siis ehitataksegi nii nagu tsviil/RA kasutuseks mugav on (klaasist ja plekist putkad) ja valmiv objekt on kergesti vallutatav/neutraliseeritav.
Või on tema õhkimine väga töö- ja lõhkeainemahukas või kõrget kvalifikatsiooni nõudev, kuna konstruktsioonis pole vastavaid kohti ette nähtud, asja kokku laskmine eeldab kõrge tasemega lõhkajaid ja materjale, mida tekkivas segaduses ei pruugi olla (näide täna ehitatavad sillad).
Täpsustav küsimus - kas ksf Kapten Trumm tahaks ehitada Narva silla ette täismahus betoonist kaitsesõlme koos laskepesadega?
Tagantjärele (polnud ennem võimalik sõna võtta) mõned mõtted PV reservist ja sõjaväestatud üksustest.
a) Kas PV sõjaliste struktuuride olemasolu parandaks eelhoiatuse aega? Ilmselt mitte, sest infot tuleb koguda nagunii nendel, kel selleks võimalus. Mingi eriline PV luuresalk Venemaal...?

b) Kas sõjaväestatud üksus annaks kiirema reageerimise? Ainult siis, kui mehed istuks pidevalt koti otsas ja jõe kallastel oleks alaliselt mehitatud kaitsepositsioonid. Kui üksused oleks oma alalistes väljaõppe kohtades, siis on nende (ja PV reservi) reageerimise aeg samaväärne Kaitseliiduga. Vahe ainult selles, et nende asukohad on kaudtule ulatuses ning vajadusel blokeeritavad eriüksustega, samal ajal kui kaitseliitlasi keegi üksikult varitsuste ja suurtükkidega taga ajama ei hakka.