Vene vs. Lääne tankid

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 23492
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas ruger »

Leo2A4TR versiooni tegemistest ja hinnanguline lahinguvõimekus Süüria sõja kogemustena
https://misterxanlisis.wordpress.com/20 ... -in-syria/
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Feliks
Liige
Postitusi: 135
Liitunud: 03 Mai, 2010 19:17
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Feliks »

Väga hea artikkel! Tänud jagamast!!!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44186
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kahjuks ei näidata analüüsi juurde fotosid tabatud kohtadest - sealt saaks aimu, kas üldse midagi hullemat juhtus.
Leopard 2A4 on jah paraku piisavalt paks ainult eestvaates, torni küljed on tal õhukesed ja igale enamvähem normaalsele kumulatiivrelvale läbitavad (TT raketid kindlasti kohe).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
kaugeltuuriv
Liige
Postitusi: 7895
Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas kaugeltuuriv »

Niipalju,kui olen väliskirjandust jälginud,siis uue Leo või nimetagem seda uueks Eurotankiks(sest koostõõleppe algsed osalised on Saksamaa ja Prantsusmaa) loomiseks kogutakse lisaks neile kahele riigile veel seltskonda juurde.Proovitakse teha midagi sellist,nagu Eurofighter.
Põhjuseks kogu see uurimuse kallidus ning suurema tellimuse puhul ka omahinna alanemine.Eeldan,et kaasomanikeks otsitakse rasketööstustusi omavaid ja juba ka näiteks Saksa ja Prantsuse tanke kasutavaid Euroopa riike.
Võimalikud ühinejad?Itaalia,Hispaania,Austria,Rootsi?
Britid kohe kindlasti mitte,sest juba on kuulda olnud,et nad alustavad ka oma uue tankiprogrammiga,kohe peale selle jalaväe lahingumasinate vahetuse lõppemist.
Üks asi on aga juba välja käidud sakslaste poolt,uus toru tuleb 130mm.-ne.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10290
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Kilo Tango »

kaugeltuuriv kirjutas:...
Üks asi on aga juba välja käidud sakslaste poolt,uus toru tuleb 130mm.-ne.
Selle kohta kommenteeriks nii palju, et ehkki kaliibri muutus tundub väike, siis tuleb tähele panna järgmist:
1. Ehkki raua läbimõõdu vahe on vaid 8.3%, siis ristlõike pindala vahe on 17% (üleminek 105mm pealt 120 peale tähendas 30%-st pindala suurenemist)
2. Oluliselt on suurendatud kambri pikkust (täpsemaid andmeid ei tea, kuid piltidel tundub 120mm laeng uue 130mm laengu kõrval tilluke
3. See võimaldab oluliselt suurendada KEP moona varda pikkust
4. See annab lisapaindlikkust moona võimekuse parandamiseks tulevikus
5. See tähendab, et käsitsi laadimine on välistatud
nimetu
Liige
Postitusi: 7680
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas nimetu »

Proovitakse teha midagi sellist,nagu Eurofighter.
Ehk siis kallis, hilinenud ja kokkuvõttes ilma prantslasteta? :lol:
Itaalia,Hispaania,Austria,Rootsi?
Üsna küsitav kas esimesed kolm riiki on üldse valmis rahaliselt panustama sellesse projekti. Tanki aretamine pole päris niisama nali. Hilisemast tootmisest oleks nad ilmselt siiski huvitatud.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44186
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

5. See tähendab, et käsitsi laadimine on välistatud
130 mm pearelvaga tank on tegelikult venelastel valmis ehitatud, kuid katsetuseks see jäigi.
Meeskonnas oli ette nähtud 2 laadurit, et seda relva laadida ja kogu sellele mannale siseruumi tagamiseks oli tank ligi 70 tonnise massiga.
Koos tollaste vene mootorite võimalustega tähendas see kehva liikuvust.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
eloscuro
Liige
Postitusi: 518
Liitunud: 09 Mai, 2007 21:09
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas eloscuro »

Kapten Trumm kirjutas:
5. See tähendab, et käsitsi laadimine on välistatud
130 mm pearelvaga tank on tegelikult venelastel valmis ehitatud, kuid katsetuseks see jäigi.
Meeskonnas oli ette nähtud 2 laadurit, et seda relva laadida ja kogu sellele mannale siseruumi tagamiseks oli tank ligi 70 tonnise massiga.
Koos tollaste vene mootorite võimalustega tähendas see kehva liikuvust.
IS-7 omadustest (4 fikseeritud kuulipildujat kerel, 2 vaatamas ette, 2 taha :o ) on YouTubes hea video:

https://www.youtube.com/watch?v=Hoecf7ovrRM
https://www.youtube.com/watch?v=hPWw6sMaCOI

130mm laadimissüsteemist 2. videos 2:45 juures
IS-7 2 laadurit olid pigem laskemoonakonveieri operaatorid.

Ühesõnaga - Kui Eurotank kasutab 130 mm moona, siis pole automaatlaadurist pääsu.
Venelased saavad muidugi hoobelda, et nad olid oma autolaaduritega õigel teel ja ajast ees.

Teine vene fetiš, pisikene torn, paistab ennast Süürias kohati õigustavat. Muldvalli taga on tegu tõesti palju raskema sihtmärgiga kui nt. Leo 2. Suur hulk ATGM videotest on lähemal vaatamisel vaid valli tabamine.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 23492
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas ruger »

Armata T-14 tank
Pilt
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44186
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kunnase "Taavetis" on kirjas sellised read, ütlejaks tankikomandör lipnik Tergens
"Iga kord, kui me Armatat nägime, tellisime nende pihta lühikese, mõnesekundilise tulelöögi - shansid tankil pilt tasku lüüa polnudki nii väikesed".
Mulle meenusid need read neid rohkearvulisi kaameraid nähes.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nimetu
Liige
Postitusi: 7680
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas nimetu »

Pigem on lootust aktiivkaitse radarid kotti lüüa. Need on üsna selgelt näha ja väga sobivas kohas. Veidi imelik on, et pildil olev hard-kill aktiivkaitse katab ainult torni esisektorit, tagant ja külgedelt kaitseb ainult mingi suitsusüsteem ja võresoomus. Samuti on raske aru saada torni katte eesmärgist. Termokaameral on see niikuinii üks jahedamaid alasid ning osad nurgad sellel toimivad justkui lasu kanalid, mis suunavad šrapnelli õrnade seadmete peale.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44186
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Torni lael asub seal sisseehitatud lõhkesoomus (Javelini tüüpi rakettide vastu, mis lõhkevad tanki torni kohal).
Seepärast on tõenäoliselt kaamerad ka allapoole viidud, et esimese Javelini tõrjumise järel tank pilditu poleks (tavaliselt asuks need torni lael).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nimetu
Liige
Postitusi: 7680
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas nimetu »

Torni lael asub seal sisseehitatud lõhkesoomus (Javelini tüüpi rakettide vastu, mis lõhkevad tanki torni kohal).
Javelinil peaks olema tandemlaeng selle vastu. Küll aga toimiks ilmselt TOW ja NLAW vastu. Tandemlaeng neil peaks olema, kuid minu arust mitte ülalt lõhkemisel.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 5594
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Gideonic »

Kapten Trumm kirjutas:Torni lael asub seal sisseehitatud lõhkesoomus (Javelini tüüpi rakettide vastu, mis lõhkevad tanki torni kohal).
Seepärast on tõenäoliselt kaamerad ka allapoole viidud, et esimese Javelini tõrjumise järel tank pilditu poleks (tavaliselt asuks need torni lael).
Trumm, ma ei saa aru mida sa jaurad "aktiivsoomusest lael, mis leiutati esmakordselt Armatal ning just Javelini vasti, mistõttu peab lõdva londiga esimese lasu kinni".
  • Esiteks on ERAt paigutatud katusele ka varasematele tankidele.
  • Teiseks on Javelinil tegelikult täitsa adekvaatne tandemlõhkepea, sest see peab päris paljudel juhtudel töötama ka otselasu režiimis. Ei ole nii, et kuna rakett on top-attack teeme rämeda hinnaalanduse lõhkepeale, nagu sa siin juba vähemalt 2x kaudselt muljet üritad jääta (Armata katuse ERA)
Siit väljavõte (netist vabalt kättesaadavast) manualist. Raketi diameeter on 127mm, põhilaengu lõhkepea kaal on 8,4 kg (üle poole raketi kogukaalust) ning eellaeng on täiesti piisav misiganes ERA detoneerimiseks.
Pilt

Vähe? Nüüd sulle väike info, et kõige raskem TOW lõhkepea on 5,9 - 6,14 kg.

Netist leitav number läbistuvuse kohta on 600-800mm RHA (peale ERAt), mis on tegelikult selgelt konservatiivne (TOWl on läbi käinud numbrid 900 mm peale ERAt).

Mis kuradi materjalis see Armata katus sinuarust tehtud on, et selle esimese lasu kinni peab? Palun lõpeta ära krooniline Lääne tankitõrjerelvastuse naeruvääristamine et oma "pointi tõestada".
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44186
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Vene vs. Lääne tankid

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sul on funktsionaalse lugemise võime puudujäägid? Kus ma nimetatud asju ütlesin, viita.

Kordan siis üle
Torni lael asub seal sisseehitatud lõhkesoomus (Javelini tüüpi rakettide vastu, mis lõhkevad tanki torni kohal).
Javelini tüüpi - kontekstis "top attack tüüpi".

Millistel tankidel on torni lagi kaetud reaktiivsoomusega?
Vähemalt seniste vene tankide puhul on see probleem, et reaktiivsoomusega on kaetud vaid torni esiosa kaldpind ning torni "katus" on suuresti katmata, sest see on "asustatud" luukide ja seadmetega.

Pilt

Kui pildil olevat torni ülevalt vaadata, siis "torni laest" on kaetud ehk 20%, ülejäänu on suhteliselt õhuke metall, võib-olla 50 mm paks. Näiteks luugid ei saa paksud olla, sest inimene peab oma jõuga neid avada suutma.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot], Marvin ja 1 külaline