Kui ajendeid pole, siis need tekitatakse. Erilise kahtluseta.
Et HETKEL pole ühtegi teemat ja seepärast pole sõjaline sekkumine võimalik, on lihtsalt - wishful thinking.
Et asi nii mustvalge seal pole (puudub taoline vene enkaav nagu meil), tasub mõelda teemadele lähiminevikust
-venelaste poolne maade kokkuostu probleem sõjaliste objektide läheduses
-sõjapõgenikud, kes "tekkisid" Soome-Vene piirile ja kelle dokumentidest oli näha, et nad vist lausa lennukiga läbi Venemaa toodi (templitel on ju kuupäevad ja kellaajad peal).
kindlasti on veel midagi, mida me ei tea.
Ehk siis pole mõtet (valesti) eeldada, et venekeelse enklaavi puudumine Soomes ei too kaasa venelaste (hübriid)sõjalisi mõjutusvahendeid.
Hübriidseid katsetusi juba tehakse.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ma ei ole väga kindel, kas Soome põhiseadus jm seadusandlus tingimata eeldab NATO-ga liitumiseks referendumi läbiviimist (Eestis nt NATO ei vajanud, kuid EL vajas), aga igati selge on see, et kodanike enamus peab seda sammu toetama, või siis vähemalt mitte aktiivselt vastu olema. Rahva suhtumisega NATO-sse on aga nii Soomes kui üldiselt ka kõikides teistes riikides niimoodi, et kuni riigi (poliitiline) eliit ja erakondade enamus seda sammu aktiivselt ja avalikult ei toeta, siis ei tule üldjuhul „järele“ ka avalik arvamus.
Ka Eestis ei olnud toetus NATO-le 1990. aastatel ülemäära kõrge mitte niivõrd sellepärast, et NATO-ga liitumine oleks olnud kuidagi väga kauge unistus või et selles liikmelisuses oleks midagi väga halba olnud, vaid pigem seetõttu, et suur osa erakondasid ja poliitikuid suhtus teemasse ükskõikselt ja keegi väga aktiivselt sel teemal promo ei teinud. Muutus asi alles kuskil 1990. aastate lõpus/2000. aastate alguses, mil ühel hektel muutus iga erakonna jaoks „heaks tavaks“ rääkida NATO liikmelisusest vähemalt oma programmis ning tekkis ka erakondadeülene poliitikute ja arvamusliidrite seltskond, kes NATO-st kui vajalikust, positiivsest ja prioriteetsest asjast ka rääkisid. Ja sealt tuli ka see toetus liikmelisusele (vähemalt eestikeelse elanikkonna seas) ka ühel hetkel järele.
Soomes on selle asjaga täna natukene nokk-kinni-saba-lahti olukord. Paljud poliitkud ütlevad, et NATO-ga liitumine ei saa kõne alla tulla enne kui rahva enamus seda pooldab (iseenesest täiesti õige), kuid samas ei liiguta suurem osa poliitikutest ja erakondadest ka ise lillegi selle nimel, et NATO küsimuses selge seisukoht võtta ja selle seisukoha kasulikkust aktiivselt rahvale selgitada. St samamoodi edasi lastes ei hakkagi teotus liikmelisusele Soomes kunagi eriti tõusma. Kuigi need, kes asjast ikka midagi teavad – välis- ja julgeolekupoliitikaga tegelevad ametnikud ja ohvitserkonna enamus – on väga selgelt NATO-ga liitumise poolt.
Samuti võiks neid Soome ohvitseride seas läbiviidud küsitlusi vaadata ka selle nurga alt, et kui NATO ikka on üks jõuetuks ja killustatuks muutuv organisatsioon, reaalset kaitset väga vist reaalse sõja korral ei paku, vihamavari rebeneb jne (nagu siin foorumis mõned härrasmehed pidevalt kordavad), siis mis kuradi pärast need Soome ohvitserid (kes asjast vist ikka midagi teavad) seda NATO-liikmelisust ikka pooldavad?
Ka Eestis tegelikult ei olnud EL-i jaoks referendumit vaja. See nn. referendum oli poliitikute soperdus, vajadus selle järele oli poliitiline, mitte õiguslik. Üldiselt tänapäeva Euroopas tavaliselt välistatakse referendumid välislepingute & maksude küsimuses. EL on ses mõttes märkimisväärne erand, mille jaoks eelduslikult tahetakse ikka referendumit teha. Eks see ole mõistetav ka, integratsiooni ulatust arvestades.
Montenegros praegu NATO vastased tahavad viia selle sõlmimise referendumile, aga see on erandlik.
Et HETKEL pole ühtegi teemat ja seepärast pole sõjaline sekkumine võimalik, on lihtsalt - wishful thinking.
Äkki siis pakud välja, mis see "tõenäoline stsenaarium" Soome puhul venelastel oleks. Ukrainas on olemas Vene (või venemeelne) vähemus, Krimmis oli Vene enamus. Gruusial olid külmutatud konfliktid piirialadel. Milline siis oleks see Soome "hübriidkarikas"? Maade kokkuostmine teenib pigem luure huve. Kindlasti leiaksid venelased ajendi, kuid praegusel seisul teeks ükskõik mis liigutus neist kohe agressori, kelle tegevust oleks mingisuguste "humaansete" kaalutlustega väga raske söödavalt Lääneriikidele põhjendada.
Nagu kirjutati Postimehes, pigem haukab Venemaa tükki sealt, kus kergem on ehk ussitamise objektiks saavad tema naaberriigid, mis ei kuulu NATO-sse, kus on mõjutatav venekeelne elanikkond ja millel endal on sisemised probleemid ning puudub Lääne toetus ala Valgevene, Kasahstan võibolla ka Moldova. Nagu ütlesin varem, enne proovitakse meil midagi, kui Soomes.
Roamless kirjutas:Äkki siis pakud välja, mis see "tõenäoline stsenaarium" Soome puhul venelastel oleks. Ukrainas on olemas Vene (või venemeelne) vähemus, Krimmis oli Vene enamus. Gruusial olid külmutatud konfliktid piirialadel. Milline siis oleks see Soome "hübriidkarikas"? [---]
Isegi kui Roamless või Trumm või mõni kolmas foorumlane ei mõista nüüd puusalt "Soome hübriidkarikaid" siia tulistada, ei tähenda veel, et uus Mainila võimatu oleks. See, et Putin tunneks vajadust igat oma sammu kellelegi nüüd ja igavesti mingite humaansete kaalutlustega põhjendada, on samamoodi "wishful thinking".
Kui väga tahta, siis võib muidugi kõike teha. Antud juhul on aga küsimuseks hind. Soome puhul nö. odavat varianti ei ole, erinevalt näiteks Gruusiast. Kas praegune Venemaa on valmis globaalseks paariariigiks hakkama pisikese Soome maalapikese pärast? Kaheldav.
Kas tuleviku Venemaa oleks selleks valmis? Kes teab...
nimetu kirjutas:Kas praegune Venemaa on valmis globaalseks paariariigiks hakkama pisikese Soome maalapikese pärast? Kaheldav.
Kas tuleviku Venemaa oleks selleks valmis? Kes teab...
Venemaa naabriks omamine dikteerib juba ette ainsa õige käitumismalli - looda paremat aga valmistu halvimaks.. õnneks Soome nii ka talitab.
Ennustamisest - selle vaimselt alaealise tasandil viibiva messianistliku ja ebastabiilse raffa puhul on igasugune ennustamine suht mõttetu tegevus (muuseas, et venelased raffana on justkui igavesti kinni jäänud halvastikäituva puberteediku tasemele, seda on vene mõtlejad ise kirjutanud).
Seega - Venemaa puhul tuleb alati valmistuda halvimaks
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ei ole Soome poliitikute sõnavõttudes või tegudes viimastel kuudel märganud NATO-teemat, küll on palju räägitud ja sebitud sõjalise koostöö arendamiseks Rootsi ja üldisemalt EU-riikidega. Hermannil on õigus rahvahääletuse kohta, kui küsida referendumil inimeste arvamust NATO kohta, siis vanemad inimesed hääletaksid pigem vastu ja nooremad pigem poolt, sest YYA-lepingu ajal elanud inimesed on läbi imbunud sellest enesetsensuuri ajast, kus Soome sise- ja välispoliitika keskendus eelkõige NSV Liidu mitteärritamisele. Ma isiklikult arvan, et Venemaa reageeriks Soome NATOsse astumisele peamiselt retoorika ja majandussanktsioonidega, mille efektiivsus on kaheldav, sest hetkel kehtivad majandussanktsioonid on juba oluliselt vähendanud Soome firmade huvisid Venemaal. Samas ei ole hetkel NATOga liitumine Soomes teemaks.
Minu arvates on miljoni € küsimus mitte see, mida Venemaa valitsus ette võtab, vaid see, kuidas NATO-Soome teistele NATO riikidele sobivaks muuta? Meenutame, et NATO laienes peamiselt aastatel, kuid Euroopas ei peetud Venemaad ohuks, vaid oluliseks koostööpartneriks nii majanduslikult kui võitluses terroristidega. Peale 2008 a suvesõda on see nägemus palju muutunud, ma pakun, et tänases olukorras ei soovita Venemaaga 1300 km lisapiiri tekitada, isegi kui sellega kaasneb sõjaliselt suhteliselt tugeva Soome liitumine. Tuleb ainult kiita Baltikuni poliitikuid, kes leidsid parima võimaliku aja NATOga liitumiseks, täna see ilmselt ei oleks võimalik. Ilmselt saavad ka soomlased sellest aru ja otsivadki alternarnatiive. Parteidest on minu arust Koonderakond NATO poolt ja vasakpoolsed vastu, teised ei ole oma arvamust ammu väljendanud.
Kiirreageerimisüksused on mõeldud ikkagi peamiselt selleks, et oleks kiiresti võimalik mõne tunniga välja panna mõned lahingkompaniid ebaselges olukorras, ehk mingi roheliste mehikeste või diversantide variant. Kui konkreetselt hakkavad raketid langema või rasketehnika üle piiri pressima, siis on tegemist otsese kallaletungiga ja siis pannakse osaline või täielik mobilisatsioon käima.
Provokatsioonide korraldamisel ja Venemaa avaliku arvamuse manipuleerimisel on Kremli kutsikad näidanud üles väga suurt leidlikkust, näiteks täna usuvad paljud venelased siiralt, et ukrainlased ongi fašistid ja nende valitsus on USA ja EU käsilased. Soome vastu on ka palju kampaaniaid korraldatud, meenutame juttusid, kuidas Soome sotsiaalametnikud võtavad venelaste lapsi ära jne, mis on täielikuks jamaks osutunud. Nii et kui on vaja laimata või konflikti provotseerida, siis seda tehakse. Soome välisministeeriumi arvates ongi Venemaa laimukampaaniad osa kehtivast poliitilisest käitumisest, ja nendega tuleb jõudumööda võidelda, samas antakse endale aru, et resursid ja auditoorium ei ole võrreldavad. Soomlastele on kriitiline, et venekeelsetel oleks võimalik saada usaldusväärsetest allikatest infot rigis toimuva kohta, näiteks venekeelsed YLE-uudised.
Kiirreageerimisüksused on mõeldud ikkagi peamiselt selleks, et oleks kiiresti võimalik mõne tunniga välja panna mõned lahingkompaniid ebaselges olukorras, ehk mingi roheliste mehikeste või diversantide variant. Kui konkreetselt hakkavad raketid langema või rasketehnika üle piiri pressima, siis on tegemist otsese kallaletungiga ja siis pannakse osaline või täielik mobilisatsioon käima.
Et kiirreageerimise ülesanne on rohemehikesed või diversandid, on tegelikult ekslik arvamus.
Kiirreageerimise üks põhilisemaid ülesandeid on olla mobilisatsiooni katteüksused. Kuna suurüksuste formeerimiseks ja maastikule minekuks alla 24 tunni naljalt ei kulu, siis keegi peab (ka mehhaniseeritud) vastast vahepeal viivitama, et mobilisatsioon teostuda jõuaks.
Selles loogikas pole midagi uut, sellised üksused (2 rügementi) olid olemas juba EW Kaitseväes, alaliselt kasarmeeritud olukorras.
Mehhaniseeritud vastase viivitamine kergete üksustega tähendab, et neid tuleb relvastada ja õpetada natuke teistmoodi kui suvaliselt reservjalaväekompaniid. Eelkõige peavad neil võtta olema võimed, mis muidu on rahalise otstarbekuse põhjusel antud pataljoni või lausa brigaadi tasemele. Pean silmas eelkõige tankitõrjerakette, kantavaid õhutõrjerakette, lõhkeasjandust ja küllalt madalale (nt kompanii ülema tasemele) antud otsustuspädevust side või juhtimise kadumisel teha iseseisvalt kaalukaid otsuseid (nt mõne olulise silla õhkimine). Aga miks mitte ka nt meditsiinivõimet (nt arsti tase kompanii tasemel)?
Kui USA reageeris 1990 augustis Iraagi rünnakule Kuveidile ja soovis vältida nende edasitungi Saudi-Araabiasse, saadeti piirkonda esmalt kergejalaväe üksused, rohkete TOW rakettide ja lennuväe toetusega, tavaliselt tulid reisilennukitega. Põhjus oli selles, et kergejalavägi on kõige kiirema reageerimisega maaväe relvaliik. Tollal polnud veel olemas Strykeri aeromobiilseid brigaade ja mehhaniseeritud brigaadid oleks toodud meritsi, mis tollal oleks võtnud päevi ja nädalaid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Aga miks mitte ka nt meditsiinivõimet (nt arsti tase kompanii tasemel)?
1. Kerge jalaväe viivitamine soomusüksuste vastu, vastase ülekaal õhus ja kaudtule relvade osas, mitte-kindlustatud positsioonid - eeldatav kaotuste protsent on 30-50% esimeses etapis. ( KIA, WIA, MIA)
2. Võtab aluseks COY, u. 200 meest, kellest näit. 30% muutub võitlusvõimetuks, (WIA; KIA, MIA, DNBI - disease nonbattle injuries)). Ja kui mingi ime läbi need haavatud jõuavad COY tasemele, siis millist positiivset efekti annaks see 1 arst COY tasemel?
3. Eesmärgiks oleks pigem võimalikult rohujuure tasemel pädeva taktikalise abi õpetamine ( T3C). EKV ja KL ühtne väljaõppe baas meditsiini alal.
Dr. Lauri Lemming
KL Tartu malev, AKMK
Lõuna MKR arst
Soomlased on oma senistes väljaütlemistes rääkinud peamiselt sellest, et kiirreageerijad on ebaselge olukorra jaoks ja peamiselt roheliste mehikeste tõrjeks, mida täpselt reaalse kriisi korral peale hakatakse, muidugi avalikult ei räägita. On täiesti selge, et kergete kompanii lahingugruppide kasutamine soomusvägede vastu tähendaks suuri kaotuseid isegi siis, kui kompaniidel on nii Stringerid kui Spiked olemas. Tanke, jalaväe lahingumasinaid ja kaudtuld oleks kiirreageerijatel vähe, peamiselt mõne paremini kaevunud vastase positsiooni peedistamiseks, mitte võitluseks venelasteste soomusega. Kui vaenulik soomus tekib või märgatakse Vene üksuste koondumist piiri taha või toimuvad raketi/pommirünnakud Soome objektidele, saab ebaselge olukord kohe läbi ja hakkab eriolukord koos mobilisatsiooniga. Kuna ebaselges olukorras tegutsedes on võimalik toetuda tsiviilhaiglatele, ei näe ka mina mingit mõtet kompaniide arstidel, piisab täiesti rühma ja kompanii parameedikutest paari meditsiiniPasiga igas kompaniis, kelle ülesanne on vigastatud stabiliseerida ja kiiresti haiglasse toimetada. Kompanii arstidel, täpsemalt kirurgidel, oleks mõte olukorras, kus välist meditsiiniabi kasutada ei saa või see asub väga kaugel ja arstid peavad suutma välitingimustes lihtsamaid operatsioone teha. Näiteks USA eriüksustel on arstid olemas ja väga vajalikud. Kuna enamik Soome meessoost arste on KJ SA koosseisudes, siis neile õpetatakse ka sõjameditsiini, praktikaga on muidugi kehvasti, sest RA tingimustes tuleb vigastatuid vähe, kuid põhimõtteliselt peaksid kõik soome arstid teadma, mida vigastatuga peale hakata.
Kolonel Tint KJ meditsiiniteenistusest on rääkinud, et mida kaugemal on üksus tagalast ja suurema üksuse toest, seda parem peab olema meditsiiniväljaõpe, et vigastatul oleks mingigi võimalus tagalasse ravile jõuda. Seega luurejao meedikuks ei piisa enam jao sanitarist, peaks olema parameedik jne.
Üksuse suurenedes ja raskemaks muutumisel kasvab formeerimise aeg märgatavalt - keegi peab vastast seni viivitama, et nad sul rännakkolonnis Karjala brigaadi väravast lihtsalt sisse ei sõidaks.
See tarkus kehtib nii Soome kui Eesti kohta ühtemoodi.
Nende võimete "alla" andmisega on selline reegel, et kui allüksus on iseseisev ja omapäi, antakse võimeid 1 aste allapoole. Ehk kui rakettõhutõrje ja juhitav tankitõrje on pataljoni tasemel, siis sedasi kuskile omapäi saadetavale kompaniile tuleb mõlemad juurde anda, sest omapäi olles puudub tal võimalus neid kõrgema üksuse juurest tellida. Sama peaks käima siis pataljoni arstiga, aga kahju kui see ei toimi.
Eesti maakaitse (kes peab ka taolisi asju tegema) tarbeks on ca 10a tagasi välja pakutud kompanii lahingugrupi struktuur, kus sisaldusid 120 MP-d ja Milan raketid. Kuna tollal meil rakettõhutõrjet veel polnud, siis olid nad mõistagi õhutõrjeta.
Edit:
Kolonel Tint KJ meditsiiniteenistusest on rääkinud, et mida kaugemal on üksus tagalast ja suurema üksuse toest, seda parem peab olema meditsiiniväljaõpe,
Kol Tint on seda ka siin rääkinud, et "tuleb allapoole anda".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Bastion rakettide paigaldamiseks sobiv saar Helsinki ligidal müügis.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Soomlased on loonud SP kiirreageerimisüksused Raven
New special #Raven unit established by @FinnishAirForce. Special MPs will secure airforce operations outside main bases.
Puolustusvoimat on perustanut kaikessa hiljaisuudessa uuden erikoisjoukon. Sen tehtävänä on suojella Ilmavoimien lentokoneita ja tärkeitä vip-matkustajia varmistamattomilla lentopaikoilla.
Varmistamattomille eli mahdollisesti vaarallisille lentopaikoille voidaan joutua lentämään kotimaassa sodan aikana tai rauhan aikana kriisinhallintaoperaatioissa.
Joukkoon kuuluvan sotilaan virallinen nimitys on erikoissotilaspoliisi. Uutta joukkoa kutsutaan kansainvälisen mallin mukaisesti Raven-tiimiksi. Raven on englantia ja tarkoittaa korppia.
Raven-tiimiin on otettu mallia Yhdysvalloista. Siellä perustettiin Phoenix Raven -erikoisjoukko jo 20 vuotta sitten.
Raven-joukkoon kuuluvat ovat taustaltaan sotilaspoliiseja. Joukossa on sekä reserviläisiä että kantahenkilökuntaa. Erikoisjoukkoon ei kouluteta suoraan varusmiehiä.
”He saavat sotilaspoliisin suojauskoulutuksen, jonka annamme tukikohtamme taistelijoille. Sen lisäksi he oppivat toimimaan lentokoneympäristössä”, kertoo Satakunnan lennoston komentaja, eversti Juha-Pekka Keränen.
Raven-sotilaita on tarkoitus kouluttaa tulevaisuudessa yhdessä Suomen muiden erikoisjoukkojen kanssa.
”Se on meidän poikkeusolojen toimintaa. Totta kai, jos on esimerkiksi kriisinhallinta-alueelle suunniteltu lento, jossa olisi hyvä olla mukana, niin sellaisessa käytämme kantahenkilökuntaa.”
Kotimaan poikkeusoloissa Raven-sotilaita voitaisiin käyttää esimerkiksi silloin, kun Ilmavoimat on hajauttamassa hävittäjätoimintaansa paikkaan, jossa ei ole ennestään omia joukkoja. Silloin sinne voidaan lähettää sotilaita, jotka ovat tottuneet toimimaan lentokoneympäristössä.
Raven-ryhmä voi osallistua myös varmistamattomiin paikkoihin suuntautuvien lentojen operatiiviseen ja taktiseen suunnitteluun.
”Mikä olisi järkevä malli, miten sinne mennään, mihin laskeudutaan ja mihin pysähdytään”, Keränen kuvaa.
Keränen ei halua kertoa joukon kokoa julkisuuteen. Hän myöntää, että kyse on pienestä porukasta.
”Se on komppaniaa pienempi joukko. Käytännössä toiminta voi olla kerrallaan maksimissaan ryhmän operointia kerrallaan.”
Suojausryhmän kokoa rajoittaa jo se, että lentokoneiden tilat ovat rajalliset. Ilmavoimien Casa-kuljetuskoneisiin mahtuu enimmillään 60 ja Pilatus-yhteyskoneisiin kymmenen ihmistä.
Esimerkiksi Yhdysvalloissa Raven-sotilaat työskentelevät tyypillisesti 2–4 sotilaan ryhmissä.
Ovatko Raven-sotilaat mukana, jos suomalaista valtionjohtoa tai muita vip-matkustajia lentää johonkin kriisipesäkkeeseen?
”Se on harkinnan alla. Siitä ei ole mitään päätöksiä. Sehän ei voi olla reserviläisiin perustuvaa toimintaa”, Keränen sanoo.
Keränen muistuttaa, että yleensä suomalaiset koneet eivät lennä varmistamattomaan lentopaikkaan. Nykyisissä kriisinhallintaoperaatioissa lennetään kentille, joita suojaavat tukikohdassa olevat joukot.
”Jos tulisi esimerkiksi Afganistanissa moottorivika, jossa joudutaan tekemään pakkolasku muuhun tukikohtaan tai maastoon, niin niissä tilanteissa joukosta voisi olla hyötyä. Niillä lennoilla on yleensä jokin turvahenkilöstö mukana, mutta onko se Raven-tiimiä, niin se pitää katsoa tapauskohtaisesti.”
Erikoissotilaspoliisit toimivat Satakunnan lennostossa, joka sijaitsee Pirkkalassa. Raven-tiimi on osa Tukilentolaivueen toimintaa.
Laivueen kalustoon kuuluu kuljetus- ja yhteyskoneita, kuten Casa- ja Pilatus-koneita. Ne lentävät kriisinhallintaoperaatioissa ja lennättävät muun muassa valtionjohtoa.
Keräsen mukaan Raven-erikoisjoukkoa ryhdyttiin suunnittelemaan joitakin vuosia sitten, kun Ilmavoimien kuljetus- ja yhteyskoneet siirrettiin puolustusvoimauudistuksen myötä Tikkakoskelta Pirkkalaan.
”Olen ollut itse katsomassa yhden harjoituksen. Kyllä he olivat siihen hyvin motivoituneita.”
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
