Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Kapten Trumm]

See Kesknädala jutt on kui kommunistliku demagoogiapropaganda õpikunäide, kõik võtted esindatud
Mõtlesin, et kirjutan väikse analüüsi, kuidas seal must valgeks muudetakse, aga noh - milleks sellist kõntsa veel promoma hakata

[A4]

Sama tegelane ütles kunagi sõnad, et talle meeldib, kuidas kaminas töötavad tõelised NATO fanaatikud.
Nomaeitea, fanatism tähendab teadupärast millegi kriitikavaba jumaldamist.
Ega taolised ideed pole Eestis kuskile päriselt kadunud, söed hõõguvad tuha all ja probleem on hetkel latentses seisus - et nt julgeolekuolukorra paranendes uuesti pead tõsta.
Miks? Samad tegelased, kes seda teemad promoveerisid, pole ju "orbiidilt" kuskile kadunud.
"Nägite, hiigelsuurt rahvaarmeed polnudki tarvis, VF lõi põnnama ainuüksi NATO kollektiivse heidutuse ees".

Oskad sa Trumm ehk välja tuua mõned konkreetsed nimed, kes endiselt seda palgaarmee plaani „tuha alla soojas hoiavad“ ja endiselt ka kuidagiviisi „orbiidil“ alles on? Ilmselt oleks kõigil huvitav teada, kes ja kus sellised rahvavaenlased ennast peidavad.

Mis Jürgen Ligile pandud „diagnoosi“ puudutab, siis mina – nagu ilmselgelt ka Eesti elanike ja poliitikute enamus – ei ühti tema ideoloogiliste vaadetega ajateenistusele. Küll aga olen ma valmis mütsi maha võtma selle ees, et inimene julgeb oma ebapopulaarsetele vaadetele kindlaks jääda olukorras, kus nii mõnigi teine poliitik oleks ammu juba üritanud seda kõike ära unustada või avaliku arvamuse surve all oma seisukohtades 180-kraadise pöörde teinud. Poliitikuid, kellel on ebapopulaarsed, kuid kindlad vaated ja julgus neid avalikult kaitsta, ei ole meil just väga palju alles jäänud.

[nimetu]

Mehel oli seisukoht. Mees ise ütles, et see seisukoht oli ebapopulaarne ja sestap ta selle seisukoha ellurakendamiseks pole midagi teinud. Ometi - veel aastaid hiljem materdatakse.

Sest mehe seisukoht on korduvalt demonstreeritud valena ning ta ikka jätkab sama liiniga. Alustades lõunanaabrite kutselise armee eksperimendist kuni praeguse julgeolekuolukorrani välja. Populaarsusel on siin vähe tegemist.
Näiteks üks hea vastuväide kutselise armee argumentidele:
https://www.diplomaatia.ee/artikkel/mot ... ikaitsest/

[Kriku]

Palun arutelu hr. Ligi isikuomaduste üle jätkata Eesti poliitelu teemas.

[Roamless]

https://www.youtube.com/watch?v=VO9RxGGeFFk
Siin teemas leidis kajastamist mingil ajahetkel Vene meedia tõsine huvi USA üksuse Ida-Viru ja Narva jalgsirännaku vastu. Paistab kavatseti teha sellest ka suur propaganda reportaaž, kuid politseil oli käsk silm asjadel peal hoida ja tegelased võeti kiirelt vahele. Kahjuks pole saanud videot veel heliga kuulata.

[Kapten Trumm]

No seda meie palgaarmee fopaad püütakse arusaadavalt tagantjärele näidata kui Ligi kangekaelset (kuid põhimõttekindlat: viitan A4-le) soolot, "millele professionaalid alla ei kirjutanud". Sihuke pooltõde. Vaadake selle Diplomaatia artikli algallikaid ja mõelge ise edasi. Ma küll ei ütleks, et see mingi RE poliitiline soolo oli.

Tsitaat 2003 Postimehest:

Eilsel valitsuse NATO ministrite komisjoni istungil ütles peaminister Juhan Parts põhimõttelise «jah»-sõna kaitseministeeriumi kavale vähendada üle kahe korra ajateenijaid, keda on praegu aastas umbes 3000, suurendada elukutseliste sõjaväelaste arvu ja lühendada keerulist staapide ahelat.

http://www.postimees.ee/2042127/eesti-k ... kahe-korra
Kas Sildam eksis/vassis/fantaseeris?
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mikser ... d=50962427

Selge on seegi, et kriisiolukorras tuleme me seda paremini toime, mida rohkem leidub inimesi, kes omavad teadmisi riigikaitse põhialustest. Nende põhialuste hulka peaks aga kindlasti kuuluma ka arusaam, et NATO-liikmelisus on Eesti riigikaitsesse toonud olulisi muutusi ja et alliansis toimetulemiseks vajame me tänapäevast väge.

[Fucs]

https://www.youtube.com/watch?v=VO9RxGGeFFk
Siin teemas leidis kajastamist mingil ajahetkel Vene meedia tõsine huvi USA üksuse Ida-Viru ja Narva jalgsirännaku vastu. Paistab kavatseti teha sellest ka suur propaganda reportaaž, kuid politseil oli käsk silm asjadel peal hoida ja tegelased võeti kiirelt vahele. Kahjuks pole saanud videot veel heliga kuulata.

Väga hea.
Tulebki pehmete vahenditega teatud seltskondi mõjutada, mida ka tehakse.

Sellele vaatamata imeb VF meedia vajadusel ükskõik millest välja oma propaloo (kui on eesmärk seatud), lõigates ja sobitades kokku oma "uudistevidiosid", mille heaks näiteks (ja õppematerjaliks) on ka antud vidio.


***

Sellel teisel, "kutseline vs kohustuslik ajateenistus" teemal aastast 2009 (dokument on muidu loodud 12.01.2016 aga sisu järgi otsustades kuulub see aastasse ~2008-2010 . Artiklis viidatud "RiTo 9" ilmus muidu üleüldse 15.06.2004)
https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp- ... Eestis.pdf

[A4]

Trumm, minu küsimus sulle ei olnud selles, et kellele Väli Tomi 10 aasta taguse artikli allikates viidati, või mis mõtted olid 14 aastat tagasi paljude poliitikute ja ametnike peades. Vaid küsisin seda, kes nendest inimestest täna veel „orbiidil“ või otsustajate seas on (peale Jürgen Ligi). Sina ütlesid, et toonased palgaarmee promojad pole kuskile kadunud – palun too siis mõni näide, lisaks Ligile ja hästi, Mikserile ka. Kes nt toonastest Kaitseministeeriumi kantsleritest, asekantsleritest või osakonnajuhatajatest täna veel otsustajate seas on?

Mis puudutab neid 2003. aasta mõtteid ja plaane, siis ei ole ka mina kuskil väitnud, et peale Ligi ei mõelnud keegi teine täiskutselisest armeest, või õigemini senisega võrreldes väiksemast arvust ajateenijatest. Aga ma juhin tähelepanu sellele, et ka tollal ei rääkinud keegi sellest, et ajateenistust peaks täielikult ära kaduma, vaid sellest, et tuleks vähendada ajateenijate arvu ja keskenduda peamiselt vabatahtlikele. Nt sinu enda poolt viidatud Hansoni ja Mikseri ühisartiklis on sellised lõigud:

See ei tähenda reservi kaotamist, vaid märkimisväärset vähendamist – isegi kui praegu ja nähtavas tulevikus Eestit ja NATO-t otsene sõjaline oht ei varitse, peame olema võimelised tulevikus vajaduse korral taas kaitsejõudude struktuuri suurendama.
Ajateenijate arv peab olema küllalt suur, et kindlustada väljaõpetatud sõjaväelaste juurdekasv, ning samas optimaalne, vabastamaks vahendeid kaitseväe kvaliteedi tõstmiseks. Iga kokkuhoitud krooniga paranevad meie sõjaväelaste väljaõpe, varustus ja olmetingimused. Ajateenistus tänapäeva Eestis ei ole kaheaastane “seene all karauulis seismine” nagu Nõukogude armees – see peab muutuma osaks tarkväe loomise protsessist.
Ajateenistus ei kao ning ajateenijate arv ei vähene ka kohe ja kindlasti mitte enne NATO liikmeks saamist.

Seejuures olen mina täiesti nõus, et ajateenijate arvu vähendamine nt 1500-ni aastas olekski muutnud ajateenistuse heal juhul vabatahtlikuks nagu nt täna Norras, halvimal juhul aga oleks lõppenud Läti stsenaariumiga. Seejuures käivitus selle kavaga ka demokraatlikule ühiskonnale omane ja normaalne avalik (ja kohati päris tuline) debatt, mille tagajärjel jäi see ajateenijate aastane arv ju ikkagi vähendamata.

Mis neid sinu poolt viidatud otsustajaid ja arvajaid puudutab, siis täna on nendest n-ö suures poliitikas veel vaid Mikser, aga ka tema puhul pole näha, et ta seda „professionaliseerumise“ teemat väga ajaks. Parts on suurest poliitikast taandunud. Hanson praktiliselt samuti ja ka tema naasmise puhul ei kujuta ma eriti ette, et ta enam kaitsepoliitikaga tuleks oma näppe kõrvetama. Kui sa tahad väita, alles on kogu selle plaani taga seisnud mingisugune „Kaitseministeeriumi ametnike grupeering“, siis too siis ikka need näited.

[alari]

http://www.err.ee/585074/laaneots-tohus ... alles-luua
Räägitakse selles artiklis nii meie saarte kaitsmisest kui ka Suwalki koridorist

[Kriku]

Aga ma juhin tähelepanu sellele, et ka tollal ei rääkinud keegi sellest, et ajateenistust peaks täielikult ära kaduma, vaid sellest, et tuleks vähendada ajateenijate arvu ja keskenduda peamiselt vabatahtlikele.

Sellest ei tasu ennast eksitada lasta, see on poliitikute tavaline libeda nõlva taktika.

Aga praegu on see diskussioon minu arust ka loomulikku surma surnud.

[Kapten Trumm]

Sellest ei tasu ennast eksitada lasta, see on poliitikute tavaline libeda nõlva taktika.

Hästi öeldud, libeda nõlva taktika
Selleks, et uputada avalikkuses ajateenistuse kontseptsiooni, on vaja vaid
1. muuta ta veel selektiivsemaks ja sõjaliselt ebarelevantsemaks ("no mis mõte on sõjaväel, kus käib vaid iga kuues poiss").
2. pookida sinna juurde kaadrisõjaväe elemente (nt sõduripalga maksmine) "aga näete, see "tasuta ajateenistuse" eest me maksame veel palka kah, aga sõjaväge pole".
3. kogu protsess kallata üle "sellest teenistusest me ei saa mingeid võimeid, aga see maksab olulise summa, mille eest saaks kutselised üksused varustada maailmatasemel varustusega" soustiga.
Ja ongi tehtud - ja uskuge või mitte, peale nimetatud "libedaid nõlvu" kiidetakse see ka avalikkuses vähemalt passiivselt heaks.

Selle omaaegse infovoo kohta on tehtud isegi üks bakatöö (Kuimet, P), lugege. Netist leitav. Kokkuvõte:
Palgaarmee-poolne seltskond oli enda idee õiguses nii kindel, et ei vaevunud isegi midagi avalikult selgitama, küll aga jagasid lahkelt selgitusi kõiksugu "kunnased" ja tulemuseks oli, et senise teenistuse toetajate arv avalikkuses tõusis natuke liiga suureks, et ükski partei oleks riskeerinud selle supiga enda keelt kõrvetada.

[Fucs]

Trumm, minu küsimus sulle ei olnud selles, et kellele Väli Tomi 10 aasta taguse artikli allikates viidati, või mis mõtted olid 14 aastat tagasi paljude poliitikute ja ametnike peades. Vaid küsisin seda, kes nendest inimestest täna veel „orbiidil“ või otsustajate seas on (peale Jürgen Ligi). Sina ütlesid, et toonased palgaarmee promojad pole kuskile kadunud – palun too siis mõni näide, lisaks Ligile ja hästi, Mikserile ka.

Mikseri võib sealt nimekirjast välja jätta
2010

Eesti jaoks sobivat riigikaitsesüsteemi otsides tulebki kõigepealt selgeks teha see, kas Eesti jaoks on suurem oht islamiäärmuslased Afganistanis, kodusõjad Aafrikas või endiselt idanaaber.
Kui peame Venemaad endiselt Eesti riigi ja rahva püsima jäämisele ohtlikuks, siis on sobivam ajateenistusel põhinev reservarmee.

http://www.postimees.ee/286404/kas-ajat ... aeaebumine

2014

Kohustuslik ajateenistus ja reservarmee on Eesti taolisele väikeriigile igal juhul sobiv mudel. Ajateenistuse läbinutele rajaneb ka Eesti territooriaalkaitse alustala, vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Kaitseliit. On iseloomulik, et Ligi ei paku välja ühtegi tõsiseltvõetavat alternatiivi, mis tagaks Eestile tänasega võrreldes sama usutava, ent samas ressursiefektiivsema kaitselahendi. Olen üsna veendunud, et ega tal sellist lahendit ei olegi

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=69296515


****

X Riigikogu stenogramm
II istungjärk
Esmaspäev, 03. november 2003, kell 15:00

4. Arupärimine kaitsepoliitika kohta

Aseesimees P. Kreitzberg
Lugupeetud kolleegid! Võtame käsitlemisele Riigikogu liikme Andres Tarandi k.a 15. oktoobril esitatud arupärimise kaitsepoliitika kohta, millele vastab kaitseminister Margus Hanson. Palun, Andres Tarand!

A. Tarand
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Arupärimine kaitseminister Hansonile on leidnud siin saalis juba mõnevõrra käsitlemist, sest pärast arupärimise esitamist selgitati asjaolusid ka infotunnis. Üldiselt selles osas, mis puudutab, nagu seda on nimetatud, kompromissi, et jääb nii ajateenistus, kui tulevad ka spetsialiseeritud väeosad, on ühiskonnas enam-vähem leitud kokkulepe. Selle kandi pealt ma eriti nagu ei tahakski enam küsimust korrata. Aga ma ei saa siiski läbi koalitsioonilepingut (praegu kehtivat mõistagi) tsiteerimata. Seal on öeldud: "Need on Eesti kaitsevõime edasiarendamine koostöös NATO-ga ning territoriaal- ja totaalkaitsedoktriin, mis praegu hõlmab kohustusliku kaitseväeteenistuse põhimõtet." Need on koalitsiooni eesmärgid ja peaksid seda olema neljaks aastaks. Kui see nii ei ole, kui neid mingi aja jooksul vahetatakse, siis tavaliselt vahetatakse lepingus ka neid punktikesi. Nii et see on üks asi, kus koalitsioonilepe kõikide koalitsiooniliikmete kohta nähtavasti ei kehti. ..............


...........Sellepärast küsisin ma: kuidas koalitsioonilepet tsiteeritud punktide valguses mõista? Kas iga koalitsioonipartner valib endale meeldivaid punkte? See ei ole olnud kõige parem tundemärk n-ö riigi saatuse mõttes, aga sellele loodan ma vastuse saada. Teine küsimus puudutab küll rohkem ühte koalitsioonipartnerit, Reformierakonda. Nimelt, siis kui kaitseminister siin maadles ja pidi meie küsimustele vastama, ilmus Eesti Päevalehes Reformierakonna esimehe Siim Kallase artikkel, mis nagu oleks juhuslikult postituvi noka vahelt ära varastatud. Tegelikult teavad kõik, kes siin vähegi aega istunud on, et see ei toimu juhuslikult, vaid kui need "karjasekirjad" oma partei liikmetele ajalehte satuvad, siis on nad sinna nimelt tilgutatud. See ei üllatanud kedagi, kes Siim Kallase seisukohti teab, et temal on unistus palgaarmeest, aga üllatab see, kui tullakse areenile kogu rahva ette ja ka rahvusvaheliselt väitlema ning reedetakse konsensuslikkus..........


.......M. Hanson
Härra juhataja! Lugupeetud arupärimise esitaja! Ma võtan järjekorras ette need küsimused, mis kirjalikult esitati 15. oktoobril. "1. Miks ei ole kaitsepoliitilises avalikus diskussioonis ei Teie ega Teie võitluskaaslased arutlenud koalitsioonileppes sisalduva rahva kaitsetahte küsimust?" Ma ei saa selle seisukohaga kuidagi nõustuda, sest rahva kaitsetahte küsimust on selles debatis käsitletud. Alahindamata ajateenistuse osa noorte kaitsetahte kujundamisel, arvan siiski, et see ei ole mitte ainus viis ja moodus kaitsetahte kujundamiseks. Lisaks sellele on ka teisi võimalusi patriotismi ja kodumaa-armastuse kujundamiseks. Üks on kindlasti ka selles saalis mainitud riigikaitseõpetus, mis muutub üha populaarsemaks, haarates kaasa mitte ainult noormehi, vaid ka neide. Kaitseliidu rolli rahva kaitsetahte edendamisel ei tohiks sugugi alahinnata ka tulevikus. Teine küsimus on kohustusliku ajateenistuse kohta. Sellele küll küsija enam vastust ei oodanud, aga ma siiski vastan. Jah, koalitsioonilepe on täitmiseks. Selle valitsuse ministrina järgin ma loomulikult koalitsioonileppes paika pandud põhitõdesid ja juhtnööre. Võin kinnitada, et ei Kaitseministeeriumis ega ka Kaitseministeeriumist peastaapi lähetatud juhtnöörides ole sõnagi räägitud ajateenistuse ärakaotamisest, vähemalt mitte selles ajaraamistikus, millega me praegu tegeleme. See puudutab kaitsejõudude arengukava aastateks 2005-2010......


S. Mikser
......Kindlasti on väga oluline see, et kõigil Eesti inimestel oleks soov vajaduse korral oma riiki kaitsta ja oleks teadmine, et juhul, kui riik on ohus, siis tuleb seda kaitsta. Aga ma arvan, et mitte vähem oluline ei ole teadmine, kuidas riiki kaitsta, kas me hakkame seda tegema bambusest tehtud odadega või hakkame seda tegema mingisugusel tänapäevasemal viisil. Kindlasti on riigikaitseline haridus üks suur ja hea asi ning me peame seda toetama nii palju kui võimalik. Aga kui me räägime ikkagi praktiliselt oma riigi sõjalisest kaitsmisest, mille korraldamisel on pandud tsiviilkontrolli tagama kaitseminister, siis mis on meie põhiküsimus? Põhiküsimus ei ole kahtlemata see, mitu meest on läbinud kaheksakuulise ajateenistuse. See ei ole põhiküsimus ei meie oma riigi territooriumi kaitsmise seisukohalt ega mitte ka meie riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmise seisukohalt. Peamine küsimus on see, millised, kui suured ja kui hästi ettevalmistatud üksused oleme me võimelised välja panema, kui selleks tekib vajadus kas riigi sees või rahvusvaheliste kohustuste täitmisel riigist väljaspool. Mulle tundub, et üks meie kaitseväe ja riigikaitse reformi kitsaskoht ongi see, et me ei ole nende paljude-paljude aastate jooksul (ajalugu võib erinevalt vaadata) või vähemalt tosina aasta jooksul suutnud väga hästi konverteerida seda kaitseväest läbikäinud inimeste hulka sellisteks üksusteks, keda me tegelikult vajaduse tekkides oleksime võimelised panustama, kes oleksid võimelised tegutsema nii, nagu eeldab meie positsioon NATO täisliikmena ja Euroopa Liidu täisliikmena.......

Seal on veel juttu ka minu lemmikteemast - koolides riigikaitseõpetuse andmisest.

http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200311031500

[Martin Peeter]

Kas me ei tegele siin praegu rohkem nagu saepuru saagimisega praegu? See palgaarmeele ülemineku vaidlus on saanud ammu ühemõttelise lahenduse ja selle vastu ei ole vaja enam võidelda.

Minu jaoks on probleem praegu pigem selles, et tänapäeval, kui me ühelt poolt räägime elukestvast õppest ja ajateenistuse kaudu saadav väljaõpe on suur kulu nii sõdurile endale (aeg), kui ühiskonnale, siis langeb ta praegu sellest "kuumast reservist" - 21 000 meest, kellele jätkub varustust ja vahendeid, praegu ikka väga kiiresti (5 aastaga) välja? Et 5 aasta pärast oled sisuliselt varumees. Mitte ajateenijate arvu suurendamise poole ei peaks me püüdlema, vaid reservi täiendkoolitamine ja varustamine on selles võtmes tähtsamad teemad. Miks me räägime ainult 2 brigaadist pluss KL, mis meil sõja ajal välja panna oleks, kui juba Eesti kaitseväes käinutest oleks meeste arvult võimalik välja panna 6 brigaadi?
Loomulikult ma saan aru, et see kõik on kinni rahas ja suures rahas, aga see jauramine, et miks nii väike osa aastakäigust ajateenistuses käib, ei ole kaitsevõime tõstmise seisukohalt isegi mitte kümnekonna kõige teravama küsimuse seas. Eeskätt peaksime me püüdlema ikka meie võimelünkade täitmise ja alles siis 3. ja 4. brigaadi poole. Selleks pole vaja tõsta ajateenijate arvu. Piisab, kui nad on kuumas või pisut leigemas reservis, mitte 5, vaid 10 aastat. Loomulikult kaasnevad sellega suured kulud varustusele, relvastusele, kaadrile, rõkkidele jne. Kuid inimeste paranenud tervisekäitumine ja kogu kaasaegne elukestva õppe kontseptsioon pigem toetaks lähenemist, et siis saab ajateenistusele kulunud aeg ja vahendid paremini ära kasutatud.

[HeiniR]

http://www.css.ethz.ch/en/services/digi ... 8e1719a65d

Militariseerituse taseme võrdlusest artikkel. Eesti Ida-Euroopa esikümnes, ka maailmapildis esi kolmekümnes.

[A4]

Ei ole tõesti mõtet väga vaielda selle üle, mida täpselt 2003. aastal plaaniti – ilmselt on kõik nõus, et need väga head ideed ei olnud. Mis aga võiks anno 2017 olla aktuaalne, sobiv siia konkreetsesse teemasse ja miks ma seda teemat veelkord tõstatan, oli Kapten Trummi konkreetne väide:

Ega taolised ideed pole Eestis kuskile päriselt kadunud, söed hõõguvad tuha all ja probleem on hetkel latentses seisus - et nt julgeolekuolukorra paranendes uuesti pead tõsta.
Miks? Samad tegelased, kes seda teemad promoveerisid, pole ju "orbiidilt" kuskile kadunud.

Nii et küsin sult Trumm kolmandat korda – kes on sinu arvates need rahvavaenlased, kes täna on endiselt „orbiidil“ ja kohe võimaluse tekkides palgaarmee jutuga välja tulevad, et sa nii kindlas kõneviisis nendest rääkida oskad?

Ootaks ikka konkreetset vastust. Või siis pigem tunnistust, et viksisid selle jutu kriitikavabalt maha Kunnaselt, kes endiselt oma 10+ aasta taguseid asju läbi elab.