Vene vs. Lääne tankid

[Feliks]

Vahepeale selline uudis...jänkid asuvad Abramist moderniseerima tasemele M1A2 SEP V4.
http://armyrecognition.com/february_201 ... 02171.html
ja rõhk on sidel ning sensoritel.

Mis puutub Armata torni lael olevasse aktiivsoomusesse, siis ei nõustu kuidagi väitega, et see on mõeldud pealt tabavate tt rakettide vastu. Mind ei suuda mingi valemiga veenda, et see soomus oleks niivõrd efektiivne, et suudaks vastu pidada Javelini, Bill 2 või TOW 2B tabamusele. Pigem on üritatud ikka kaitsta tanki suurtükiväe kobarmüskude (DPICM) eest ja ehk ka isesihituva osamoonaga suurtükimürskude (BONUS, SMArt 155) eest. Varasematel tankidel küpsetavad need torni laest läbi.

Palju tõsisema eelise Armatale annab hoopiski aktiivkaitse süsteem, mis nii loetu, kui piltidelt nähtu põhjal lubab kaitset ka pealt tabavate rakettide eest. Kuidas sellest pähklist läbi närida, vat see on juba küsimus.

Sellega, et venelased viisid põhisihiku kahurist vasakule torni esiküljele on aga vesi tankitõrjujate veskile. Sealt peaks iga asi läbi küpsetama. Meeskond jääb küll ellu aga kumulatiivjuga peaks torni sisemuse parasjagu segi paiskama. Leopard 2A4 asub see kahurist paremal ja seda peetakse Leopard 2A4 suurimaks puuduseks mida ei õnnestu ka moderniseerimistega likvideerida. Leopard 2A5 ja 2A6 on sihik viidud juba torni peale.

[Kapten Trumm]

Paneme siia selguse huvides ka rekonstruktsiooni, milline näeb välja Armata soomustorn selle plekist katte all.

See kahuri sihiku auk läbi soomuse on kahuriga võrreldes ca 20x25 cm mõõtmetega.
Päris osav tõrjuja peab olema. Seda ala peaks siis valvama aktiivkaitse.
Torni seintel mingit reaktiivsoomust ei näi seal üldse olevat (mis muidugi ei tähenda, et see sinna väliskesta alla tekkida ei saaks).

Sama asi peaks ka ettekujutuse andma, miks mass on 50, mitte 65 tonni.

[nimetu]

Palju tõsisema eelise Armatale annab hoopiski aktiivkaitse süsteem, mis nii loetu, kui piltidelt nähtu põhjal lubab kaitset ka pealt tabavate rakettide eest. Kuidas sellest pähklist läbi närida, vat see on juba küsimus.

Kohe kindlasti mitte. Ainult soft-kill AKS (see tähendab suitsugranaadid) toimib 360 kraadi ulatuses. Hard-kill kaitse katab ainult torni esisektori ning horisontaali suhtes maksimaalselt 20-25 kraadi.

[Kapten Trumm]

Üldiselt peaks taktika reeglite järgi hoidma pearelva ja koos sellega pakseimat soomust ohu suumas - suvalisel tankil on muudes kohtades torn suht nõrgalt soomustatud (ka Leo 2A6 ja Abrams).
M1A2 on torni külgede kaitse kineetilise vastu ca 250 mm ja kumulatiivi vastu 500-600. Sellest läheb iga vähegi kaasaegsem asi läbi (ja seepärast oma soomuspakettides sinna reaktiivsoomust on panema hakatud). Ilma selleta on nt RPG-28 tabamus torni külje tagumisse ossa analoogne ilutulestik nagu T-72l.

See ehk vastab ka küsimusele, miks neid kaitserakette taga pole.
Arvatakse, et suudetakse ohtu märgata ning keerata kaitstud külg sinna suunas. Kuna pehmeid ohte tõrjutakse koaksiaalse kuulipildugaga, mis laseb pearelvaga paralleelselt, siis on TT meeste peletamiseks niiehknaa vaja torn sinna keerata. Analoogsed probleemid (küljed ja taguots nõrgalt kaitstud) on pea igal tankil.

[Gideonic]

Vahepeale selline uudis...jänkid asuvad Abramist moderniseerima tasemele M1A2 SEP V4.
http://armyrecognition.com/february_201 ... 02171.html
ja rõhk on sidel ning sensoritel.

Siin on selle kohta põhjalikum artikkel, mis räägib ka selle käigus tulevast uuest moonast:
http://www.scout.com/military/warrior/s ... -for-2020s

[Kapten Trumm]

Nendest moonamuudatustest paistab, et tankivastaseks võitluseks on pearelva teemal tegu umbes analoogse hädatapuga nagu venelaste 125 mm kahuri tuuning Armata tarbeks, st eksisteerivat probleemi saada 1000+ mm RHA läbivusega noolmürsk kumbki osapool veenvalt ei lahenda. Kas see pole siis probleem või pole lihtsalt piisavalt raha selleks antud. Hetkel hääletaks siiski 130 mm pearelvaga Leopard 3 poolt. Kineetiline penetraator näib olevat sel M830A1-l ja venelaste asjal mõlemal olevat samapikk, venelased claimivad 900 mm, ameeriklased avaldavad 800+ mm mürsu kogupikkust ehk siis see kriitiline pikkus on umbes sama.

Iseenesest see M830 mürsk midagi väga uut pole, neid kasutati juba 2003 OIF ajal, lihtsalt modifikatsioon. Muud asjad on muidugi tummisemad, kuid mitte niiväga tankivastased.

Optika ja elektroonika on muidugi hea ja vajalik.

[blueant]

Nendest moonamuudatustest paistab, et tankivastaseks võitluseks on pearelva teemal tegu umbes analoogse hädatapuga nagu venelaste 125 mm kahuri tuuning Armata tarbeks, st eksisteerivat probleemi saada 1000+ mm RHA läbivusega noolmürsk kumbki osapool veenvalt ei lahenda. Kas see pole siis probleem või pole lihtsalt piisavalt raha selleks antud. Hetkel hääletaks siiski 130 mm pearelvaga Leopard 3 poolt. Kineetiline penetraator näib olevat sel M830A1-l ja venelaste asjal mõlemal olevat samapikk, venelased claimivad 900 mm, ameeriklased avaldavad 800+ mm mürsu kogupikkust ehk siis see kriitiline pikkus on umbes sama.

Iseenesest see M830 mürsk midagi väga uut pole, neid kasutati juba 2003 OIF ajal, lihtsalt modifikatsioon. Muud asjad on muidugi tummisemad, kuid mitte niiväga tankivastased.

Seda faktivaest autopiloodil joru muudkui tuleb... Mis pagana hädatapp? Artikkel ei räägi sõnagi tankivastasest võitlusest. M830A1 on üks vana mürsk, mis läheb asendusse.

[Kapten Trumm]

Lühikesest 120 mm pearelvast on suht võimatu välja imeda noolmürsu läbivust üle 800 mm (kõik 120 ja 125 relvad on sellel piiril seisma jäänud) ja seepärast üritatakse asja parandada olukorrateadlikkust tõstvate tehnovidinate ja 4in1 tüüpi moonaga (no tule taevas appi, tankitõrjemeeskonda laseme kild-noolmürsuga)
Uus moon tähendab, et terve moonavaru sisaldab KEP-e, lööme nii öelda massiga.
L55-ga oleks piir võib-olla 900, aga sellele ei eksisteeri imematerjalidest mürske ja ameeriklaste L44 sama läbivus tuleb lihtsalt suurema mürsu kiiruse arvelt.

Küsimusele õige vastus on uus tank, sakslased taipasid seda varem.

Venelased lubavad praegu T-90MS-le (3 põlve reaktiivsoomusega Relikt) näost 1100+ mm. Senistest claimidest T-90A+Kontakt5 1100+ HEAT vastu näib töötavat küll, 900 mm TOW läbi ei lenda.

[Gideonic]

Lühikesest 120 mm pearelvast on suht võimatu välja imeda noolmürsu läbivust üle 800 mm (kõik 120 ja 125 relvad on sellel piiril seisma jäänud) ja seepärast üritatakse asja parandada olukorrateadlikkust tõstvate tehnovidinate ja 4in1 tüüpi moonaga (no tule taevas appi, tankitõrjemeeskonda laseme kild-noolmürsuga)

Soovitan veelkord mõttega artiklit lugeda, kuna 2 asja jäi sul selgelt kahe silma vahele.

1) Ühtlustatakse 4 mürsku:

• kergema soomuse vastane HEAT M830
• ründe-helikopterite vastu disainitud M830A1
• jalaväe (ja kergemate kopterite) vastane kildmoon (Sisaldab ~1000 volframkuuli) M1028 (Canister Round).
• teele veeretatud (betoon-)takistuste eemaldamisks mõeldud moon M908 (Obstacle removal)

Nende hulgas ei ole KEP moona M829, mis jääb endiselt eraldi ning mida aretatakse edasi sõltumatult eelnevast. Seega igasugune jutt kild-noolmürsust on jama. M829A3 versioon muide disainiti ekstra ERA vastu, ning jõudis relvastusse ~2003. Parendatud A4 versioon läks masstootmisse eelmine aasta (2016). Väidetavalt töötatakse praeguseks välja juba uut, A5 versiooni. A3 ning A4 kohta on üsna hea ülevaatlik (ning varem lingitud) postitus siin.

Küsimusele õige vastus on uus tank, sakslased taipasid seda varem.

2) Artikli lõpust:

Early conceptual discussion and planning is already underway to build models for a new future tank platform to emerge by the 2030s – stay with Scout Warrior for an upcoming report on this effort.

Millal tuleb Leopard 3? Rheinmetalli järgi samuti 2030+. Seega mõlemad tegelevad uuemate tankidega, ja sakslastel (ning pranstlastel) on ehk mingi edumaa, aga võibolla on nad lihtsalt vokaalsemad oma info jagamisel.

Ehk ei tule see Leopard 3 oluliselt varem. Nii või naa tulevad uued lääne tankid sitaks hilja ning vahepeal tuleb veel pikka aega läbi ajada täiendustega.

[nimetu]

Enne seda jõuavad ameeriklased SEPv3 täiendava soomuse laiemasse tootmisse panna ja uuema (pikema) kahuri kasutusse võtta. Ma arvan, et lääne tankidel on veel veidi pearuumi.

[Kapten Trumm]

Seni on ameeriklased olnud ettevaatlikud torni esiosa raskuse suurendamisega - see puudutab nii suuremat kahurit (täiendav staatiline ja dünaamiline "raskus") kui ka torni esiosa täiendava soomusega. Saab näha, kas see kord saab olema teisiti.

2A6 torni esisoomus peaks olema KEP vastu ca 1400 mm ja M1A2SEP oma ca 1000 mm.
Venelaste relvastuses olevad KEP-id on kuskil 750 mm kandis läbivusega.
Mis see uus 900 mm noolega KEP, mis käib Armata juurde, teeb, pole veel teada, aga vaevalt ta eriti 800st rohkem on.
Üldiselt näib olevat seal 800 mm piiril see areng peatunud, sest võimalused lihtsalt läbivust kasvatada on jõudnud nii 120 kui 125 puhul ülemise piirini.

Nende näitajate pärast (1400 vs 1000) mulle 2A6 meeldibki rohkem kui M1A2. On lihtsalt võimekam "raud".
Elektroonilisi vidinaid saab hiljem juurde panna, aga suurema pearelva ja paksema esisoomuse panek M1A2-le pole niisama lihtne (kui oleks, siis oleks ameeriklased seda juba teinud).
Pikemas plaanis on odavam suurema algkiirusega toru ja lihtsam kõvasulamist moon kui väiksem algkiirus ja imematerjalidest moon.

[nimetu]

Seni on ameeriklased olnud ettevaatlikud torni esiosa raskuse suurendamisega - see puudutab nii suuremat kahurit (täiendav staatiline ja dünaamiline "raskus") kui ka torni esiosa täiendava soomusega. Saab näha, kas see kord saab olema teisiti.

SEP v3 puhul nad nii ettevaatlikud ei paista olevat.
Abramsi katsemasin täiendavate raskustega, uue soomuse simuleerimiseks:

sepv3.jpg (188.21 KiB) Vaadatud 4144 korda

See pakett pidavat väidetavalt juba see aasta tootmisse minema. Külgedele lisandub veel ARAT-2 reaktiivsoomus.

[Gideonic]

Enne seda jõuavad ameeriklased SEPv3 täiendava soomuse laiemasse tootmisse panna ja uuema (pikema) kahuri kasutusse võtta. Ma arvan, et lääne tankidel on veel veidi pearuumi.

On sul mingit infot selle kohta, et võidakse teha ka pikem kahur? AFAIK tuleb uus kahur (kui ikka tuleb) ära jäetud XM1202 projekti pealt, kohandatuna Abramsile nimetusega M360E1. Antud relv on sama pikk kui praegune Abramsi oma kuid tonni jagu kergem, ning kannatab märgatavalt suuremat rõhku (seega saab aretada võimekamaid mürske).



EDIT:
Ja pikem artikkel uue tanki modeleerimisest:
http://www.scout.com/military/warrior/s ... rams-2030s

[nimetu]

On sul mingit infot selle kohta, et võidakse teha ka pikem kahur?

Pigem spekulatsioon olemasolevate jooniste järgi. Idee poolest võiks ju kergema kahuri puhul vähemalt paar kaliibrit pikkust lisada. Kuigi ma saan aru, et põhiliselt aetakse taga kõrgemaid rõhkusid.

[Kapten Trumm]

Kõrgemad rõhud tähendavad kahuri raua ja tagasilöögimehhanismi kiiremat väsimist. Seepärast on see mõistlik teatud piirini.
Eriti suur probleem on see vene 125 kahuri puhul, mille eluiga ei küüni Rheinmetalli toru omani.
Algkiiruse suurendamine pikema ja/või jämedama rauaga on hulga jätkusuutlikum tegevus.

Ühesõnaga, lahendada olukorda, kus on vajalik läbistada 1000-1500 mm RHA esisoomust (KEP vastu) ei ole tänaste 120-125 mm kaliibrite ja 40-55 kaliibriliste rauapikkustega tõenäoline.
Selleks peab midagi põrutavat leiutama. Näiteks Leopard 2A6 1500 mm esikaitset ei sisalda grammigi lõhkeainet ega aktiivkaitset, puhas passiivne paks kombineeritud soomus. Seal mingite kombineerimistega trikitada ei anna. Selle läbimiseks on vajalik lihtsalt teatud hulk kineetilist energiat koondada teatud pinnale ja sellest energiast on täna 50% lihtsalt puudu.

Umbes samas seisus oldi omal ajal siis, kui NSVL läks üle T-64 ja T-72 peale, 105 mm pearelv osutus ühtäkki vananenuks.
Tõsi, tollal oli uute tankide loomise taga ka see, et venelaste 125 mm pearelv oli kaugelt üle mistahes tollase lääne tanki soomuskaitsest ja 120 mm relva paigutamisest Leopard 1 peale poleks piisanud.