Leidsin ka ülalmainitud "Tallinnast Seligeri järveni" raamatu -- T. Zubovi poolt kirjutatud eessõnas on soomusrongide kohta järgmine täpsustus (lk. 13):
"1941 a. augusti algul Taliinna laevaremonditehas koostöös Laevastiku Arsenaliga ehitas kaks kitsarööpalist soomusrongi, ügaüks neist oli relvastatud 76-mm kahuriga, 37-mm saksa päritolu poolautomaadiga (?) ja kuulipildujatega. Ühe soomusrongi komandöriks oli vanemleitnant Fostiropulo ning teise soomusrongi juhtis vanemleitnant Turski. Mõlemad soomusrongid olid sisselülitatud Balti laevastiku õhutõrje koosseisu."
V. Tributsi memuaarides "Baltilased võitlevad" kahe soomusrongide komandörideks lahinguajal on nimetatud aga vanemleitnant M.G. Fostiropulo ja kapten P.F. Živodjor. (in ikka neil mõlemal perekonnanimed )
Kapten Živodjor on mainitud "Kasahstani" laevapäästimise staabi liikmena.
1944. aasta augustis Punaarmee pealetungil Lõuna-Eestis oli üks saksa soomusrong, või selle osa (vähemalt 3 vagunit), Lepassaare raudteejaama piirkonnas rööbastelt maha lastud. Väidetavalt lennurünnaku tulemusena. Rongi suurtükid toetasid Lepassaarest lõunas kaitsel olevaid Wehrmacht´i üksusi.
Teave pärineb kohalike elanike suusõnalistest mälestustest. Kaitsel asuvate saksa üksuste asukohad, missuguseid mainiti neis jutustustes, leidsid kinnitust kohapealsetes vaatlustes ja kaevetöödes.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Venelastel oli ju ka selline väeliik nagu raudteeväed olemas ja viimased soomusrongid võeti vist relvastusest maha alles kümmekond aastat tagasi. Tõsi küll, suurtükke neil peal polnud, nende asemel olid strateegilised tuumaraketid, mida ameeriklased kõige rohkem kartsid, kuna nad sõitsid pidevalt mööda maad ringi, nägid välja nagu harilikud rongivagunid ja kosmosest polnud võimalik nende asukohta jälgida.
Soomusrongidele on pühendatud suht pealiskaudne venekeelne raamat "Kindlused ratastel", kus muuseas mainitakse, et soomusrongid kasutati veel Mägi-Karabahhi ja Tšetšeeni sõdades. Tšetšeenias siiamaani kasutusel olevate erirongide kirjeldused on netis samuti olemas.
Tux kirjutas:Venelastel oli ju ka selline väeliik nagu raudteeväed olemas ja viimased soomusrongid võeti vist relvastusest maha alles kümmekond aastat tagasi. Tõsi küll, suurtükke neil peal polnud, nende asemel olid strateegilised tuumaraketid, mida ameeriklased kõige rohkem kartsid, kuna nad sõitsid pidevalt mööda maad ringi, nägid välja nagu harilikud rongivagunid ja kosmosest polnud võimalik nende asukohta jälgida.
See polnud mingi soomusrong! Väliselt sarnanes reisi/kaubarongile ning liikus raudteel küll, kuid kas kõik rööpapaarid ikka sobisid. Venelased vist tugevdasid neid raudteelõike, kus see ime rong liikus.
"1941 a. augusti algul Taliinna laevaremonditehas koostöös Laevastiku Arsenaliga ehitas kaks kitsarööpalist soomusrongi, ügaüks neist oli relvastatud 76-mm kahuriga, 37-mm saksa päritolu poolautomaadiga (?) ja kuulipildujatega. Ühe soomusrongi komandöriks oli vanemleitnant Fostiropulo ning teise soomusrongi juhtis vanemleitnant Turski. Mõlemad soomusrongid olid sisselülitatud Balti laevastiku õhutõrje koosseisu."
Sõja lõpupoole ründasid Mustangid Saksamaal pidevalt ronge. Erilist lõbu pakkus pilootidele veduri katla pihta tulistamine. Siis oli nalja palju kui katel lõhkes.
Kaitseks nende vastu kasutasid sakslased tavalise rongi koosseisus platvormvaguneid, millele olid paigaldatud nii 2 cm kui ka suuremad õhutõrjesuurtükid. Platvormid olid kaitstud soomusplaatidega, mõnikord maskeeritud kaubavaguniteks.
Samuti paiknesid suurekaliibrilised õhutõrjesuurtükid raudteeplatvormidel. Ka eestlastest lendurid saadeti pärast ööpommitajate üksuste likvideerimist raudtee- FlaK-i peale, nagu Kaljo Alaküla oma raamatus "Kolmas eskadrill" kirjutas.
hillart kirjutas:1944. aasta augustis Punaarmee pealetungil Lõuna-Eestis oli üks saksa soomusrong, või selle osa (vähemalt 3 vagunit), Lepassaare raudteejaama piirkonnas rööbastelt maha lastud. Väidetavalt lennurünnaku tulemusena. Rongi suurtükid toetasid Lepassaarest lõunas kaitsel olevaid Wehrmacht´i üksusi.
Teave pärineb kohalike elanike suusõnalistest mälestustest. Kaitsel asuvate saksa üksuste asukohad, missuguseid mainiti neis jutustustes, leidsid kinnitust kohapealsetes vaatlustes ja kaevetöödes.
Selle Lepassaare soomusrongi kohta olen mina ka uurinud. Minu sõbra vanaisa on rääkinud, et rong oli sellist tuld andnud, üle tema maja Lindora suunas, männimetsa niitis nagu vikatiga. Peale seda oli põgenenud Võru poole. Ja see sama rong oli toetanud mõni päev hiljem saksa vägesid Sõmerpalu jaamas.Minu teada ei saanud soomusrong tabamust vaid kaubarong. Kolm või neli vagunit said pommitabamuse lennukilt, Otsa ja Lepassaare vahel.
Selline huvitav info, et Tallinna evakuatsiooni uurija Zubkov ajakirjas Voenno-istoritseskii Zurnal 2002.a. 5-s numbris loetleb üles kaitsel olnud üksusi ja kasutab raudteepatarei nr.20 sünonüümidena soomusrong nr.5 ja nr.6. Tundub, et ka mõnda raudteesuurtükki nimetati nõukogude poolel soomusrongiks.
Sakslased vaatasid torusid pärast üle, mõned tulemused on kirja pandud siin: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 334#114334
vastav lehekülg VIZ-st:
täiendatud 7.12.2007.a. lisatud lehekülje koopia.
Viimati muutis andrus, 07 Dets, 2007 10:53, muudetud 1 kord kokku.
Peretšnevi raamat " Sovetskaja beregovaja artillerija":
22. august: Ülemiste ja Lagedi vahel oli 130 mm raudteesuurtükk. Soomusrongid 76 mm suurtükkidega olid üks Männiku piirkonnas ja teine Pääsküla kandis. 37 mm kahuri(te) paiknemist pole näidatud. Tõenäoliselt kummagi rongi õhutõrjerelvad. Männiku ja Pääsküla rongid on skeemil sama tähisega.
)
