Soome kaitsevõime

[Leo]

Soome maakonnaleht Karjalainen kirjutas, et kiirreageerimisüksustesse on rohkelt soovijaid.

http://www.karjalainen.fi/uutiset/uutis ... arusmiehia

Maavoimien uusi valmiusyksikkökoulutus kiinnostaa varusmiehiä, uutisoi sanomalehti Karjalainen. Maavoimien esikunnassa ollaan tyytyväisiä varusmiesten hakuintoon, sillä osaan tehtävistä on ollut tulijoita enemmän kuin on voitu ottaa.
Maavoimien koulutuspäällikkö everstiluutnantti Jukka Aihtia arvioi, että uudistuksen kokonaisuus on mennyt erinomaisesti.

Valmiusyksikkökoulutusta järjestetään kaikissa maavoimien joukko-osastoissa paitsi Utin jääkärirykmentissä.

–  Yksiköstä tulee huomattavan kova joukko koulutuksen jälkeen, sanoo everstiluutnantti Petteri Soini Kainuun prikaatista.

Vaativiin, nopeisiin ja monipuolisiin tehtäviin tarkoitetut valmiusyksiköt perustettiin tammikuussa. Ne osallistuvat valmiusaikana muun muassa kansainvälisiin harjoituksiin kotimaassa tai ulkomailla.

[Leo]

See Õhuväe SP-eriüksuse jutt on vastuoluline. Näiteks "Raven-joukkoon kuuluvat ovat taustaltaan sotilaspoliiseja. Joukossa on sekä reserviläisiä että kantahenkilökuntaa. Erikoisjoukkoon ei kouluteta suoraan varusmiehiä". Lauses väidetakse, et Kaarnatel (soome keeles korppi tähendab nii lindu kui ka kaprali auastme "korpraali" kõnekeelset lühendit) on SP-koolitus ja sinna kuulub nii kaadriväelasi kui reserviste, samas ajateenijatele seda koolitust ei anta? Ilmselt on siin mingi juriidiline nüanss, et üksuse tuumik on kaader, kuid reserviste on ka värvatud ja täiendkoolitatud Kaarnateks, sest kui inimene peale ajateenistust ja reservi arvamist KVsse tööle läheb, on ta ju kaadriväelane.

Ma ei pea seda üksust sisuliselt eriüksuseks, praktiliselt on tegemist täiendkoolitatud SPdega, mis teevad ühte väga konkreetset asja, kaitsevad lennukeid ja lendureid. Näiteks on nende ülesandeks saata lendureid baasis puhkeruumist lennukisse häire korral, et mõni baasi lähedal luurav vaenulik snaiper lendurit maha ei laseks ja valvata lennukeid. Välilennuväebaasi kaitseüksus on vähemalt kompanii, väike rühmasuurune üksus ei ole selleks piisav, sest lisaks kilomeetrite pikkusele perimeetrile peab olema tulejõudu vastase diversantide tõrjumiseks. Lennukite saboteerimise ennetamiseks neid valvatakse hoolikalt ja võimalusel hoitakse kuulikindla barjääri taga, sest isegi mõni kuuliauk võib lennuki pikaks ajaks kasutuks muuta. See jutt, kuidas Kaarnad lähevad ohtlikku kohta lennuvälja julgestama, on ikka väga ülepakutud väide. Maandumisraja kontrolliks saadetakse luuregrupp või eriüksus, kes vaatab koha üle ja jääb ringkaitsesse, Kaarnad tulevad koos lennuki(te)ga ja põhimõtteliselt vastutavad lennuki ja lennukis olevate inimeste lähikaitse eest. Vähemalt nii on jänkidel kombeks, kus on sama nimega spetsialistid pikalt tegutsevad. Kurjad keeled räägivad, et kogu teema taga on Soome ÕV kurvameelsus oma "päris" eriüksuse puudumise kohta, mis nüüd lahendatud sai, loodetavasti on kotkastel nüüd parem olla.

[Kapten Trumm]

1979-1989 lennuvälja saboteerimine on praktikas (Afganistan) seisnenud manpadsidega tegelaste passimises stardiraja otstes, kus jahitakse maanduma tulevaid või õhku tõusvaid lennukeid. Sellise asja kaitsemeetmed eeldavad teatud tehnikat, sest jalgsi ja inimjõuga julgestada neid ruutkilomeetrite suuruseid alasid raja otstes (manpadsi laskekaugus on 3+ km) teeb selle ürituse väga inim-mahukaks. Venelased hakkasid nende vastu kasutama lahingukopterite patrulle lennuvälja töötamise ajal kahtlastes alades, samuti üritati võimalikult kiiresti tõusta õhku ja võtta kiiresti kõrgust. Transalennukid õppisid maanduma nn järsu trajektooriga (seda kasutati ka ümberpiiratud Sarajevo puhul).

Teine oht, mis lisanunud viimastel aastatel, on droonimajanduse arenemine. Kui lennukid seisavad väljas, pole vaja eriti palju lõhkeainet tiiva peal initsieerida, et lennuk kõlbmatuks muuta. Sellise asja vastu tuleks lennukite seisuplatsid katta ülevalt ja külgedelt peene metallvõrguga. Enamasti on angaarid stardirajast vähe eemal ja valvelennukeid kiputakse hoidma stardiraja läheduses, et vähendada ajakulu õhkutõusmisele.

Seepärast nende linnunimeliste üksuste tegevus on pigem julgeolekukontrolli tugevdamine, lennukite kahjustamiseks või hävitamiseks on meetmeid küll.
Mäletan, et käisin Soomes kuskil 2002 sügisel ja siis oli suur skandaal, et keegi tarkpea oli tulistanud kõrgust võtvat Hawk treeninglennukit signaalraketiga, lennuk pääses napilt.
See aga tähendab, et kui pääseb seda tegema raketipüstoliga, pääseb ka Manpadsiga, viimane laseb ju palju kaugemalt. Sellises olukorras (kõrgusevõtt või maandumine) on lennuki võime raketi eest kõrvale põigelda kaunis piiratud, puudub rakendatav võimsusvaru ja maandumisglissaadil, kus kiirus läheneb varisemiskiirusele, võib üks järsk pööre tähendada kiire kadu ja alla kukkumist. See muudab antud aktsiooni (ka suuremate signaalrakettide kasutamise) väga ohtlikuks, sest alla kukutamiseks pole tingimata tabada vaja.

Lennuvälja julgestamine on tegelikult päris kolossaalne ülesanne, sest ohuala on lennuvälja perimeetrist ikka paar korda veel suurem ja snaiprite vältimine on alles veerand tööst. Kuid kahtlemata, passiivsed snaiprivastased meetmeid on oma kohal, arvestades täna eraisikute võimalusi relvade hankimiseks (või pahatahtliku seltskonna poolt riiki sikutamiseks).

[HeiniR]

Trumm, miks arvad, et Ämarit perimeetrist väljaspool ei kaitsta? See, et sa kõige kursis ei ole, ei tähenda, et asjadega ei tegelda.

[Kapten Trumm]

Mis see Ämari siia puutub?

[Leo]

http://www.hs.fi/kotimaa/art-2000005160854.html

Eilne Hesari lk A 28 kirjutab, et 4 uut sõjalaeva (korvetti) tehniliste ettevalmistustööde leping allkirjastati Raumal asuva Rauma Marine Construction laevatehasega. Jooniste eest makstakse 7,5 miljonit € ja see tähendab põhimõtteliselt seda, et laevad tellitakse tuleval aastal samast tehasest. Poole 1,2 miljardi € projektist moodustavad laevakered ja ülejäänud on juhtimis- ja relvasüsteemid, mille ehitamisest on huvitatud 8 Soome ja välismaa ettevõtet, mille nimesid veel ei avalikustata (ilmselt sellepärast, et ei ole veel teada, kellelt mida tellitakse). Pakkumiskutse saadeti algselt 12 firmale. Laevad ehitatakse aastatel 2019-2024. Nagu ma varem olen kirjutanud, siis paljud Soome sõjanduse spetsialistid peavad nii uute korvettide kui eriti Õhuväe hävitajate hanget liiga kalliteks ja riigikaitseks ebavajalikeks, kuid valitsust see ei ole siiani morjendanud.

Rauman telakka sai sotalaivojen suunnittelusopimuksen – Suomen merivoimille rakennetaan neljä uutta korvettia

PUOLUSTUSMINISTERI Jussi Niinistö (ps) on valtuuttanut Puolustusvoimien logistiikkalaitoksen solmimaan suunnittelusopimuksen neljästä sotalaivasta Rauma Marine Construction -telakan kanssa, tiedottaa puolustusministeriö. Sopimuksen veroton arvo on 7,5 miljoonaa euroa. Kyse on niin kutsutusta Laivue 2020 -hankkeesta, johon kuuluu neljän korvetti-luokan sotalaivan ostaminen.

Neljän aluksen rakentamisen on arvioitu maksavan noin 1,2 miljardia euroa. Alusten rahoitus on yhä avoin. Puolustusvoimat teki jo viime vuonna aiesopimuksen alusten rakentamisesta Rauman telakan kanssa. Alusten varsinainen rakentamissopimus solmitaan ensi vuoden aikana. Suunnittelusopimus Rauman telakan kanssa tarkoittaa käytännössä sitä, että alukset myös rakennetaan Raumalla. ”Raumalla on hyvää pöhinää”, sanoi Logistiikkalaitoksen apulaisjohtaja Kari Renko maaliskuussa HS:lle.

Laivat rakennetaan aikataulun mukaan vuosina 2019–2024.

ALUKSET on päätetty rakentaa suomalaisella telakalla, jotta niitä pystytään huoltamaan Suomessa kriisin tai sodan aikana. Sen sijaan asejärjestelmät joudutaan ostamaan ulkomailta. Koko hankkeen hinnasta aseet muodostavat noin puolet eli 600 miljoonaa euroa. Puolustusvoimien logistiikkalaitos lähettää tarjouspyynnöt alusten taistelujärjestelmistä alkukesän aikana. Kahdeksan suomalaista ja ulkomaista yhtiötä on ilmaissut kiinnostuksensa niiden toimittajaksi. Logistiikkalaitos on kieltäytynyt julkistamasta yhtiöiden nimiä.

KORVETTI-LUOKAN aluksen ovat pienehköjä sotalaivoja. Vaikka korvetit ovat kansainvälisesti pieniä, ovat ne Suomen merivoimille poikkeuksellisen isoja eli lähes sata metriä pitkiä laivoja. Neljä uutta alusta korvaavat nyt käytössä olevat neljä Rauma-luokan ohjusvenettä ja kaksi miinalaivaa.

[Xender]

Tegelikult riigikaitse seisukohalt on ka Soome teinud soome viimasel kümnendil äärmiselt küsitavaid otsuseid.

Laevade hange
NHI NH90 hange

Põhimõtteliselt samadel põhjustel, miks meile mõlema hange oleks kahjulik - palju raha kulub, kuid lahinguvõime kasv äärmiselt küsitav.

K9 hange - meil võib vinguda, et arvatav number 12 on liiga vähe. Kuid meil ostetakse hetke plaanide järgi nad siiski lisaks. Kuid Soome tahab alates 2020 hakkata maha kandma nii 122 mm, 130 mm kui 152 mm torusid ehk siis need ostetakse nende asemele ja koguarvuga 48 tk.

Muuseas, kuna enamus kergeid TT relvi kantakse maha, siis Soome kaitseväele jääbki pmt 2500 NLAW süsteemi ning näpuotsa täis nats moodsamat TT relvi - 140 spike-i.

Lisaks veel küsitav rahakulutamine BMP2he ning Zu 23 uuendusteks. Õhus on veelgi küsitavam PASi uuendus.

Leo 2htede hange soomele oli nii ja naa. Kuna päris ära ruunatud, siis neid kavatsetakse kasutada aastani 2030.

Ma olen kuulnud seda ka Soome kaitseväelaste käest, et alates 90nendate lõpust on tegelikult Soome kaitsevõime tammununud ühe koha peal ning tegelikult on toimunud tagasiminek. Eriti kui arvestada idapiiri taga toimuvaid arenguid.

[Kapten Trumm]

Analoogse epistli võib täna kirjutada ka Eesti riigikaitse otsuste kohta. Või mis?

[Roamless]

Lisaks veel küsitav rahakulutamine BMP2he ning Zu 23 uuendusteks. Õhus on veelgi küsitavam PASi uuendus.

Kas see Pasi uuendus nii küsitav ikka on, kui põhimõtteliselt saad ühe uue Patria raha eest ca 10 või veel rohkem PASI-t ära moderniseerida. Samuti on PASI ikkagi nn lahingusse mineku takso ehk APC, mitte IFV. BMP-2 moderniseerimine on juba rohkem selline nö asendustegevus, sest raha pole raisata uuemate soomukite juurdeostmiseks ja selge on see, et ka peale uuendust on tegu nn teise järgu relvastusega, mis näitajatel idakonkurendi uutest masinatest tublisti maha jääb (näit Kurganets-25). Tugitooli tagantjärgi tarkus ütleb küll, et hirmkalliste kopterite ja võibolla ka laevade asemel, oleks maaväele tunduvalt mõttekamaid lelusid saanud. Loodetavasti läheb lennukihankes ikkagi dealiks F-35 (kuigi tegu ka hirmkalli lennukiga), siis vähemalt selles osas on idanaabril piiri ääres ainult suud maigutada.

Analoogse epistli võib täna kirjutada ka Eesti riigikaitse otsuste kohta. Või mis?

Tegu Soome Kaitseväe alateemaga, meie EKV otsuseid oled sa piisavalt teistes alateemades sarjanud, seega siin poleks vist mõtet alustada.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Väga tendentslik (et mitte öelda segane) postitus Xender-ilt

K9 hange - meil võib vinguda, et arvatav number 12 on liiga vähe. Kuid meil ostetakse hetke plaanide järgi nad siiski lisaks. Kuid Soome tahab alates 2020 hakkata maha kandma nii 122 mm, 130 mm kui 152 mm torusid ehk siis need ostetakse nende asemele ja koguarvuga 48 tk.

- jahh, võib tõesti "vinguda" - sest arv 12 meie oludes on allapoole linnakanalisatsiooni taset..
- Soome ostab kohe 48 relva - aga mis ta millaski maha kandma hakkab, on alles hanguga vee peale kirjutatud..

Muuseas, kuna enamus kergeid TT relvi kantakse maha, siis Soome kaitseväele jääbki pmt 2500 NLAW süsteemi ning näpuotsa täis nats moodsamat TT relvi - 140 spike-i.

- 2500 x NLAWi on KÕVA ARV..
- 140 x SPIKE-laskeseadet on VEEL KÕVEM ARV..
- mis kõik kokkuvõttes on IKKA VÄGA KÕVA ARV..

Aga üldiselt ootaks mõne Soome asjades pädevama (näit Leo) kommentaari sellisele foorumit eksitavale postitusele.....

[Kapten Trumm]

Lisaks veel küsitav rahakulutamine BMP2he ning Zu 23 uuendusteks.

See on näide, kuidas ühte toimingut kontekstist rebides võib näidata mida iganes.
BMP-2 on üks osa sellest nn soomusmanöövrivõimest, mille põhiosa moodustavad ikkagi tankid. Seepärast ostiski Soome tankid, mitte moodsad jalaväe lahingumasinad.
Soomes oli see võime olemas enne ja on ka tulevikus. Selleks uuendati tervenisti peamine löögijõud (ehk osteti palju moodsamad tankid) ja moderniseeriti mõõdukalt sekundaarne võime ehk soomustatud jalaväe transport. Lisaks toimub veel soomusmanöövervõimesse kuuluvate 2S1 Gvozika liikurhaubitsate moderniseerimine. Varasemalt on ostetud (ja korda remonditud) hulk MTLB vedukeid Rootsist.

Kokkuvõttes oli Soomes "soomusmanöövervõime" olemas enne ja on uuel, natuke kõrgemal tasemel olemas ka lähitulevikus.
Mis siin valesti siis on?

Zu-23 uuenduste osa ei oska kommenteerida, pole kursis. Zu-23 on end üle maailma õigustanud kui "bang for buck" relvasüsteem.

[tommy]

Kuid Soome tahab alates 2020 hakkata maha kandma nii 122 mm, 130 mm kui 152 mm torusid ehk siis need ostetakse nende asemele ja koguarvuga 48 tk.

152-mm. kaliiber peaks praeguseks juba kasutusest maas olema.
130-mm. taheti utiili saata isegi kiiremini, kuid kui vaadati olemasoleva ja veel kasutuskõlbliku moona koguseid, jäi otsus venima.
Aastakümne vahetuseks peaks Soome suurtükiväe kasutusse jääma vaid kaks kaliibrit, 122-mm. ja 155-mm.

122-mm. kaliiber kaob kasutusest järgmise aastakümne jooksul. Kui kiiresti, aeg näitab.
Tõenäoliselt alustatakse protsessi iseliikuvatest, mille vahetavadki välja L-Koreast hangitavad K9d.
Vägagi võimalik, et nende arv ei piirdu hangitavate 48 ühikuga.
Aastaks 2030 peaks Soome suurtükivägi olema kõik 155-mm. kaliibril. Nii iseliikuvad kui (olemasolevad kodumaised) järelveetavad.

[Leo]

Ei tahaks kohtunikuks hakata kuid peab märkima, et tommy räägib õigust ja Xender peamiselt jama. Soome MV juhataja nägemus 23. veebruarist 2017 Reserviläinen lehest, kahjuks ei ole hetkel võimalik sisu tõlkida. Link http://reservilainen.fi/uutiset/maavoim ... -173032261

Tekst: Tuomas Kaarkoski
Helsinki
Siinä missä Merivoimilla on ensi vuosikymmenellä suuri Laivue 2020 -hanke ja Ilmavoimilla vielä massiivisempi HX-hävittäjähanke, on Maavoimat vailla yhtä selkeää jätti-investointia. Maavoimien komentajan kenraaliluutnantti Seppo Toivosen mukaan Maavoimissa on kuitenkin investoitu systemaattisesti joka vuosi.

Toivosen arvion mukaan kalustohankintoihin on edellisen viiden vuoden aikana käytetty noin 1,7 miljardia euroa ja 2020-luvun puoliväliin mennessä Maavoimat käyttää arsenaaliinsa päivittämiseen vielä noin kolme miljardia euroa.

Toivonen painottaa muiden puolustushaarojen strategisten hankkeiden olevan tärkeitä myös Maavoimille.

– Strategiset hankkeet ovat strategisia myös Maavoimille. Hankkeet ovat välttämättömiä, jotta myös Maavoimilla on toimintaedellytykset kriisitilanteessa. Sieltä tulee tuki taisteluihin rannikoille, tuki ilmasta ja myös kyvykkyys ilmasta maahan, Maavoimien mediapäivillä puhunut Toivonen toteaa.

Toivosen mukaan Maavoimat on tehnyt paljon kustannustehokkaita hankintoja. Hänen mukaansa myös uudet K9 Thunder -panssarihaupitsitkin menevät tähän kategoriaan, mutta erityisesti hän nostaa esille aiemmin Hollannilta ostetut Leopard 2A6 –taistelupanssarivaunut.

– Sadasta Leopard 2A6 -vaunusta maksoimme noin 200 miljoonaa euroa. Jos olisimme modernisoineet omat 2A4-vaunut, se olisi maksanut vähintään 500 miljonaa euroa. Jos taas olisimme ostaneet kokonaan uudet vaunut, se olisi ollut vähintään miljardin ponnistus, Toivonen havainnollistaa.

Vaikka Maavoimilla ei suuria strategisia hankintoja olekaan lähitulevaisuudessa näköpiirissä, haluaa kenraaliluutnantti painottaa tulevaisuuden näkymiä.

– Maavoimien komentajana joudun tuomaan esiin sen, että Maavoimien vuoron täytyy tulla 2030-luvulla, jolloin moni meidän kalustosta saavuttaa käyttöikänsä pään. Siihen pitää valmistautua ja varautua. Edullisia hankintoja edustavat myös 8,2 miljoonaa euroa maksaneet Leopard 1 –erikoispanssarivaunut, jotka nekin on ostettu Hollannilta. Helmikuussa solmittuun kauppaan sisältyy kahdeksan hinaus- ja kahdeksan pioneeripanssarivaunua, varaosia sekä erikoistyökaluja.

Tykistöön lisäpotkua

Toivosen mukaan Maavoimissa on parhaillaan menossa vahva kehitysvaihe. Tuoreimpia lisäyksiä ovat Etelä-Koreasta ostettavat tela-alustaiset 155 mm:n K9 Thunder -panssarihaupitsit, joita Suomi ostaa 48 kappaletta. Nykyisten suunnitelmien mukaan haupitsien varusmieskoulutus alkaa vuonna 2019.

– Nyt ollaan tehty sopimus 48 panssarihaupitsista. Sopimuksessa on sovittu mahdollisuudesta hankkia niitä lisääkin. Otetaan nyt nämä käyttöön, katsotaan miltä ne vaikuttavat ja tarvittaessa kohdennetaan lisärahoitusta hankintoihin, tykistön tarkastaja eversti Pasi Pasivirta toteaa. K9:t saapuvat Suomeen hyvin käyttövalmiina. Pasivirran mukaan niihin tarvitsee käytännössä vain vaihtaa suomalainen johtamisjärjestelmä.

– Tämä on meille merkittävä hankinta. Tämä tuo saman suorituskyvyn, joka AMOS-järjestelmällä (Advanced Mortar System) on ollut aikaisemmin. Se on nopeasti liikkuva järjestelmä, joka pystyy ampumaan joka suuntaan. Semmoista meillä ei ole tykistössä ollut. AMOS on hyvä, mutta sillä on vain kymmenen kilometrin kantama, mutta tämän uuden hankinnan myötä päästään yli 40 kilometriin. Tämän ansiosta alueellinen kattavuus paranee merkittävästi. Tykistö joutuu tulevaisuudessa luopumaan osasta venäläisperäisestä kalustostaan, koska niihin ei Pasivirran mukaan saa enää joko varaosia tai ampumatarvikkeita. Siitä huolimatta eversti pitää tykistön tilannetta hyvänä Suomessa.

Paljon kansainvälisiä harjoituksia

Maavoimilla on viime vuoden tapaan myös tänä vuonna useita kansainvälisiä harjoituksia. Ensimmäisenä vastaan tulee maaliskuussa järjestettävä Northern Griffin 2017 –harjoitus, jossa helikopterimiehistöt harjoittelevat Lapissa talvi- ja tunturilentämisen erityispiirteitä. Suomalaisten lisäksi harjoitukseen osallistuu joukkoja Yhdysvalloista, Ruotsista, Puolasta ja Virosta. Viime vuoden tapaan yhdysvaltalaiset saapuvat keväällä Niinisalossa järjestettävään mekanisoitujen joukkojen Arrow-harjoitukseen yli 150 sotilaan vahvuudella. Vastaavasti suomalaiset osallistuvat kesäkuussa 320 sotilaan voimin Ruotsin Kvarnissa järjestettävään harjoitukseen, jossa pääpaino asutuskeskustaistelussa. Tämän lisäksi Suomesta lähtee pioneereja Baltiassa järjestettävään vuotuiseen Saber Strike –harjoitukseen, jonka koordinoinnista vastaa Yhdysvallat.

Maavoimien ja samalla Puolustusvoimien pääsotaharjoitus on itsenäisyyspäivän alla järjestettävä Uusimaa17-harjoitus, jossa testataan joukkojen suorituskykyä pääkaupunkiseudun olosuhteissa.

Soome KJ SA struktuuri suurim häda on selles, et nii massiivse armee jaoks on vaja massiivselt raha, ja kui 1990ndatel Saksast ostetud tehnika ära kõduneb, on seda vaja asendada. Kui näiteks veokeid ja traktoreid saab rekvireeriva, siis pauku tegevad süsteemid ja nende laskemoon peab olema olemas. Majanduskriisi ajal oli mitu aastat närutamist, kus hanke-eelarved kärbiti minimaalseks, osa väiksemaid garnisone pandi kinni, lahinglaskmisteks kasutatud laskemoona vähendati (raskerelvadel, püssi lastakse ikka vanamoodi) ja kaadrit koondati.

Soomusüksuste põhirelv ja peamine tankitõrjerelv on ikkagi MBT, neid on olemas ja lähiaastatel tulemas 200 ühikut. Paside uuendamisega saadi 10 remonditud masinat iga uue Patria AMV hinnaga. Sama kehtib BMP 2 uuendamise kohta, need on vajalikud, sest soomusüksuse toimiseks on iga MBT kohta vaja vähemalt 1 IFV välja panna. Helikopterid NH90 osteti liiga palju ja valiti kahjuks mudel, millel on olnud palju tehnilisi probleeme, 20 kopteri eest 300 milj € oli väga palju, näiteks 10 kopterit 150 milj eest oleks olnud piisav ja saanuks 150 milj eest muud kraami osta. Kessi utiliseerimisest ei ole midagi kuulnud, neid osteti alguses Norrast, hiljem hangiti koosteliin lastud torude uuesti laadimiseks. Kui leitakse mingi parem relv, siis vahetatakse välja, variante on palju, oluline on, et tootmisliin asuks Soomes, sest Sa tingimustes kulub seda palju. NLAW ja Spike on vastavalt kompanii ja pataljoni taseme relvad, ei asenda tavalist granaadiheitjat. K9 hange Koreast oli alles algus, ilmselt neid tahetakse juurde vähemalt teised samapalju, lisaks kavatsetakse 122 mm asendada Soomes toodetud 155 mm haubitsatega, Patria on vurtsu täis ja ütlevad, et kui ostavad oskusteabe ja seadmeid sisse, siis saavad ise toota ja remontida. Kuna jut käib sadadest haubitsatest, siis on relvade ja varuosade tootmisliini ning remondi sisseostmine ainuke mõistlik variant. 23 mm Sergei on vana, kuid neid tuunitakse uuemaks, kuid neid maha kanda ei ole plaanis, sest see on ikka väga universaalne dessandi ja soomukivastane relv, olen Lohtaja laskelaagris näinud, kuidas BTR kere Sergei valanguga lihtsalt ribadeks lasti.

Valitsus on lubanud rohkem raha hangeteks ja väljaõppeks, sest vahepealse närutamise aastate puudujäägid tuleb tagasi teha.

[Xender]

1. Pasi uuendus ehk tõesti 10%, kuid koos kapitaalremondiga pidi maksma minema siiski kusagil pool uue AMV hinnast. Vanemad Pasid kusagil 40 aastat vanad. Põhimõtteliselt võetakse täiesti lahti, vahetatakse kõik mis liigub ära + uus elektrisüsteem ja sisisutus. Vanematel masinatel jääb ainult soomuskarp samaks - mis vaadatakse ka üle.

See, et läheb umbes pool AMV rahast vanemate Paside uuendamine, kuulsin päris lähedalt seisvalt allikast ning ei näe põhjust tema jutus kahtlemiseks.

Kuigi kui see ära teha pikeneb masina kasutusiga ehk tõesti veel 20 - 30 aastat, siis PASi mis on pmt BTR 80 kaasaegne on juba praeguseks vananenud ja vajaks tegelikult välja vahetamist.

2. Minu teada on Soomes pmt vastu võetud otsus, et kõik peale 155 mm suurtükkiväesüsteemid kantakse 202X maha.

Sellest isegi avalikus meedias juttu olnud Link

Samuti tahetakse maha kanda RM-70 122 GRAD süsteemid.

Pmt peaks peale 202X jääma relvastusse :

K9
155 K 98
155 K 83–97
M270

Raske öelda, kas ja kui palju K9 ostetakse juurde, kuid isegi kui ostetakse juurde, siis järgneva kümnendi jooksul väheneb Soome torude arv ikkagi märgatavalt. Järelveetavate arv kukub 700 pealt umbes 150 peale ning iseliikuvate arv kukub 72 pealt 48 peale. Vähemalt praeguse seisuga.

Trumm peaks just rõõmustama - nüüd on D30 süsteeme võimalik osta !

3. Soome kaitseväelased kellel olen NLAWist rääkinud on öelnud, et kõige mõttetum raha tuuldeloopimine. Lasu hind on umbes 25000 eurot, kuid omadustelt pidi olema väga kallis CG analoog.

Liikuvale sihtmärgile pihtasaamine rohkem õnneasi, Top Attack samuti. Väike laskekaugus. Reaalselt pidi lahinguoludes kasutatama nagu suvalist AT4 või CG lasku. Britid võtsidki ta relvastusse natuke ägedama lihtsa TT lasuna.

Väga suur osa TT grandaadiheitjad ( M72 LAW baasil ) ja tagasilöögita kahurid ( 95 S 58-61 ) kavatsetakse aga maha kanda. Mingi aeg peaks küll uus hange tulema.

4. Zu-23 uuendus läks relva kohta maksma lihtsalt mõttetult suure summa, samal ajal kui ta peamine nõrk koht - väike efektiivne laskeulatus jäi samaks. Selle kohta võib ka Soome meediast - foorumitest leida palju kriitikat. Pmt sama teema ka BMP2he uuendusega - raha läheb, kuid efektiivsust väga juurde ei tule.

Ühesõnaga oleks võinud mõlemast loobuda ja midagi ei juhtuks. BMP 2hed on nagunii planeeritud relvastuses hoida kuni 2030 aastani. Sealjuures Soomlased on nende Hollandlaste Leo2htegea samamoodi lõhkise küna ees nagu oma A4ljadega. Mõlemad on suht läbiaetud, ning peale 2030 tuleb nagunii kas osta uued masinad või teha kallis kapitaalremont.

Üldisemalt ei saa aru, mis ma valesti ütlesin. Pmt 90nendatel muretsetud tehnika hakkab vaikselt otsasid andma ning erinevatel põhjustel pole vahendeid selle asendamiseks.

Ega meilgi samad probleemid - käsitulirelvad, veoautod, muu kergem ja raskem tehnika. Laoplatsidelt enam midagi odavalt saada pole ja peab hakkama enam vähem turuhinda maksma.

[Kapten Trumm]

3. Soome kaitseväelased kellel olen NLAWist rääkinud on öelnud, et kõige mõttetum raha tuuldeloopimine. Lasu hind on umbes 25000 eurot, kuid omadustelt pidi olema väga kallis CG analoog.

Suvalisi lauseid kontekstist välja rebides ja sobival viisil esitades võib saada tulemuseks ükskõik mida - mille kinnituseks on ülalolev lausung.
Lollimat võrdlust annab leida.
Vabandust selektiivse tsitaadi pärast, ei saa mitte vait olla.