b) venelased annavad ise minimaalseks sihtmärgi min. kõrguseks 10m ja erijuhul 5m. Ei ole lisatud piirangut kauguse osas. Piirangud seoses kaugusega on seotud sihtmärgi max. kõrguse osas!
Selliseid asju arutades peab teadma, millistel tingimustel see kõrgus on antud. Eelkõige - kui kaugel relvasüsteemist (eeldades nt tasast maastikku).
Jah, aktiivse radariga raketiga (radar asub raketi enda pardal) on võimalik tabada 10 m kõrgusel lendavat sihtmärki.
Poolaktiivse raketi minimaalne tabamiskõrgus on üldiselt võrdne raketisüsteemi tulejuhtimisradari minimaalse kõrgusega (mis 400 km peal jällegi 10 km kandis on).
Sellist (aktiivset) tüüpi raketid on tõesti S-400 relvastuse nomenklatuuris olemas.
Kahjuks eeldab raketi õigesse kohta sõidutamine teadmist sihtmärgi asukohast.
Sellise laskekauguse kasutamine eeldab, et sihtmärk on sinu radariväljas ja tiibraketi lennukaugust arvestades ei või see olla kaugemal kui 20-35 km.
Sellist radarivälja täna venelastel seal pole. Hmemini lennuväljal kuskile künka otsa tõstetud S-400 avastamiskaugus 400 km kaugusel võib olla ca 10 km kõrgusest alates.
Alla selle on "surnud tsoon".
ENSV ajal asusid Eestis 9 S-300 kompleksi. Tegemist oli poolaktiivsete rakettidega (lendasid oma radari peegelduse peale sihtmärgilt), selleks, et tagada Eesti rannikul olnud radariväljas (hulk eri tüüpi radareid) madalakõrguseliste märkide tabamine, oli rakette suunav radar (engagement radar) tõstetud maapinnast teleskoopmastiga ca 30 m kõrgusele. Näete sellist radarit kuskil?
Selline:
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/c ... _radar.jpg
Hmemimis on selline:
https://dxczjjuegupb.cloudfront.net/wp- ... meimim.png
Ja S-400 kogu bänd:
https://i.kinja-img.com/gawker-media/im ... whwi36.jpg
Laskevalmis paistab seal olevat 8 raketti (masinaid 2, igal 4 raketti).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.