TTA kirjutas:Chupacabra kirjutas:MANPADSidega on minu arvates seal segane lugu. Liigub videosid sellest, kuidas kasutatakse MANPADSe, enamasti ei saada millelegi pihta. Siis on videosid sellest kuidas kopterid ja lennukid lendavad mõnesaja meetri kõrgusel ja keegi ei lase nende pihta. Siis olevat mingil mässuliste grupil lausa kaks tükki 9K33 Osa.
Kas keegi targem seletaks miks nendest MANPADSidest ja OSAst kasu pole samal ajal kui lennumasinad teevad tihti madallende?
Lennuk tuleb, läheb. On eelhoiatuseta laskeulatuses vb 30 sekundit? MANPADS'iga varustatud mässuline samal ajal joob oma positsioonil teed, raketiseadeldis kusagil nurgas vedelemas..
Olles vähe kursis Iisraeli lennuväe ajalooga, siis 1960-1970 lendasid juutide lennukid tihtipeale radarid välja lülitatud ja vastase alade kohal ka ilma omapoolse maapealse radaritoeta.
Formatsioonil oli organiseeritud visuaalne ringvaatlus ja pilootide pead käisid kogu aeg kabiinis ringiratast- araabia lennukitel polnud lihtne ligi tulla.
Küsimus oli selles, et kõrbekliimas on enamasti hea nähtavus (seepärast asuvad nt USA-s olevad lennuväe harjutusalad kõrbealadel). Vene lennukitel aga kipuvad mootorid osakoormustel suitsema.
Juudid eelistasid usaldada oma silmapaari (lisaks ka tollased keskmaaraketid polnud teab mis usaldusväärsed).
Ehk siis radarite puudumine ei tähenda alati elementaarse õhukaitse võimatust - pigem on küsimus araablaste arusaamades.
Teine küsimus on muidugi, kaua need opositsiooni käes olevad radarijuhitavad asjad kestaksid, kui VF "esindus" identifitseerib selle kui probleemi ja keskendab sinna jõupingutused. Arvan, et kaua ei kesta.
Seda, et märgist 1-1,5 km kaugusele tulev ja korduvaid pealelende samale sihtmärgile tegevu SyAF veel lendab, tuleb minu arvates KA ühe põhjusena sellest, et opositsioonil (tüüpne paramilitaarne kamp) puudub organiseeritud õhutõrje (kui radareid pole, asendab seda visuaalse vaatluse võrk, nt mobiiltelefonidega), igasugu SA-8 jne asjade kasutamine, kui neil need ka oleks, pole niisama lihtne.
Ja toimunud allatulistamised (kuigi neid tundub palju) on tegelikult kasuaalset laadi ja omavad SyAF-le pigem moraalselt mõju. Tõde selgub ikka lahingulendude arvu ka kaotuste võrdlemisel. VF õhujõud osutusid muidugi natuke kõvemaks vastaseks (eelkõige olid neil paremad riistad ja teiseks neil oli võimalus valida endale mugav ampluaa).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
