Ei see nii lihtne kahjuks pole.Ma olen aru saanud, et BVR võitlus toimub enam-vähem nii, et raketid lastakse võimalikult varakult välja (et vastane ei jõuaks enda rakette välja lasta) ja siis ise pööratakse kähku ringi. F-35 eeliseks selles olukorras on võrgupõhine lähenemine, mis võimaldab toetavatel lennukitel vahetada sihtmärgi kohta infot. Juba puht psühholoogiliselt on keeruline jääda vastast taga ajama, kui tead, et üsna pea lendavad vastu raketid. Väga palju sõltub rakettidest endist. Kuidas nad sihtmärki "näevad", kuidas nad manööverdavad jne. Selles vallas peaks lääne rakettidel olema mõningasi eeliseid.
Tänase keskmise (ütleme siis AIM-120) raketi enda pardal oleva radari võime on päris pisike (nii nurk kui kaugus), kuna radar on selline alustassi suurune.
Sestap tuleb sihtmärki jälgida ja raketile sööta perioodiliselt andmeid sihtmärgi asukoha kohta.
Kui puuduvad muud sensorsüsteemid, siis seda teeb hävitaja enda ninas asuv radar ja sama radar pritsib raketile ka infot sihtmärgi viimase asukoha kohta. Neid signaale pritsib radar jällegi enda tööulatuses (ehk piiratud nurga all). Mis tähendab seda, et mõni aeg peale lasku tuleb ikkagi hoida lennuki nina sihtmärgile suunatud.
Näiteks F-16 puhul hakkab peale lasku HUD peal põlema sümbol A (Aiming), senikaua kui see põleb, ei või saa sihtmärki lahti lukustada ega ära pöörata.
Mingi hetk süttib selle asemel sümbol T (Tracking), mis tähendab, et raketi enda radar hakkas sihtmärki jälgima ning sa võid jalga lasta.
Ma pole praegu tähtedes kindel (äkki oli vastupidi), aga umbes nii see käib.
See kohene ringipööramine on võimalik siis, kui raketile pritsitakse infot mingist muust, integeeritud allikast ja lennuk on ainult kandur. Sest paraku, F-35 pardal ei muutu see alustassi suurune AIM-120 radar suuremaks (radari töökaugus on sõltuv suurusest) ja F-35 radar lennuki selja taga asuvat märki (kui oled ringi keeranud) jälgida ei suuda. Kui aga puuduvad andmed sihtmärgi asukoha kohta, pole ka raketile midagi saata.
Ilma "midcourse update" faasita on AIM-120 praktiline kaugus kaunis pisike.
Lihtsalt AIM-120 paremus näiteks vene R-27 rakettide ees seisneb selles, et vene rakettide kasutamiseks peab sihtmärki kuni tabamuseni valgustama oma radariga, sest need lendavad ju sinu radari peegelduse suunas. Nagu sa ära keerad (radar lubab lennukil teatud ulatuses liikuda, sihtmärki silmist kaotamata), siis kaob ka peegeldus sihtmärgilt ja raketil pole kuskile lennata. AIM-120 kasutaja saab lihtsalt varem ära keerata (kuid see ei toimu kohe peale lasku) ja on vaba manööverdama. Venelased kasutavad ka keskmaa soojustundlikke rakette (erinevalt läänest), kuid need on mõeldud peaasjalikult suure soojusfooniga märkide vastu kasutamiseks (luurelennukid, pommitajad).
). Kuigi vastase tõrjeks (mitte tingimata alla laskmiseks) kasutatakse küll mingit juhtimisvaba režiimi, mis lukustab raketi esimese ettejuhtuva asja peale. Tavaliselt muidugi tuleb laks sealt, kust seda ei oodata, seega võimalusi tõrjeks on kaunis vähe.
:
