Pataljonide sulgemine

[kangelaspioneer]

Vaata asja kuidas tahad, seis on igatpidi s*tt. Kompaniisid kokku tuua ei saa, laiali hoida on ka mõttetu. Korraga peaks väljaõpetamisel olema mitte üks, vaid vähemalt kaks jalaväepataljoni, veel parem, kui kolm, see võimaldaks brigaadi komplekti toota nt 2 aasta jooksul. See tähendaks aga ka operatiivstruktuuri suurendamist, mis mingile seltskonnale aga koledasti vastukarva on. Iseasi, et kust kahe täiskomplektse patlajoni väljaõpeamiseks kaader võtta (ega brigaadiüksuste tootmine samal ajal seisma ei saa jääda). Arengusuunad tunduvad hetkel pigem vastupidised olema, väeosade hulk väheneb, ajateenijate hulk väheneb, kaader jookseb laiali...

[hummel]

VANA LÖUKOERA jutust on natuke raske aru saada.
Kui meil lihtsalt pole midagi olemas, siis ei ole hea seda "eimidagi" ka üle riigi enam jagada.
Üksikult eraldatud jalaväepataljoni kompaniid üle maa pole nagunii lahinguoludes üksinda ilma toetuseta millekski tõsisemaks võimelised (NB! need on pealeselle õppeväeosad, mitte lahinguvõimelised väeosad!) ja kord aastas pataljoniõppusel kokku saades on samuti sageli hämming ja eriti juhtimises ning logistikas (seda näitavad senised Kevadtormid). Igavesti tülikas! Pataljon on esimene autonoomne üksus, mis suudaks regulaarlahingutegevuses midagi juba korda saata, aga seda kokkukoondatult, mitte hajutatult üle maa. Jällegi täpne võrdlus Scoutspat-iga - kui see oleks ka mööda maad laiali, mis mõte tal oleks ja kui ilmatusuur oleks eraldatud osade ülevalpidamise ning õpetamise vaev/kulu võrreldes samas linnakus tegutsemisega!

Teisest küljest pooldaks jälle KL baasil malevate üksikkompaniisid, sest seal jälle on maksev territoriaalprintsiip ja tegelikkuses on küsitav erinevate malevate allüksuste efektiivselt toimivaks pataljoniks kokku liitmine. Selliste üksikkompaniide koosseis aga peab olema toetusallüksuste osas palju kapitaalsem, kui KV jalaväekompaniide oma!

Ja ei saa üle ka kaadriküsimusest. Praegu on pilt ligilähedane raamatu "Pal tänava poisid" olukorraga, kus kõik olid igasugu väejuhid ja muidu tegijad ning vaid üks õblukene oligi lihtsõdur...
Staabikoosseisulisi ja administratiivtöötajaid tuleks kindlasti võrreldes sõdurite arvuga vähendada. Liigne juhtimisaparaat õgib armutult iga organisatsiooni eelarvet. Samas iga väeosa/linnak vajab rahuaegseks funktsioneerimiseks samasuguseid ja vältimatuid komponente.
NÄIDE:
A) Kui meil on 4 jv VÕK-i, kus igaühes teenib 200 ajateenijat ja 25 rivikaadriväelast, siis igas väeosas on juhtimiseks ja logistikaks staabis ja tagalas u 50 ametikohta (ehk isegi enam...) staabiohvitseridele-allohvitseridele, ametnikele, töölistele. See teeb kokku ligikaudu 800 ajateenijat, kelle kohta on u 100 riviohvitseri-allohvitseri ja siis u 200 staabiohvitseri, allohvitseri, ametnikku, töölist. Kokkuvõttes 1 palgaline iga 2-3 ajateenija kohta.
B) Kui meil on 1 jv VÕK, kus teenib 800 ajateenijat ja 100 riviohvitseri-allohvitseri, siis vajame selle krempli juhtimiseks ja logistilseks tagamiseks maksimaalselt 100 staabiohvitseri-allohvitseri, ametnikku ja töölist. Kokkuvõttes 1 palgaline 4 ajateenija kohta.
C) Kompromiss. Kui meil on 2 jv VÕK-i, kus mõlemas teenib 400 ajateenijat, 50 riviohvitseri-allohvitseri, siis selle pundi juhtimiseks ja logistikaks kulub 75 staabiohvitseri-allohvitseri, ametnikku, töölist. Kokku 800 ajateenija kohta 100 riviohvitseri-allohvitseri ja 150 staabi- ja tagalategelast. Kokkuvõttes 1 palgaline natuke enam, kui 3 ajateenija kohta
Seega VÕK-e koondades jääks samaks ajateenijate ja riviohvitseride-allohvitseride arv, aga väheneks staabiohvitseride-allohvitseride, ametnike ning tööliste arv 1/4 kuni 1/2 võrra.

Tegelikkuses võiks meil muidugi õpetada aastas jah 2 jalaväepataljoni, mis teeks juba vähemalt 2 tõsist linnakut eri paigus. Rahvastikuressurssi isegi oleks, sest nagunii on 50% viilijaid ja vigaseid simuleerimise peal väljas ja kui lihtsalt tuleb rohkem teenima võtta, jääb slangidele vähem võimalusi. Mida enam võtame ajateenijaid, seda enam jääb neid ka hiljem kaadrisse.

Igas linnas õppeväeosa hoidmisel ongi pigem emotsionaalne, mitte väljaõppeline, administratiivne ega isegi sõjaline kasutegur.
Tõsi, mul on tegelikult südamest kahju pärnakatest, kes ei saa enam KV-s edasi teenida ja riik peab tegema kõik, et neile rakendust leida. Allüksuste üleviimisega Võrru (ilmselt jv?) ja Jõhvi (ilmselt tt?) peaks tekkima sinna kindlasti riviametikohti samapalju, kui Pärnus ära kaob. Iseasi, kes sinna tahab kolida ja mis saab staabitegelastest ning töölistest. Neile oleks pääsvam, kui Pärnusse toodaks V-Võidust KV autokool. Päris ära Kv Pärnust vaevalt kaob.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

HUMMEL on siin väga hea postituse teinud.

Harva üldse kohtab meil sellistel teemadel täpset (ja kainet) arutlust. Enamasti on mingi emotsionaalne möla "a la pärnakatel on hea Pärnus teenida" või päris siis totter jutt "a la pataljon linna keskel on kindlalt tsiviilkontrolli silma all (???)".

Pärnu keisist veel mõned lihtsad faktid:

1. Pärnu linn / maakond, kes nüüd krokodillipisaraid halavad, pole aastakümne jooksul mitte sittagi teinud, et jalaväeprofiiliga väljaõppekeskusele normaalsuuruses (5x6km) harjutusala võimaldada. Pigem vastupidi, sellise ala loomine Pärnumaal on täiesti lootusetu.

2. Arvamine, et jalaväeüksust saab valmis viilida peopesasuuruses linnakus (või peopesasuuruses kruusaaugus linna taga), on samuti piisavalt totter. Tsivilistidele on selline totrus andestatav (nad ei jaga nagunii matsu), sõjaväelastele see aga andestatav ei ole - nad jagavad teemat küll aga saboteerivad lihtsalt oma mugavusest - tore ja suvepealinnas sõda mängida.

Finally (nagu siit ka korduvalt läbi on käinud), valmistada jalaväepataljoni kolme jalaväekompaniid ette kolmes eri kohas on ikka absurdne küll (ega tule ka kuidagi kasuks pataljoni kvaliteedile).
Lisaks veel pidada igal pool üleval medõdesid, kokatädisid, katlakütjaid, pataljoniülemaid, sekretäre jne jne... no milleks?

[Martään]

Kuidas kommenteerite seda, et kutsealuste arvu peab vähendama, kuna Tapal kohti ei jätku?

Kui tegeldaks effektiivsemaks muutmisega, oleks Tapale pidanud looma võimalusi suurema arvu kutsealuste väljaõpetamiseks, mida minu teada pole aga tehtud.

Pole mõtet väita, et korraldatakse ümber lihtsalt, kui tegelikult lammutatakse.


Ligi plaan paistab olevat kaitseväge nii palju nõrgendada, et lõpuks ta saaks öelda: ebaeffektiivne - kaotame ära.

[kangelaspioneer]

No Tapal ei peagi neile kohti olema- Pärnus on jalaväe ehk lahinguüksuste VÕK, Tapal aga lahingutoetusüksuste väljaõppekeskus. Kus ruumist vajaka jääb, on Kuperjanov või Viru.
Aga üldiselt peab nõustuma, et Ligi on paras terminaator-muudkui lammutab.

[Madis22]

miks kõneldakse ühest väljaõpetatavast pataljonist aastas, kui ajateenijaid võetakse kaks pool tuhat? kui ma viimati vaatasin oli pataljon umbes tuhatkond meest. kas tõesti võtavad merevägi ja õhukaitse niipalju ajateenijaid, et rohkem kui ühe jalaväe pataljoni tarvis üle ei jäägi? üleüldse, miks võetakse vaid neljandik kaitseväe kohuslastest ajateenistusse? meil ei oleks mingi probleem koolitada brigaad aastas, kui vaid kasarmukohti oleks. 8000-le mehele kasarmukohtade loomine oleks odavam, kui suhkrutrahvi maksta, nii et raha taga probleem ilmselt ei ole ....

[hummel]

Ajateenijaid võiks rohkem kindlasti võtta, kuid selleks puudub riiklik tahe.
Siis kasarmeerimise probleemidega on tegelikkuses nii, et sõdureid mahuks kindlasti rohkem, kui hädaga vaja, kuid väeosaülemad ja tagalaülemad ajavad sõrad vastu ja ei taha endale liigset koormust. Ka väeosade eelarved pole kummist ning süvenev kaadrinappus koputab sageli uksele.

Kui u 1000 meest on üks jalaväepataljon, siis teine tuhat kulub ära brigaadi lahingutoetusüksuste allüksuste, brigaadi juhtimis- ja tagalaallüksuste ning Vahipataljoni täitmiseks. Lisaks võetakse alati varuga ja esimese 2-3 kuu jooksul saadetakse u 10%, kui kõlbmatud ja vigased, koju tagasi.

Tapale võetakse teenima ainult õhutõrjujaid, pioneere, suurtükiväelasi.
Jalaväelasi saab lisada jalaväe VÕK-idesse ja näiteks Kupis pidigi juba mõnda aega käima tõsine ehitustöö.

[kangelaspioneer]

Jajah... eelmise tormi ajal kupist läbi käies oli seal pilt samasugune nagu 25 a tagasi lasnamäel- üks suur ehitusplats ainult. Usun, et kolm jalaväekompaniid mahuvad sinna peagi kenasti ära, vb veel üht-teist lisakski.

[MartinL]

Vaadates tänast olukorda- kulupõlengud jne, paistab , et riik on enda esimesed vitsad saanud. Päästekompaniide kaotamine ei olnud vist kõige mõtekam tegevus. Põhjendati küll, et kvalifitseeritud tuletõrjujad tulevad soodsamad, kuid kompaniitäis sõdureid. Kusjuures sõdurit oli võimalik ka sundida. Suurõnnetuste(arvestades sinna ka metsa- ja kulupõlengud ning õlireostused) likvideerimisega võiks tegeleda ikkagi sõjaväestatud päästeüksus.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Vaadates tänast olukorda- kulupõlengud jne, paistab , et riik on enda esimesed vitsad saanud. Päästekompaniide kaotamine ei olnud vist kõige mõtekam tegevus. Põhjendati küll, et kvalifitseeritud tuletõrjujad tulevad soodsamad, kuid kompaniitäis sõdureid. Kusjuures sõdurit oli võimalik ka sundida. Suurõnnetuste(arvestades sinna ka metsa- ja kulupõlengud ning õlireostused) likvideerimisega võiks tegeleda ikkagi sõjaväestatud päästeüksus.

Ma liigitaks selle jutu siin lihtsalt sovetiaja jäänukmõtlemiseks. Kas tubli Maniwald seletab ka ära, mis seksuaalne suhe on õlireostusel ja ajateenijal?
Sellise mõtlemise järgmine aste oleks näit stroipattide loomine EW-s.

[grahv]

Ei saand mitte vaiki olla. Tulles tagasi Pärnu pati ja vajaminevate õppeväljakute jne puuduse kohta. ei saaks siin süüdistada ainult kohalikke omavalitsusi. Minutaeada oli üks vald kes pakkus maad lasketiiru ehitamiseks koos ehitajatega. Tegu endise karjääriga ja kuna seal olid sel hetkel veel ka vajalikud masinad siis vald oleks oma kulu ja kirjadega ka laskevälja siledaks lükanud ja kokku lükanud ka vajalikud vallid. Asi jäi toppama ministeeriumisse. Abstraktse võrdlusena võiks tuua näiteks, et kui mina olen edukas ärimees ja tahan teha näiteks üle eestilist poodide ketti siis ma ilmselt ei istu kodus ja ei hala, et X maakonnas on mõttetud inimesed sest ei paku mulle poejaoks sobivat maja koos personaliga.

Tervitan kõiki ilusa ilmapuhul ka jutujätkuks.

[Kapten Trumm]

Pärnu teema juurde ja Borja postitusest.

Mulle kui elupõlisele tsivilistinärule on natuke arusaamatu, miks on neid uusi ja vägevaid väljaõppekeskusi vaja teha endise NSVL võiduka armee pommiaukudesse a'la Tapa, Võru, Paldiski jne?

Ja pärast imestame, miks kahe aasta pärast eelistavad kaadrivennad tsiviiltööd Tallinnas vähem tasustatud sõjaväetööle kuskil Tapal, kus on linnas 2 poodi ja naisel pole tööl kuskil käia? Ja miks Lääne-Eesti piirkonna ajateenijad ei kipu Võrru just minema, kui kojusõidu bussiraha maksad ise? Kogu infrastruktuur on seal olematu, kasvõi katlamaja soojus hingehinnaga ning kas siis ühenduse pidamine Tallinn-Võru suunal annab kokkuhoidu?

Asi kisub natuke jaburduse poole ka selle efektiivsuse tähe all - nagu nõukogude merejalavägi, kus utsebka oli Sevastopolis ja Vladivostokki käidi noori iga kolme kuu takka rongiga vedamas.

Pärnu linnavalitsust kõiges süüdistada on ka nüri demagoogia. Kes otsib, see leiab ja mina küll ei usu, et EKV poolt Pärnus on suurt initsiatiivi üles näidatud, et kuskil avalikus foorumis tatistada "nad pole s''''agi teinud".

[Arnold]

Mulle kui elupõlisele tsivilistinärule on natuke arusaamatu, miks on neid uusi ja vägevaid väljaõppekeskusi vaja teha endise NSVL võiduka armee pommiaukudesse a'la Tapa, Võru, Paldiski jne?

Erinevad sõjaväed kipuvad üle võtma võidetute/lahkunute omi. NSVL on Sinu loetletud linnade ajaloos üks mitte eriti pikk ajajärk ja kõikides neis kohtades olid ka enne sõjalised struktuurid olemas.

Ja miks Lääne-Eesti piirkonna ajateenijad ei kipu Võrru just minema, kui kojusõidu bussiraha maksad ise?

See on muidugi probleem - eks tuli endalgi rongipilet Moskva - Põlva lunastada, aga õnneks selle kojukäimisega kahe aasta jooksul eriti pinda ei käidud.

Asi kisub natuke jaburduse poole ka selle efektiivsuse tähe all - nagu nõukogude merejalavägi, kus utsebka oli Sevastopolis ja Vladivostokki käidi noori iga kolme kuu takka rongiga vedamas.

Vastaks Sinu oma sõnadega

ka nüri demagoogia

Eelnev nokkimine ei tähenda, et teaksin kuidas on õige, aga ega Sinagi Kapten "tõe kuldset kärjemett" lase voolata

[Kapten Trumm]

Ma vaatan, et oled oma sofistika raames osavasti välja visanud perifeeria vastuargumendid (ohvitserid ei kipu sinna kolima, infrastruktuur null, ajateenijad ei kipu sinna kui saab Tallinna nihverdada jne).

Lubage tähelepanu juhtida, et praegu ei ole NSVL, kus ohvitser elas oma reisikohvri otsas, sõdurid teenisid 2000 km kodust ja ohvitseri palk oli suurem kui tsiviilis.

Senikaua, kui leitnant saab 2 korda vähem palka kui kipsipaigaldaja, pole vist sundus väga efektiivne või mis?

[Arnold]

Ma saan "objektiivselt" muidugi aru (sünnijärgne kilulinlane ikkagi ),
et väljaspool Tallinnat on asjad sedavõrd p****s, et isegi kaitseväel on jänes püksis. Sellist kaitseväge aga ei viitsiks isegi mina üleval pidada, a kesse küsib!