lahingutegevus Tallinna Siselinna Kalmistul???

[kamerade]

kas siis siselinna kalmistul on toimunud mingi lahingutegevus ja kui on, siis kelle vahel? nimelt üsnagi mitmetel hauakividel ja ristidel on erineva suurusega kuuliaugud sees

[kapralheinz]

Ümbruskonnas paiknenud (Filtri tee jm) kangelaslikel punaarmeelastel oli komme seal kätt-silma harjutada...Ju tunnetasid nad lahkunutes väärilist vastast. Ka minu esivanemate hauaplaadid puuriti kuulidest läbi. Ja seda veel 60:ndatel.

[Lennart]

Täpselt on samamoodi ka erinevaid vallasmälestisi rikutud(märklaua eesmärgil)Meremiin mis memme juures on on samuti auke täis sest kui ta veel kuuride juures vedeles armastasid vene piirivalvurid samati märki lasta aga ega siis ei mõistetud väärtusi nii palju kui tänapäeval.Samamoodi on mõisade ja majade peal harjutatud (loodan ,et teemast väga mööda ei pannud)

[LoCo]

isegi muuseumis asuv raekoja vana Vana Toomas on kuuliauke täis..

[Charlemagne]

Samuti on kuuliaugulised kirikute torniristid ja nende all olevad vaskmunad. Ja Lõuna Eesti kirikutornikuked.

[ktamm]

Merikülas on metsas 19 sajandist ausammas, ümberringi kuuliaugud ja vene autogrammid. Samba otsas kunagi olnud metallkaunistus on ka lännu. Seal peeti küll ka Meriküla dessandi ajal kõva lahingut...

[harri13]

venelased vs hauaplaadid .milles arhitektuur süüdi on?

[jrgen20]

Täpselt tean, et Anna kiriku (see üks kuulsatest kirikutest kus altarimaal varastati) tornis asuval vaskkuplil on mõned vene täpsusküttide poolt lastud kuuliaugud sees.

[stilett]

Kes satub Haapsallu, siis jalutades vanal kalmistul satute Aleksander Nevski nimelise kirikukese juurde, selle kõrvalt on kaks metallkabelit, seal on väravapoolse kabeli kuplisse keegi laskmist hoolega harjutanud.Ja trajektoor on silmaga nähtavalt alt-üles.......Vaevalt, et selles kitsukeses sibulakujulises kuplis paha vaenlane istus!?

[marcco]

Lisaks sealsetele tulistamistele sai Siselinna kalmistu ja Sõjaväe kalmistu 1944 aastal pommidega korduvalt pihta. Nevski osas pommitati puruks sealne kirikuhoone, mille vundament siiani alles. Lisaks kukkus paar pommi kitsarööpmelise raudtee tammile (Veskiposti jaama juurde), mis sealt kahe kalmistu vahelt läbi läks. Seal olevates paekivi müürides oli mingi aeg tagasi isegi pommikilde näha. Lisaks olevat 50ndatel seal surnuaias tõesti niisama püssipaugutatud. Seda tegid praeguse Sidepat. territooriumil olnud nõukogude armee üksused. Ka purjus vangivalvurid olid omal ajal aegaajalt üle aia lasknud (sealt praeguse Tallinna Vangla territooriumilt).

[kamerade]

otsigu omasugused, kellega kakelda(keda tulistada )

[FW Anton]

Lisaks kukkus paar pommi kitsarööpmelise raudtee tammile (Veskiposti jaama juurde), mis sealt kahe kalmistu vahelt läbi läks

Siin väike vigade parandus: Veskiposti jaama pole kunagi eksisteerinud. Küll aga oli olemas Veski post e. pöörmepost, mis tõepoolest asus veidi enne surnuaedu hilisema vangilaagri taga.

[kamerade]

suurimad tänud vastanutele

[Arnold]

Teema jätkuks veel niipalju, et surnuaedades, mis vähemalt saja aastased, pole hauatähiste vigastused lahingmoonaga haruldased. Enamusel juhtudel on võimalik ka vahet teha vaenutegevuse käigus tekitatud vigastuste ja vantidest "võitjate" silmaharjutuste vahel - mitmed otselasud lähimaalt või siis erinevate nurkade alt eri kaliibriga ja erineva läbivusega jäljed. Tasub vaadata ka lahtiste silmadega kui liigute erinevate linnade puitelamurajoonides. Tallinnas peaks Koidu tänaval ehk veel midagi leidma, enne kui kõik majad tuksi keeratakse sobimatute laudistega. Puithoonetel on ilmekad läheduses lõhkenud mürskude ja miinide killujäljed, kuuliaukude eristamine muude tegevuste tulemusel tekkinud avadest on palja vaatluse põhjal raske. Suurematel kivihoonetel (Katoliku kirik Tartus näiteks) on huvitav vaadata täksitud telliseid ühes seinas, kui sama hoone vastaskülg on praktiliselt vigastamata.

[valdo]

venelased vs hauaplaadid .milles arhitektuur süüdi on?

Nõukogude ideoloogia oli kõik varasem kultuur hävitada kui võimalik. Millega muuga seletada nt seda, et 1950ndate algul tehti maatasa rikkalik Niguliste-Oleviste koguduste Kopli kalmistu ning veidi hiljem peamiselt eestlaste matmiskohaks olnud Kalamaja kalmistu (viimasest jäi alles küll väravatorn).

Kui Siselinna kalmistu hauakivide pihta vaid tulistati ning need säilisid siiski vanas paigas, siis Kopli kalmistu hauakive kasutati kalmistu likvideerimise järel nt mereäärsetel täitetöödel. Näiteks Pirita tee täidetud merekaldas on neid kasutatud üksjagu ning veel 1980ndatel sai sinna ronimise teel mõnelt veel kirjugi lugeda...