Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[Puurija]

Suurbritannia ajakirja The Economist toimetaja Edward Lucas: ,,Me peame rääkima. Selles on USA ja Venemaa võimelised kokku leppima ning G20 tippkohtumine Hamburgis on selleks ideaalne võimalus, pakkudes variante täiemahulisest ja ametlikust kohtumisest kuni lavastatud mitteametliku kohtumiseni, millesse mõlemad investeerivad minimaalselt poliitilist kapitali. Aga parem on lootusi mitte liiga kõrgele kruvida. Ratsionaalses maailmas peaks kahe liidri päevakord olema täis pikitud hädasti lahendamist vajavaid probleeme. USA ja Vene väed ning nende kohalikud liitlased on ohtlikult lähedal kokkupõrgetele Süürias. Hirmuäratavad napikad (sõjalennukite vahel – BNS) on muutunud Läänemerel ja Mustal merel peaaegu rutiinseks. Septembris on tulemas hiigelsuur Vene sõjaväeõppus Zapad-17, tekitades judinaid NATO eesliiniriikides Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Sõda Ukrainas (kineetiline ja kübermõõtmega) käib diplomaatilise patiseisu olukorras edasi. Külma sõja lõpus maailmale pärandatud relvastuskontrollirežiim on varemetes. Lisage juurde sanktsioonid, luuremängud ning erimeelsused Arktika üle ja teil on piisavalt materjali tippkohtumiste seeria, mitte üksnes ühe kohtumise jaoks. Sellest hoolimata on suhtlus Washingtoni ja Moskva vahel suuresti seiskunud. Donald Trumpi ametiaja seni ainus sisuline kõrgetasemeline kohtumine oli õnnetu maikuine sündmus Ovaalkabinetis, mis kujunes vastuoluliseks nii üleliigse salastatuse (seda ei kutsutud kajastama ühtegi USA meediaväljaannet) kui ka liialdatud avameelsuse (härra Trump rääkis taktitundetult Iisraelilt saadud luureandmetest) tõttu. Mõistuspärases maailmas oleks Venemaa see, kes teeb järeleandmisi. Kremli bravuur ja otsustavus on eksitavad: Venemaa California-suurune majandus on seisakus. Madalad naftahinnad on nurjanud Vladimir Putini ambitsioonika sõjaväe moderniseerimise programmi. Diplomaatia on näiliselt tugev, aga sisult nõrk. Ajal, mil Hiina tõuseb, on Venemaa langemas. Peamine põhjus, miks Venemaa on positsioonis, kus tal on üldse võimalik härra Trumpiga kaubelda, on asjaolu, et USA on kuue lühikese kuu jooksul oma globaalse prestiiži lähiajaloos peaaegu seninägematul moel maha mänginud. Värskeim Pew' arvamusuuring näitab, et rohkem inimesi maailmas on valmis usaldama pigem Putinit kui Trumpi. Kui Ühendriikide liider kohtub oma G20 kolleegidega, kohtlevad nad teda ettevaatliku haletsusega. Samasugune kohtlemine saab osaks ka Suurbritannia Theresa Mayle, kes esindab veel üht riiki, kes on end geopoliitilisse kuristikku heitmas. Hirmud ei puuduta niivõrd määrava tähtsusega halba strateegiat. Praegu ootavad vähesed härra Trumpilt Euroopa julgeoleku arvelt «suurt tehingut» Venemaaga abi eest terrorismi vastu ning järeleandmiste eest kaubanduse ja investeeringute vallas. USA liitlased arvestavad praegu sellega, et Trumpi presidentuuri saadavad halvatus ja vasturääkivused. Võimalusi langetada halbu otsuseid on ohtralt, ent need jääksid teostumise korral ebaefektiivseks. Samal ajal jätkavad teised riigid ja institutsioonid oma senist tegevust. Kongress on võtnud juhtrolli sanktsioonide kinnistamises Venemaa vastu. USA ülivõimas energiatööstus tömbistab Kremli energiarelva Ida-Euroopas. Härra Trump külastab Poolat, et tähistada esimese USA veeldatud maagaasi vedava tankeri hiljutist saabumist sellesse Euroopa nurka. President ülistab ilmselt Ühendriikide nafta- ja gaasiekspordi liberaliseerimist kui hiilgavat sammu. Vähem tõenäoliselt möönab ta, et see on eelmise valitsuse suure hilinemisega kujundatud poliitika tulemus. Tema konservatiividest ja rahvuslastest Poola võõrustajad rõõmustavad sellegipoolest. Keegi teine ei pane seda tähele. Venemaa katsed lõhestada Euroopat jaga-ja-valitse lähenemist kasutades, on samal ajal suuresti ebaõnnestunud. Sekkumine Prantsusmaa valimistesse andis tagasilöögi. Emmanuel Macroni valitsuses ja presidendiametis on levinud Venemaa suhtes sõjakad vaated ulatuses, mida pole Prantsusmaal nähtud põlvkondade jooksul. Kui Angela Merkel Saksamaal pärast pealtnäha vältimatut valimisvõitu sügisel neljandaks ametiajaks tagasi võimule pääseb, saab Kremlist üks tema peamisi sihtmärke. Tema ja härra Macron on ühel meelel Venemaa küsimuses (ja paljus muus). Venemaa mõjuvõimu sillapead – Ungari, Kreeka, Bulgaaria – näivad uue Prantsuse-Saksa teljega kõrvutatuna armetud. Tagasilöögi on andnud ka Venemaa katsed hirmutada oma naabreid. NATOsse mittekuuluvad Soome ja Rootsi on tugevdamas kaitsevõimet ja kiiresti suurendamas regionaalset sõjalist koostööd. NATO on paigutanud eesliiniriikidesse väed, mida ei ole piisavalt täiemahulisele Venemaa rünnakule vastuseismiseks, ent mis on kindlasti piisavad hajutama Kremlis mõtteid kiirest ja valutust maahõivest. Euroopa sõjaline kaart pole Venemaale pärast 1991. aastast veel nii ebasoodne olnud kui praegu. USA juhtrolli puudumine on lühidalt öeldes kahetsusväärne, ent mitte surmav. Ülejäänud lääs õpib toime tulema. Venemaa on harjumuspäraselt mänginud geniaalse taktikalise mängu, marssides samas strateegilisse tupikusse. Kõige teravamalt näitavad seda Venemaa läinudaastase USA presidendivalimistesse sekkumise tagajärjed. Jätame kõrvale selle, kas see oli määrav ja kas selle tegelik eesmärk oli aidata kaasa härra Trumpi valituks osutumisele (minu hinnangul on tõenäolisem, et plaan oli kahjustada Hillary Clintonit ning külvata lahkhelisid ja vimma). Tulemuseks on armutu rambivalgus härra Trumpi Venemaa-poliitikal. Kui ta püüab teha järeleandmisi – näiteks tagastada venelastele kaks luurebaasidena kasutatud elamukompleksi –, tabavad teda raevukad rünnakud. Kui ta alustab kas või arglikke diplomaatilisi läbirääkimisi, peavad liitlased seda reetmiseks. Kui ta ei tee mitte midagi, õõnestab ta väidet endast kui tehingusobitajast. Kõige tõenäolisemalt saabub ta kohtumisele groteskselt ettevalmistamata ja selle tulemused on ennustatavalt kaootilised. Trumpi välispoliitilisi piinu võib olla lõbus vaadata, ent praktikas ei ole neist Kremlile palju kasu. USA nõrkus on tõepoolest tekitanud vaakumeid – Lähis-Idas, Ida-Aasias, Ladina-Ameerikas ja Aafrikas. Seni on peamine järeldus see, et need ei ole võimalused, mida Venemaa saaks ära kasutada. Trumpi-Putini kohtumine möödub kõrgendatud tähelepanu all ja see pakub kahtlemata ohtralt ainest meelelahutuslikeks reportaažideks (Kuidas nad kätlemisega hakkama saavad? Kas härra Trump säutsub kohtumiselt reaalajas?). Kui show-elemendid kõrvale jätta, püüavad mõlemad liidrid toime tulla oma vigade tagajärgedega, mis piiravad nende käitumist."
http://arvamus.postimees.ee/4169447/edw ... eleandmisi

[metroo]

Rubla kukub. Dollari kurss murdis läbi 60 joonest, euro eest saab üle 68 rubla. Juuni inflatsioon (4,4%) on keskpanga sõnutsi "šokeeriv". Küsitav on isegi tagasihoidliku majanduskasvu saavutamine.
https://www.gazeta.ru/business/2017/07/ ... 6098.shtml

[Siga]

ˇHuvitav on siinjuures see, et venelaste informeeritum osa on hakanud lolli mängima. Keskpangale ei saa selline inflatsioon olla üllatus ega shokk, kuivõrd just-just mõni päev tagasi tõsteti venemaal kommunaalteenuste hinda elanikele- ja tõus oli 4%, ehk siis enam-vähem inflatsiooni jagu. Pole neil esimene kord kommunaalide maksumust korrigeerida ja ei jää viimaseks, küll aga on üpris täpselt need tõusud välja rehkendatud. Lollaka teesklemine võib aga peegeldada pisukest nõutust ja plaan B puudumist. Ja muidugi ka seda, et papp on otsakorral. Ukrainal on põhjust rõõmustamiseks ühelt poolt enam kui küll- suurem sõda jääb ära, samas väiksem summutatakse mingiks lõputuks irinaks ja pindakäimiseks. Sitt tõstetakse venelaste poolt lauale igal rahvusvahelisel olengul, sellise vene poliitika alustalaga tuleb kõigil arvestada. Revolutsiooniliste punamadruste strateegia ei kao kuhugi. Ise ka imestan.

[Kriku]

Naftasõltlaste tulevikuväljavaadetest:

Prantsusmaa uus keskkonaminister Nicolas Hulot teatas, et aastaks 2040 keelatakse Prantsusmaal ära kõik bensiini ja diisli jõul liikuvad sõidukid. Ministri sõnul hakkavad vaesemad majapidamised saama rohelistele sõidukitele üle minekul riikliku toetust, kirjutab Independent. Hiljuti teatas ka Volvo oma plaanist ehitada 2019. aastast edasi ainult elektri- ja hübriidautosid.

Hulot lubas veel ka seda, et 2022. aastaks lõpetab Prantsusmaa söe kasutamise elektrienergia tootmiseks ja samal ajal investeeritakse 4 miljardit eurot energiasektori efektiivsuse tõstmiseks. [...]

Sarnastest plaanidest on teatanud ka Holland ja Norra, kes tahavad vabaneda sisepõlemismootoritest juba 2025. aastaks. Saksamaa ja India on lubanud sama asja 2030. aastaks.

Sügisel peaks Prantsuse parlamendis minema hääletusele ka eelnõu, mille järgi keelatakse ära uute söe, maagaasi ja nafta allikate kasutamine.

[Lemet]

Et siis kogu autotransport aastaks 2019 loobub Volvo loogika põhjal diiselmootoritega haagete vedamisest... Jutuks hea küll...

[Kriku]

Ee, kaks Volvot on tegelikult. Volvo AB müüs sõiduautod kunagi Fordile. Siin ongi jutt sellest osast: https://www.ft.com/content/471cd6e2-60b ... 5?mhq5j=e1

Volvo Cars announced that every model from 2019 onwards would have an electric motor, making it the first traditional carmaker to call time on vehicles powered solely by an internal combustion engine.

Volvo said on Wednesday that it would put electrification at the core of its business. From 2019 it will only make three types of cars: pure-electric, plug-in hybrids, and so-called “mild” hybrids combining a small petrol engine with a large battery.

“This announcement marks the end of the solely combustion engine-powered car,” said Håkan Samuelsson, chief executive. “Volvo Cars has stated that it plans to have sold a total of 1m electrified cars by 2025. When we said it, we meant it. This is how we are going to do it.”

The Swedish carmaker was purchased by Chinese domestic carmaker Geely in 2010. The new owners have proven to be a catalyst in the race to electrify its models, as China is already the world leader in electric car sales and Geely is the only Chinese-owned carmaker producing vehicles for the US. Nearly 265,000 pure-electric vehicles were sold in China last year, versus 110,000 in all of Europe, according to data compiled by EV-Volumes.com.

Globally, the market for pure-electric cars is tiny, accounting for less than 1 per cent of sales last year, but is growing quickly. From January to March, global sales of plug-in vehicles — comprising EVs and plug-in hybrids — rose 40 per cent to 191,700 units, according to EV-Volumes.com. If the growth rate since 2013 were to continue, then eight out of 10 cars sold in 2030 would be plug-ins.

Volvo said it would launch five pure-electric cars between 2019 and 2021. Three will come from Volvo while two will come from Polestar, the high-performance unit it launched last month. By 2019 no new Volvo cars will be sold without an electric motor, as internal combustion cars are “gradually phased out”, Volvo said. It also aims to make its manufacturing operations “climate-neutral” by 2025.

Volvo’s agenda is likely to raise questions about the position of Tesla, the US electric car start-up whose market valuation has soared during a time in which it has no serious rivals in pure-electric cars. Tesla, which sold 76,000 cars last year, plans to produce 1m cars a year by 2020, yet at $58bn its market valuation is already larger than that of General Motors, which sold 10m cars last year. Tesla has gained wild-eyed support from investors, who believe in the zero-emission future envisioned by chief executive Elon Musk. The first wave of Tesla’s all-important Model 3 — the car Mr Musk hopes will turn low-priced electric vehicles from worthy but range-challenged rides for do-gooders into an object of desire for the masses — is set to be delivered to customers on schedule this month. But the Volvo announcement underscores that its days as the only premium maker of electric cars are numbered.

Jaguar has said that its all-electric five-seater sports car, the I-Pace, will go on sale late next year, while Audi will begin selling two premium electric cars in 2019, the same year that Mercedes-Benz will launch its first electric sport-utility vehicle as part of its new EQ brand.

At the Frankfurt motor show in September, BMW is expected to announce an electrified 3-Series car, its best-selling line of cars.

By 2020, traditional carmakers are set to have a wide array of electric cars on offer, with ranges of about 500km, said Michael Muders, portfolio manager at Union Investment. “I think that it’s going to be pretty tough for Tesla to keep a position in this space,” he said. “The empire is going to strike back.”

[Lemet]

Kahtlane, kas ka kakskümmend aastat on piisav aeg kogu autotranspordi üleviimiseks elektrile. Mingeid põhimõttelisi muudatusi pole ju elektri salvestamises tehtud. Ja et vedada päevas 600-700 km 30+ tonni koormat- päris arvestatav hulk akusid tuleb kaasas vedada.

[aht0]

Kahtlane, kas ka kakskümmend aastat on piisav aeg kogu autotranspordi üleviimiseks elektrile. Mingeid põhimõttelisi muudatusi pole ju elektri salvestamises tehtud. Ja et vedada päevas 600-700 km 30+ tonni koormat- päris arvestatav hulk akusid tuleb kaasas vedada.

Potensiaalseid läbimurdeid tegelikult on..
Lithium-air, gold-nanowire, magnesium, solid state lithium-ion, Na-ion, graphene jne..
Mõni neist on ca 5a masstootmisest eemal, s.t prototüüpide tasemel, mõni alles teoreetilise uuringu tasemel. Arvestades seniseid arenguid, siis drastiliseks muutuseks piisab sageli mingist täiesti ootamatust läbimurdest - mida ei oska keegi ette näha. Alternatiiv on uuringud papiga "üle ujutada" ja loota.. Tõenäosus et me 10a pärast endiselt elame praeguse-tehnoloogia Li-ion või Li-polümeer akude otsas, on IMHO üsna väike.

[Kriku]

Selle kõige kohta on muidu oma teema ka olemas, kunagi isegi siit teemast eraldatud: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 66#p498866

Arutelu tehniliste detailide üle paluksin lahkesti sinna.

[Otto K]

Mõningate arvajate arvates käib (kogub hoogu) Huilandijas suuremat sorti majandusklannide võitlus.
Selle üheks suuremaks võitlustandriks on АФК «Система» võitlus Роснефть-iga. Mõlemad loobivad teineteist erinevate hagidega ja summad on miljardites rublades. Tüliõunaks on «Башнефт».
https://abnews.ru/2017/07/06/afk-rosneft-arest/

Арбитражный суд Башкирии отказал АФК «Система» в ходатайстве об аресте активов компании «Роснефть». Такое решение арбитраж вынес в четверг.
Также суд отказал АФК «Системе» в снятии ареста с активов компании, передает ТАСС. В настоящий момент более 30% акций мобильного оператора МТС, подконтрольного АФК, арестованы по заявлению «Роснефти». Это решение АФК «Система» собирается обжаловать.
Напомним, ранее АФК ходатайствовала об аресте активов «Роснефти» на 170,6 млрд рублей. Это сумма, на которую ранее арестовали активы самой «Системы», а также сумма иска «Роснефти» к АФК. Причиной для иска стали подозрения «Роснефти» в том, что реорганизация «Башнефти», проведенная АФК в 2014 году, была проведена некорректно. В настоящий момент контроль над «Башнефтью» находится у «Роснефти».

https://abnews.ru/stories/rosneft-vs-sistema/


Suureneb ka ettevõtete omavaheliste võlgnevuste hulk. АвтоВАЗ sealhulgas. Selle ettevõtte võlad maksab riik suure tõenäosusega siiski kinni. Aga trend viitab probleemidele majanduses ja tuletab meelde 1980-ndate lõpuaastaid / 1990-ndate algusaastaid.
http://volga.news/article/445208.html

Арбитражный суд Самарской области принял в производство заявление ООО "Автоград-Водоканал" (АВК) о взыскании с ПАО "АвтоВАЗ" 482,5 млн руб., пишет "КоммерсантЪ". В материалах суда не уточняются причины возникновения долга, но поясняется, что из указанной суммы 311,4 млн руб. - основной долг, 171,97 млн руб. - пени.

[Puurija]

Uljanovski autotehas (UAZ) plaanib tuleval aastal hakata Indoneesiasse, Indiasse, Sri-Lankale, Namiibiasse, Botswanasse, LAVi, Pakistani, Malaisiasse ja Taisse ekspordiks tootma parempoolse rooliga maasturit Hunter. Lisaks parempoolsele roolisüsteemile on ettevõttel loodud ka kliimaseadmega Patrioti, Pikapi ja Hunteri versioonid, et neid saaks kasutada kõrge temperatuuriga riikides. UAZi tootmisvõimsus on 105 000 autot aastas. Ettevõte laseb välja enam kui 10 UAZi mudelit umbes 100 modifikatsioonis.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ve ... d=78811274

Riigiduumasse jõuab peagi seaduse-eelnõu, mis lubab 14aastastel lastel ennast registreerida üksikiskust ettevõtjana.
Riigiduuma töökomitee esimees Jaroslav Nilov: ,,Soovin juhtida tähelepanu sellele seaduse-eelnõule, mille valmistas ette valitsus. See asub praegu arulemisel ja puudutab endale ise tööd andvaid kodanikke. Määratletakse see staatus ja määratletakse vanus – 16 aastat. Meie Venemaa Liberaaldemokraatlikust Parteist arvame, et vanuseks tuleks määrata 14 aastat. Venemaa töökoodeks lubab 14aastastel juba praegu tööle minna tingimusel, et see ei kahjusta õpinguid ja tervist."
Kõrgema majanduskooli sotsiaalprogrammide analüüsikeskuse juhataja Sergei Smirnov: ,,Ettevõtluse lubamisega lastele võib nõustuda, kuid see toob kaasa paljude seaduste muutmise ja tõenäoliselt ka põhiseaduse muutmise."
http://majandus24.postimees.ee/4171213/ ... -ari-ajama

Autotootjate liidu juht Igor Šraiber: ,,Venemaa autoturg jätkab pikkade sammudega taastumist. Juuni 15% ning teise kvartali kokkuvõttes 12-protsendiline kasv panevad peaaegu aasta alguse aeglase stardi unustama. Poolaasta kokkuvõttes on müüginumbrid eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvanud 6%."
Kõige nõutumaks on turul jätkuvalt Venemaa autotööstuse lipulaeva AvtoVAZi toodang. Juunis müüdi 27 000 autot ehk 23% eelmise aasta sama aja tulemusest rohkem. Teisel kohal on Kia 16 000 müüdud autoga. Kia müük kasvas aasta varasemaga võrreldes 31%. Müüdumate esikolmiku lõpetab Hyundai, mis kasvatas müüki 22% ning omaniku leidis 14 000 selle firma sõidukit. Venemaa suurim regionaalne turg on Moskva ning selle ümbrus. Sealse piirkonna osa on 23,7% müüdud autodest. Langus jätkub 16 regioonis: neist suurim, eelmise aastaga võrreldes -26% kukkumine oli Tšetšeenias ning väikseim, -0,3% Habarovskis.
https://www.aebrus.ru/upload/iblock/0b7 ... e-2017.pdf
https://lenta.ru/news/2017/07/07/automarket/

[Kriku]

"Ärileht" üritab vahekokkuvõtet teha: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/pu ... d=78811602

[Puurija]

Venemaa president Vladimir Putin: ,,Me loodame, et kontaktid Euroopa Komisjoniga jätkuvad ja arenevad. On olemas sellised suunad nagu koostöö Euroopa Komisjoni ja Euraasia Majandusliidu vahel. Venemaa otsib võimalusi kontaktide laiendamiseks selles suunas. Me hoiame kontakte, seda hoolimata olemasolevatest teemadest. Mul olid Junckeriga väga kasulikud läbirääkimised Peterburi majandusfoorumil 2016. aastal. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini väisas Moskvat aprillis ning Vene välisminister Sergei Lavrov külastab omakorda Brüsselit 11. juulil."
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker: ,,Euroopa Komisjon soovib dialoogi Venemaaga. Venemaa ja Euroopa Liidu vahelised erimeelsused on teada, need on Krimm ja Ida-Ukraina. Euroopa Komisjon on valmis jätkama tööd, et leida koostöövõimalusi ja vastastikku huvipakkuvaid punkte."
http://www.err.ee/606414/putin-venemaa- ... omisjoniga

Vene sportlased saavad rahvusvahelistel võistlustel startida vaid eriloa alusel, mille rahvusvaheline alaliit IAAF annab juhul, kui on veendutud, et atleedid on dopingust puutumata. Äsja täitsid selle kriteeriumi 16 sportlast (kaugushüppaja Aleksandr Menkov, kettaheitja Viktor Butenko, vasaraheitja Danil Danilov, kolmikhüppaja Aleksei Fjodorov, kuulitõukajad Aleksandr Lesnoi ja Konstantin Ljadusov, kümnevõistleja Ilja Škurenjov, keskmaajooksja Valentin Smirnov ning sprinterid Timofei Tšalõi, Vjatšeslav Kolesnitšeko, kettaheitja Julija Maltseva, kolmiküppajad Viktoria Prokopenko ja Irina Gumenjuk, kõrgushüppaja Irina Gordejeva ja spritner Aljona Mamina). Olga Jelisejeva tohib osaleda vaid U20 EMil.
IAAFi president Sebastien Coe: ,,On oluline korrata, et selle heakskiiduprotsessi ülesanne on garanteerida maailma puhtaste sportlaste usk, et nende tarbeks on loodud võrdne mänguväli. See on hiiglaslik ettevõtmine ja sellega ei tohi kiirustada, kui me soovime, et puhaste sportlaste õigused ja eesmärgid oleksid kaitstud."
http://sport.postimees.ee/4172729/voist ... ekordistus

[Kriku]

„Erakordselt oluline kohtumine,” iseloomustas Tillerson. „Kahe liidri vahel tekkis väga ruttu side, valitses positiivne keemia.” Sama leidis Putin. „Arvan, et isiklik side on loodud,” ütles Venemaa president laupäeval. Ta lisas, et teleris nähtud Trump on päris Trumpist väga erinev. „Ta on konkreetne, saab vestluspartneri öeldust adekvaatselt aru, analüüsib seda piisavalt kiiresti, et küsimustele vastata ja arutellu uusi elemente tuua. Nii et kui meie suhe areneb samamoodi nagu eilne vestlus, on põhjust arvata, et suudame koostöö vähemalt osaliselt taastada.”

Juttu tuli siiski ka USA-d valimiste eel tabanud küberrünnakutest, mille taga oli USA luureasutuste hinnangul Venemaa. Riigidepartemangu allikas ütles ajalehele New York Times, et Trump olevat küsinud kohe kohtumise alguses: „Hakkan kõigepealt sellest pihta: kas teie tegite seda?” Trump oli jätkanud sama teemaga veel mitukümmend minutit ja esitanud hulga teravaid küsimusi. Putini sõnul kinnitas ta, et Venemaal polnud sellega seost. „Mulle tundub, et ta võttis seda arvesse ja oli nõus,” lisas Putin. Poolte kinnitusel püütakse leida kokkulepe, mis tagaks USA-le, et selliseid intsidente enam ei juhtuks. Tillerson märkis, et mõlemad tahavad möödunu unustada ja edasi liikuda. „See suhe on selleks liiga oluline,” ütles ta.

Lõpetuseks tuli pettuda ka neil, kes ootasid, et Trump leevendab vähemalt osaliselt Venemaa-vastaseid sanktsioone ja annab näiteks tagasi detsembris konfiskeeritud kinnisvara, mida Venemaa saatkond USA kinnitusel luuramiseks kasutas. Putin oma pressikonverentsil sanktsioone ei maininud, Tillerson aga vihjas, et senatis heakskiidetud kava sanktsioonide karmistamiseks annab Venemaa mõjutamiseks olulise hoova. Trump teatas eile Twitteris, et sanktsioonidest presidendid ei rääkinud. „Midagi ei juhtu enne, kui Ukraina ja Süüria probleemid on lahendatud!” lisas Trump.

http://epl.delfi.ee/news/valismaa/trump ... d=78823130

https://www.youtube.com/watch?v=sCWTxw6Z1DA

---

Trumpi vanem poeg kohtus Clintoni kohta kompra saamiseks Vene advokaadiga.

[Kriku]

Kalev Stoicescu jutt Jumala õige:

Putin tegi vene rahvaga diili – muidugi don Corleone moodi, sest rahval polnudki võimalust ära öelda –, millega vabadustest ja õigusriigi taotlusest loobuti näilise heaolu ja kindluse nimel. Nüüd väidab Putin, et ta on tõstnud venemaalaste elatustaset kaks-kolm korda. Ta valetab, sest seda tegi üksnes naftahind, mis nüüd kiratseb, nagu ka venelaste eluolu ja toidukorv.

Oleme nüüd olukorras, kus Venemaa ainus «idee» on oodata naftahinna suurt tõusu, mis tekitaks uued rahavood Kremli kassasse, ning «õigete» lääneliidrite areenile ilmumist, kuigi Trumpilt nad vist enam väga palju ei looda. Kui mitte, siis igal juhul aidata kaasa läänemaailma langusele propaganda ja desinformatsiooni, küberrünnakute, korruptsiooni, äärmuslaste toetamise, gaasisõltuvuse, pagulaste voogude tekitamise (Süüria) jm abil.

Kuid vastastikune kurnamissõda jätkub täie hooga, ilmselt lõpuni. Vastupidavam ehk tugevam võidab ka seekord, nagu külma sõja lõpufaasis. Läänemaailma nõrk koht on praegu infantiilne liider, kes võib veel anda Venemaale teatud eelised. Tundub, et lääs on siiski võimeline toibuma nii majandusraskustest kui demokraatia paadi kõigutamisest. Venemaa nõrkus on jäik ja agressiivne režiim, mis püsib sellisena võimu kaotamise hirmust. Lisaks Kremli paranoiline hoiak, et Ühendriikide eesmärk ongi Putini kukutamine.

Otsustavaks faktoriks kujuneb taas Venemaa majandus, mis võib veel inertsist toimida mõni aasta, kuid mitte väga kaua. Venemaalaste kannatus – kes oma kodudes jälgivad pingsalt televiisori ja külmkapi vahelist võitlust – ei ole ka piiritu.