Ega tõenäoline vastane pole oluliselt parem kui natuke jooksutatud tsivilistid relv käes. Lihtsalt raskerelvi on vähe ja tagalatoetust pole piisavalt. Seal on natuke vähe, et meil on 24 haubitsat ja mõnikümmend stingerit.
Ainuke, mida karta tuleb, on väga suur mass ning rasketehnika (mille hävitamiseks on AK-4st ja Kustast natuke vähe).
Meil ikka õppustel on padrunid lõpmatud, masinad perpetum mobile'd ning kaotusi ei ole.
Täna õhtul kell 22.05 vaadake ETV-st, kuidas natuke jooksutatud mobiliseeritud Sinimägedes 6 kuud vastu pidasid.
Vene lennuk teeb Eesti kohal vaatluslennu
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
põhiseadus ütleb, et meil on tõesti ca 3-400 tuhat kaitseväekohuslast. teada on ka see, et umbes kolmandik neist on eesti riigile ja rahvale kahtlase lojaalsusega. pooled mehed on NA väljaõppega ja kuuendik EKV väljaõppega. kolmandik on jäetud välja õpetamata, kuid see ei vabasta neid kohustusest vajadusel relvaga vaenlase vastu minna. kaitseliidul on hingekirjas 10 tuhat inimest neist umbes kolmandik kasutab võimalust väljaõpet saada. möödunud sõdade praktika näitab, et pikaajaliselt on rahvas suuteline rindel hoidma umbes kümnendiku oma koguarvust. see tähendaks meil 130-140 tuhat. mis ei välista aga tööteenistusse mobiliseeritute relvastamist ja tagala julgestuseks hoidmist. teoreetiliselt oleks võimalik mobiliseerida kõik kaitseväe-teenistus-kohuslased, relvastada nipalju kui võimalik ja saata lahingusse, ning rakendada ülejäänud tootmisse niikauaks, kuni neid on võimalik lahingüksustesse täienduseks saata. mis puutub meie 16 000 mehelist reservi, siis see tuleneb ilmselt eeldusest, et reservväelane kaotab pärast väljaõpet ilma täiendõppeta oma kvalifikatsiooni umbes viie aastaga ja ajateenijaid on siiamaani võetud iga aasta kolme tuhande ümber.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Eesti ala hoidmiseks on vaja ca 100 000 meest koos kogu toetusega. 1941 neli vene diviisi (ehk 60 000 meest) siin kaua vastu ei pidanud.
Edasi tasub mõelda, kuidas sellele 100 000-le antakse arvestatav väljaõpe, varustus kiivrist saapapaelteni ja raskerelvade toetus.
Minu andmetel see praegu võimalik ei ole. Paljast automaadist on vähe kasu. Kiiruga kokkuaetud unustatud või olematu väljaõppega tsivilistidel saavad olema esimesel päeval kaotused nii 50%.
Sõja-aja kaitseväe suuruseks tuleb lugeda nende inimeste arv, kes on läbinud viimase 20a jooksul ajateenistuse või KL väljaõppe, on vanuses 18-40 aastat ning olid viimati kordusõppusel mitte rohkem kui 5 a tagasi, kellel kõigil on normaalne varustus, transport ja tagala.
Mitte kuskil laos olevate vanade kalashnikovide arv, seaduses kirjas olev või rahvaarv.
Need numbrid on suurusjärgu võrra väiksemad kui teoorias. Need, kes käisid N. armees 1980, võid võitlusvõimelise jõuna unustada. Oskused on ammu unustatud ja kehaline vorm null.
Praegu pole talvesõda, kus "täitippudes" Punaarmee jookseb hurraaga kaevikutele tormi ja õllekõhukestega soome talumehed nende pihta vinte tühjendavad. Praegu tuleks täieulatusliku sõja korral pidada võitlust täismehhaniseeritud vastasega, olles ise mehhaniseerimata. See tähendab, et ööpäevas tuleb 50 km jalgsi liikuda ja ööpäevi magamata olla. Üks neljakümnendates NA-s käinud mees seda reeglina ei suuda. 20-aastane ilmselt teatud treeninguga suudab.
Minuarust tuleks siva alustada brigaadi suuruste Kevadtormidega, kutsudes välja nii 15 000 meest. Riigikaitsest võib rääkida siis, kui suudetakse Kevadtormiks kokku ajada 15 000 meest, sh vähemalt 10 000 reservisti ja viia see üritus ilma juuremate jamadeta läbi. Ühtlasi harjutada realistlikke stsenaariume koos vajadusel teede sulgemise või muu sellisega
1. Mehhaniseeritud rünnaku peatamine Narva või Tartu maanteel viivituslahingutega
2. Vastase õhudessandi lokaliseeriumine Harjumaal Ämari ruumis
3. Suur-Tallinnas asuvate tähtsate objektide kaitse üllatusrünnaku puhul.
Edasi tasuks mõelda, mis imevägi paneb reservistid kohale ilmuma. Selleks teha see üritus nädalavahetusel või luua riiklikud sotsiaalsed garantiid õppekogunemise ajaks.
Edasi tasub mõelda, kuidas sellele 100 000-le antakse arvestatav väljaõpe, varustus kiivrist saapapaelteni ja raskerelvade toetus.
Minu andmetel see praegu võimalik ei ole. Paljast automaadist on vähe kasu. Kiiruga kokkuaetud unustatud või olematu väljaõppega tsivilistidel saavad olema esimesel päeval kaotused nii 50%.
Sõja-aja kaitseväe suuruseks tuleb lugeda nende inimeste arv, kes on läbinud viimase 20a jooksul ajateenistuse või KL väljaõppe, on vanuses 18-40 aastat ning olid viimati kordusõppusel mitte rohkem kui 5 a tagasi, kellel kõigil on normaalne varustus, transport ja tagala.
Mitte kuskil laos olevate vanade kalashnikovide arv, seaduses kirjas olev või rahvaarv.
Need numbrid on suurusjärgu võrra väiksemad kui teoorias. Need, kes käisid N. armees 1980, võid võitlusvõimelise jõuna unustada. Oskused on ammu unustatud ja kehaline vorm null.
Praegu pole talvesõda, kus "täitippudes" Punaarmee jookseb hurraaga kaevikutele tormi ja õllekõhukestega soome talumehed nende pihta vinte tühjendavad. Praegu tuleks täieulatusliku sõja korral pidada võitlust täismehhaniseeritud vastasega, olles ise mehhaniseerimata. See tähendab, et ööpäevas tuleb 50 km jalgsi liikuda ja ööpäevi magamata olla. Üks neljakümnendates NA-s käinud mees seda reeglina ei suuda. 20-aastane ilmselt teatud treeninguga suudab.
Minuarust tuleks siva alustada brigaadi suuruste Kevadtormidega, kutsudes välja nii 15 000 meest. Riigikaitsest võib rääkida siis, kui suudetakse Kevadtormiks kokku ajada 15 000 meest, sh vähemalt 10 000 reservisti ja viia see üritus ilma juuremate jamadeta läbi. Ühtlasi harjutada realistlikke stsenaariume koos vajadusel teede sulgemise või muu sellisega
1. Mehhaniseeritud rünnaku peatamine Narva või Tartu maanteel viivituslahingutega
2. Vastase õhudessandi lokaliseeriumine Harjumaal Ämari ruumis
3. Suur-Tallinnas asuvate tähtsate objektide kaitse üllatusrünnaku puhul.
Edasi tasuks mõelda, mis imevägi paneb reservistid kohale ilmuma. Selleks teha see üritus nädalavahetusel või luua riiklikud sotsiaalsed garantiid õppekogunemise ajaks.
mehed saadakse reservõppusele siis, kui õppustele õigeaegselt mitte ilmunute koduukse taha hakkavad ilmuma viisakad vormis härrasmehed, kes nad pikema jututa kongi viivad. kui kumu sellest liikvele läheb, küll siis mehed mõtlevad pisut rohkem, kui "mul pohhui". seaduslik alus selleks on ju olemas ... mis puutub tsivilistidesse, siis seadus võimaldab iga meest vähemalt kuueks kuuks kahe nädala kaupa reservõppele kutsuda, allohvitseri 9 kuud ja ohvitseri 12 kuud. kui kutsuda iga meessoost kodanik vanuses 20-45 kord kahe aasta jooksul reservõppele maksimaalselt lubatud ajaks, siis oleks meil konstantselt reservõppel 3,5-4 tuhat sõdurit, u. 1000 allohvitseri ja 0,5 tuhat ohvitseri. see oleks üks pidev kevadtormamine ilma nädalavahetuste ja pühadeta
arvestasin keskmiseks aastakäigu suuruseks 10000 meest, neist 80% sõdureid, 15% allohvitsere, 5% ohvitsere.
see nõuaks ilmselt suurel hulgal pädevat kaadrit ja päris korraliku hulga pappi, aga seaduslik alus sellise reservõppesüsteemi käivitamiseks on olemas ...
arvestasin keskmiseks aastakäigu suuruseks 10000 meest, neist 80% sõdureid, 15% allohvitsere, 5% ohvitsere.
see nõuaks ilmselt suurel hulgal pädevat kaadrit ja päris korraliku hulga pappi, aga seaduslik alus sellise reservõppesüsteemi käivitamiseks on olemas ...
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot], Google [Bot], ivo86, maxi, parkija ja 2 külalist