Mutid!

[Mercurius]

* kas tegemist on mügriga?
* kas tegemist on tundamatute kolmandate isikutega?
* kas tegemist on intelligentse mutiga?

Pakuks, et tegemist on intelligentse mutiga.

Paar sõna ka minu mutisõjakogemustest.

Alustasin kohe nende traatlõksudega. Töötas. Aastaid.
Vahepeal proovisin ka karbiiti, mürki, lõhnakuule, mereadru, kalapäid, pipragaasi, päikesepatareiga pinistajaid, tuulega kõristajaid jne. Üldiselt ei tööta.

Viimase aja leid on Bros-i mutipeletuslahus (lavendiiniõli). Üldiselt töötab. Naabrid ka kasutavad ja mutid on ainult minu aias
Õli olen valanud kaltsu peale ja selle muti käiku toppinud. Kestab kauem. Paljaste kätega ei soovita tegeleda: ei saa haisu kätelt maha.

Meil on krundid selliselt, et mutid elavad ühes tühjas krundis ja kes naabritest kunagi rammusama mulla murule pani (vihmaussid) selle juurde tehakse röövkäike. Kas siis otse või kasutades transiidina hekialuseid. Ühel naabril oli pikalt koer, sinna nad ei tikkunud. Koer suri ära ja kohe mutid platsis. Selle peale võttis naaber uue koera. Üldiselt on nii, et suuremat mutisõda pean ainult mina.

Eelmise sügiseni sain abi nendest traatlõksudest. Püüdsin kinni nii 5-6 mutti aastas ja ütleme nii, et muru oli enam-vähem ok. Siis aga juhtus nii, et ükskord leidsin lõksu vahelt ainult karvatuusti. Peale seda enam mutti kätte ei saanud. Lõksust oli alati kas mööda mindud või mulda täis aetud. Ja nii terve sügise. Iga päev oli positsioonidel 3-5 lõksukomplekti, mis olid siis kas tühjad või neutraliseeritud. Kuidagi see mutt need lõksud ära tunneb. Kas lõhna või tunde järgi vms. Proovisin uusi, värskeid lõkse (need nagu on töötanud paremini), kuid ikkagi abi ei olnud. Kasutan alati kindaid. Kuna selleks ajaks olid enamus mutte kinni püütud ja uusi hunnikuid ei tekkinud ning näis, et kasutatakse ainult hekialuseid, siis sõlmisime vana mutiga talveks-kevadeks vaherahu. Pidas kuni jaanipäevani. Alguses peletasin lahusega. Kuid siis ühel päeval vihastasin ja otsustasin selle vana mutiga ikka asju klaarima hakata. Ostsin paukpadrunitega lõksud. Seniks olen saanud paari päevaga ühe noore muti kätte. Ainuke hirm on see, et kas nad seda paukpadruni poolt tekitavat lõhna ära ei tunne ja siis lõksu vältima ei hakka?

[Fucs]

Proovisin uusi, värskeid lõkse (need nagu on töötanud paremini)

eee... minu tähelepanekute kohaselt pärast aastast kasutamist juhtus selline lugu, et need lõksud lähevad pealt rooste ja see "päästik" võib jääda niiviisi kinni (ei libise enam lahti), et mutt pressib peale, see on/läheb lausa viltu, aga lõks ei rakendu. Seepärast ma nüüd puhastan iga kord enne panekut seda päästemehhanismi peene liivapaberiga veits ja lõksud jälle toimivad nagu uued.

Kusjuures läbi lõksu (kui need on ikka mutid) lähevad vahel just n.ö. väiksemad ja kõhnemad isendid (vaadates käigu läbimõõdu järgi).
Ükski suurem ja paksem isend pole niiviisi puhtalt läbi roomanud, nagu piltidelt võib näha. Küll on aga olnud ka seda, et mutt on ajanud lõksu lihtsalt mulda täis ja otsa ümber keeranud. Siis ta rsk enam sinna ei roni ka, puhasta sa seda lõksu mullast ja pane uuesti kui palju tahad.... kuniks tuleb mõnu uus isend kes seda vana käiku mööda uuesti läbi rammib.

+ vähemalt minul on tuvastatav paar kindlat mustrit - lisaks tavakäikudele (kus vahel käiakse ainult korra päevas või paari päeva tagant korra) ja uutele käikudele, on neil paar kolm sellist käiku, mida mööda siiberdavad päevas mitu korda (n.ö. peakäigud/ühenduskäigud erinevate jahiterritooriumite vahel). Nendest käikudest püüdmine on kõige produktiivsem. See pilt mis ma eelmisele lehele panin ongi üks sellistest "peakäikudest".

Ma tallan päevas mitu korda (kui on tekkinud) kõik leitavad käigud ja mullahunnikud kinni, et fikseerida muttide lemmikkohad ja külastussagedused.
Siis saab neid produktiivsemalt kätte.
Aga häda on selles, et ei viibi objektil 24/7 ja siis kui tuleb jälle mõni nädalane vahe, siis on kõik nii üles songitud vahel, et mingit hinnangut anda ei saa ja siis saab neid lõkse vahel ka ümber tõstetud mitu korda (mul VEEL ei ole sellist raudade koguselist varustatust, nagu Martinil), kui jälle pilt selgemaks hakkab saama, et kus rohkem möllavad.

***

Mul tuli meelde veel üks lugu (ei ole kalamehe ega jahimehe jutt vaid tõestisündinud juhtum).

Mitu aastat tagasi, siis kui oli see suur augustitorm ja meil kirikutornid lendasid, siis tuli korduvalt korraga maha ka totaalne kogus vihma.
Naine jooksis väljast tuppa, et "tule vaata mutt paneb mööda maad õues ringi"
Noja roomaski üks isend mööda muru mul.
Ilmselt kallas käigud nii vett täis, et loomake ei saanud enam asu.
Mul kohati savipinnas kohe õhukese mullakihi all (just keset õue) ja suurte sadude korral tekivad ka suht kaua püsivad veelombid.

[Martin Herem]

Ma ei tea, kas hakkan teile "häirivaid" pilte saatma. Traatlõksudesse jäävad nad vahel väga kummaliselt. Näiteks põiki, nagu küljelt lõksu marssinud. Ja see polnud väike vaid keskmine - 78g ja 142mm pikk (noor isane).
Mõned on tõesti kavalad. Ajavad korduvalt lõksu mulda täis. Vahel on lõks lahti, vahel kinni. Mina kasutan sel puhul järjekindlust ja "massi". Ütleme nii, et ühe kavalpea kohta panen 3x paari lõkse. Tegelikult on mul see 3x2 pigem standartne aga kavalate vastu raudselt. Ja lõksu võib panna samasse puhastatud auku, kui sügavamale. Tihti on nad kõrval või alt mööda läinud ja lõksu mulda täis ajanud. Mina panen siis lihtsalt sügavamale käiku ja loodan ... üks kord sa eksid ... pole veel näinud, et ei eksiks.
Siis on veel sellised, kes lõksu lahti ajavad, kuid sisse ei jää. Tihti kaob siis tegevus üldse mõneks ajaks. Ei tea, äkki saab see mutt ikkagi mingi paugu ja sureb kuskil eemal. See kes hiljem uuesti kaevandama hakkab, on aga hoopis uus tegelane.
Uued mutid vanades kohtades on ka teatud mõttes loogiline. Muti käik on ju väljaehitatud taristu. Ja kui mutt leiab sellise taristu, kus omanikku pole - see on ju puhas kuld! Taristu vajab aga hooldust. Väidetavalt läheb enamus tunnelite mullast seintesse. Mis üle jääb, lükatakse maapinnale. Selles suhtes võiks muti piirkonnas igasugu trampimist või uputamist lausa rumaluseks nimetada.

[Martin Herem]

Kui kellelgil on tahtmist mutilugusid rohkem lugeda, siis palun ...

[Martin Herem]

... jätkub

[Martin Herem]

... jätkub

[Z03]

Nende muttide (karus)nahas tõesti olla ei tahaks...

[Mercurius]

Sain siis täna hommikul pauk-lõksuga loodetavasti vana muti kätte. Kui väiksema muti sain kätte ühest kohast siis see käik jäi paariks päevaks puutumata. Vahetasin siis positsiooni sinna käiku, kus olin välja luuranud liikumise. Nii pauk-, kui ka traat-lõksu paigaldanisel (käigu puhastamine) ja toestamisel kasutan 200-st (peaga) raudnaela. Peale panen mördikasti. Ennem kasutasin lauajuppi.

[Fucs]

Kui kellelgil on tahtmist mutilugusid rohkem lugeda, siis palun ...

Selline pädev manuaal...
Aitäh !

...vilunud mutipüüdjad paigaldavad oma püügimarsruutidele 200-300 paari lõkse...

...lõksud paigaldatakse 10-30km pikkusele lõigule....

...lõkse kontrollitakse 1-2 korda päevas...

Mnjaa.
Vot eto daaa!

See on siis juba nagu põhitöökohaga töötamine.
10-30km iga päev 2 korda läbi käia ja kolmsada lõksu kontrollida...


Lesson learned minu jaoks:

Kurjajuur ongi selles, et lõksude päästemehhanismide rakendumiseks peab rakendama liiga tugevat jõudu.
Põhiliselt seepärast, et rauad lähevad rooste ja puhastama peab neid hoolikamalt, või tegema juba kergelt roostes raudade päästemehhanismi tundlikumaks.
Seda peaks saama teha ühe väikese täpselt paraja traadipainutusega - see kõver konks päästiku küljes, mis hoiab raudu vinnastunud asendis.

Veel üks tähelepanek:
On saanud korduvalt puistada vesirotikahtlustusega käikudesse mügrimürki (värvilised tablad/padjakesed).
Käikudes kus liigub ka vesirott, süüakse see ära või viiakse minema.
Käikudes kus liigub mutt aetakse see ilusasti maapinnale välja tagasi.

Aga IMHO selles ei maksa kahelda, et ka igasugu muud tegelased (tavalised hiired, rotid, mügrid jms) kasutavad võimalusel ära muttide poolt rajatud käike.
Minul näiteks majja tungimisel. Eriti sügiseti, kui nt. hiired otsivad talveks püsielupaika.

Vesirott on/oli mul kindlasti ka, sest see krt sööb lillepeenardes jm (nt. porgand või kartul) peenardes juurikad alt ära, mida mutt ei tee.
Mul on ca 200m kaugusel ka kaks kunagi kalade kasvatamiseks rajatud tiiki + sinna suunduv kuivenduskraavi ots tulem minu krundi metsa.

*

Lisatarkus:

Mutt.

Kui muti elupaiga ligiduses tiiki või jõge pole, kaevab ta endale kaevu – vertikaalse sügava käigu, mis ulatub põhjaveeni.

Mandri-Eestis on mutt kõikjal tavaline, saartelt teda aga ei leia.

Mutt teeb ka häält: võideldes ta vidistab ja kriiskab nagu kiledahäälne rohutirts.

Mutt võib süüa ööpäevas peaaegu kaks korda rohkem, kui ta ise kaalub.

Peale vihmausside, kes moodustavad peatoiduse, sööb mutt putukaid, putukavastseid, tigusid, konni, hiiri, karihiiri, tillukesi sisalikke ja isegi madusid. Näljasena ei ütle mutt ära ka raipest ja võib lüüa oma 44 hammast koguni liigikaaslase turja.

ja midagi lõbusat kah

Ei loodagi enam mutirajakatest lahti saada.
Viimane, mida katsetasin, oli soomlaste idee: laulvale õnnitluskaardile suurem patarei külge, kolmeliitrisse purki ja maha matta. Mul ta pinises seal maa all paar kuud, ikka happy birthday ja happy birthday. Umbes esimese nädala lõpuks kogunes vist kogu küla elukapopulatsioon tasuta kultuurilist meelelahutust nautima, hunnik kerkis hunniku kõrvale

http://kodukauniks.postimees.ee/viewtop ... =50#p16724

[Kriku]

Muttidel on õrn ja tundlik kolp, mistõttu neile ei meeldi tihke savine ega kivine pinnas. Väikeseid maa-alasid saab muttide eest kaitsta, kaevates umbes 60 cm sügavuse ja 15-30 cm laiuse kraavi ja täites selle raske savi või kividega. Mida kuivem selline kaitseriba on, seda tõhusamalt ta toimib.

Ka võib aeda muttide eest kaitsta, paigutades peenra ümber kaevatud 30 cm sügavusse või sügavamasse kraavi traatvõrgu (võrgusilm peab olema piisavalt väike). Selline tõke takistab ka mügridel peenrasse jõudmist.

http://loodusaed.kirikiri.ee/spip.php?article23

Loen siin neid postitusi ja tahes-tahtmata tuleb mõte, et kui krunt suur ei ole, siis on kõige lihtsam ja jätkusuutlikum lahendus aed maasse kaevata. Kõik kopamehed karjääri ei tee ja mõne võib igaüks endale kaitserajatiste jaoks tellida.

Kokuvõttes hoiab see kindlasti aega ja raha kokku.

[Fucs]

Jah.
Kui mul oleks palju raha ja ma seal mutiparadiisis alaliselt elaksin, siis ma lükkaks selle 10-20cm mullakihi õuelt kokku (ca 3000 ruutu oleks see "kriitiline ala" teatud varuga), täidaks killuga, vibraks kinni ja peale õhuke kiht mulda, ning muruseeme.

Mul on preagu selline situatsioon, et kogu kinnistu on üle 2ha, sellest ca 1,5ha on mets ja ca 0,5ha heinamaad + muud tilulilud.
Kahest küljest piirnen teedega, milledel on korralik sügav alus täidetud ja tee alt ei pääse nad kuidagi tulema.
Kahest küljest piirnen aga naabrimeeste metsadega. neist ühes suunas algab ca 80-100meetri pärast liivane ala, kus liiva peal suht õhuke mullakiht ainult ja selles suunas naabrimehe metsas jalutades pole silmanud ühtegi mutimullahunnikut ega käike. Küllap pole just kõige soodsam keskkond neile.
Nüüd kurjajuureks on see kolmas külg, kus metsa jagub järgmise korraliku teeni ca 300m. Seal on ka metsas näha (vähe küll, aga on) muttide tegevusest märke.

Kusjuures kunagi oli aega, kus minu krundil polnud mitteühtegi mutti ja seda aastakümneid. Küll oli mügrisid, aga neidki vähe.
Esimesed muttide invasiooni tunnused ilmnesid aga üldse just teiselpool korralikku (ja 8m laia) teed. Enne kui minul esimesed isendid siginesid oli ületee naaber muttidega võidelnud ca 2-3 aastat. Ma kahtlustan, et nad tulid just sealt ja selleks pidid nad ületama tee.

Teises küljes kulgeva tee taga on kohe põld. Seal pole siiani mitteühtki mutitegevuse märki. Seega sellest küljest invasiooni ei usu.

See, et kunagi oli selline aeg, kus neid mutte meil mitteühtegi polnud annab lootust (ma olen teatud asjades paadunud optimist ), et kui neid sihipäraselt püüda, siis võib ideaalis saada uuesti väikese mutivaba saarekese. See eeldab muidugi, et ma ostaks kokku need pädevad kogused lõkse ja laiendaks oma püügipiirkonda ka naabrimeeste metsa.

No krt kui seal samamoodi püüaks neid, nagu Martini manuaalis "vilunud mutipüüdjad" seda tegid, siis oleks plats puhas ühe kahe suvega ma arvan.
Aga ma alles teist suve katsetan nende produktiivsete raudadega ja "vilumiseni" läheb veel.. nii umbes... noh... ütleme, et läheb natuke aega
Kusjuures just täna lähen hangin neid raudasid juurde. Ja ma võin olla mõnedes küsimustes sedavõrd jäärapäine ning järjekindel, et ega ma ei jäta seda sõda nüüd küll mitte. Ärgu nad lootkugi.

[Martin Herem]

Veel üks tähelepanek:
On saanud korduvalt puistada vesirotikahtlustusega käikudesse mügrimürki (värvilised tablad/padjakesed).
Käikudes kus liigub ka vesirott, süüakse see ära või viiakse minema.
Käikudes kus liigub mutt aetakse see ilusasti maapinnale välja tagasi.

Mul naine ka rääkis, et näe siin on vesirott - teeb ainult auke ja käigud maapinna lähedal, nii et väiksed vallid on näha. Minu mutijuttu ta muidugi ei kuulanud. Pani mürki, neid padjakesi. Varsti "avastas" ei vesirotile need ei meeldi ja lükkab maapeale või kaovad mujale.
Siis tulin mina ...

Operatsioon "Kasvuhoone"
Territoorium 154 ruutmeetrit - kasvuhoone, suur pärn, lillepeenar, 4 sõstrapõõsast ja muru. Kusjuures klassikalisi hunnikuid tõesti polnud. Vaid rusikasuurused või väiksemad ning augud ja vallid. Territooriumi läheduses (ca 10m) muti tegevusest jälgi pole.
092115JUL17– 3x 2lõksu
10JUL17 ei olnud operatsiooni piirkonnas ega kontrollinud
111850JUL17 – üks isane (84g, 145mm) sees, teised tühjad. Arvasin, et isane loome tegutses üksi (kirjanduse järgi) ja ongi Aamen.
Aga ei. 14JUL17 kanti ette uutest vallidest ja aukudest.
152100JUL17 – 4x 2lõksu. Kaks kohta panin lõksu ainult ühele suunale (käiks tuli kasvuhoonest välja).
162040JUL17 – eelmisest korrast vaid 3m eemal üks isane (76g, 136mm) sees. Teised tühjad. Jätsin kaks lõksu igaks juhuks maasse.
171035JUL17 – 4 meetrit 11JUL lõksust isane (96g,153mm) sees.
182120JUL17 – jälle samas lõksus emane (82g, 144mm) sees. Teine lõks tühi.
192030JUL17 – Mõlemad lõksud tühjad aga uued madalad käigud ümber peenra ja kasvuhoone. Lisasin uuesti kaks lõksu.
201400JUL17 – kõik tühjad ja uusi ilminguid pole. Võtsin kõik peale ühe välja. No igaks juhuks.
210900JUL17 - lõks tühi, vaikus. ... ei maksa järeldusi teha ...
222020JUL17 – lõks mulda täis.Puhastasin ja panin tagasi.
230945JUL17 – isane (78g, 142mm) sees. Lõks 1 meeter kaugemal 16JUL17 lõksust.

Eks tehke ise statistikat. Minu järeldus aga:
1) 5 mutti võib tegutseda 200m2 alas. Kusjuures vana isane ja vana emane poegadega jagavad territooriumi. Kirjanduse põhjal ma seda ei uskunud. Või hõivavad nad väga kaugelt ja kiiresti teistest mahajäänud käike.
2) Selline seltskond ei pea ülde märgatavat kaevetööd tegema.
3) Kui oled ühe kätte saanud, jäta oma lõksud paariks päevaks ootele kui sa oled territooriumi pärast sõjas, mitte naha jahil.

[Kriku]

Vaat' sellele 200 m2 mina kaevakski aia ümber.

[Svejk]

Olen oma silmaga näinud, kuidas mutt ületab teise kategooria maanteed.
Haldedast südamest pidasin masina kinni ja aitasin teepeal ukerdava loomakse kiirelt teisele poole maantekraavi ära...

Niipalju veel teatust, et täpselt viimasel nädalal olen oma teisel krundil (ma olen nimelt kahekrundiomanik) sattunud mürgide invasiooni ohvriks.
Lihtsalt mingid kolmesendised augud järsku tekkinud muruplatsi ja lillepeenrasse - ei mingeid jääknähte, lihtsalt puhas auk..

Oma kahtluseid olukorra eskalatsiooni tegelike põhjuste kohta olen ma ka varasemalt välja toonud....

"Меня терзают смутные сомнения!" ehk nimesid nimetamata:
https://www.youtube.com/watch?v=5_1MD9t9tU8

[Che Latino]

Timurlased aitasid kah mutti üle tee, tükk tegemist oli, no ei tahtnud minna...
Aga muttide juurest muttide juurde tagasi: Mutte tuleb hävitada - sööks nad siis ainult vihmausse aga ei. Mügripoegi õgivad, tõprad!