Väga õpetlik stoori. Tibi astus Mainori kõrgkooli õppima, rääkis endale viisa välja, õppemaksu aga ei maksnud ega maksnud. Lõpuks lasti Eestisse ja tahtis kohe järgmisel päeval Brüsselisse õe juurde edasi lennata. See number ei läinud aga läbi ja peeti lennujaamas kinni ning saadeti Harkusse. Seal hakkas asüüli taotlema.
Mainori kõrgkoolis õppimiseks viisa saanud kamerunlanna jõudis hoopis Harku kinnipidamiskeskusse.
39-aastane kamerunlanna Jessy Asukwa jalutab Harku kinnipidamiskeskuse okastraadi ja kõrge aia taga. Ta lubatakse jalutama mõneks tunniks päevas, ülejäänud aeg tuleb veeta üksikkongis.
„Ma tulin Eestisse Mainori kõrgkooli õppima, aga selle asemel hoitakse mind nüüd siin. Ma ei saa aru, miks,” ütleb Asukwa. Mainor andis talle võimaluse õppima tulla ja kooli kutse põhjal väljastati ka viisa, kuid kui asjaolud segaseks läksid, palus kool selle tühistada. Selleks ajaks oli Asukwa juba Eestis.
Ta saabus tänavu kevadel siia Taist, kus oli neli aastat töötanud inglise keele õpetajana. Kamerunist lahkus ta enda sõnul tagakiusamise pärast. Ta kuulub suuresti prantsuskeelses riigis ingliskeelsesse vähemusse, tema maja olevat nüüdseks maha põletatud ja ülejäänud perekond pagenduses. Asukwa kinnitab, et tal on bakalaureusekraad, ning sooviks õpinguid jätkata Mainori kõrgkoolis loovuse ja äriinnovatsiooni erialal. „Eesti valisin seetõttu, et õppemaks on siin odavam. Käisin internetis läbi väga palju koole,” ütleb ta.
Mainori loovuse ja äriinnovatsiooni erialajuht Aminul Islam tegi Asukwaga Spype’is intervjuu ja veendus tema akadeemilises tasemes, mis oli piisavalt hea, et Mainoris soovitud erialal õppima hakata. „Tema inglise keel on väga hea. Kuigi ta on juba vanemas eas ja meil olid koolis kolleegidel teatavad kahtlused tema suhtes, toetasin ma ikka tema püüdlusi meile õppima tulla,” selgitab Islam.
Kuna Eestil Tais saatkonda ei ole, tuli Asukwal viisa saamiseks Indiasse sõita. Samal ajal hakkas tema pass aeguma ja ta pidi laskma Kamerunis passi uuendada. Seegi võttis aega ja tasapisi selgus, et veebruaris alanud Mainori seminarile ta õigeks ajaks ei jõua. Ent kool aktsepteeris seda ja saatis saatkonnale ametliku kirja, et nad lubavad Asukwal õpinguid alustada veidi hiljem. Saatkond andis talle viisa, kontrollinud enne ka tema rahalist seisu.
Asukwa ei maksunud õppemaksu
Islami sõnul eeldab kool, et välismaalt saabuvad üliõpilased tasuvad õppemaksu enne kohale tulemist. Aastane õppemaks on 4000 eurot, poole aasta tasu seega 2000 eurot. Asukwalt ülekannet ei tulnud ega tulnud. „Tema selgitused läksid aina segasemaks. Ta rääkis, et üritab Kamerunist sugulastelt raha kokku saada, ja lubas Eestisse jõudes raha ära maksta.” Islam palus tal lõpuks saata ka lennupileti foto, mis tõendaks, et ta ikka tuleb Eestisse. Skype’i kaudu saatiski Asukwa pildi, mis kinnitas tema Tallinna tulekut.
„Mulle tundus asi siiski väga kahtlane ja me teavitasime politseid. Meil on selline kohustus, kui meil tekivad kahtlused meie kutsutud üliõpilaste tegelikus motivatsioonis,” nentis Islam.
Asukwa ütleb, et Taist Eestisse saabudes polnud tal lennujaamas piirivalvega mingeid probleeme. Nüüd tekib kõige suurem küsimus. Asukwa väidab, et reisi alustades oli tal mitu tuhat eurot sularaha, kuid Eestisse jõudes avastas ta järsku, et kõik oli kadunud. Kuhu ja kuidas, ei oska ta seletada. Seejärel olevat ta otsustanud minna oma õe ja tema pere juurde Brüsselisse, et neilt õppemaksuks raha saada.
Juba järgmisel päeval oligi Asukwa jälle lennujaamas kuid pakkus sedapuhku piirivalvuritele palju rohkem huvi. Asukwa peeti kinni ja pärast kontrolli kästi tal Eestist lahkuda. „Dokumentide kontrollimisel selgus, et Asukwale oli väljastatud Schengeni viisa kehtivusajaga 15. märts kuni 10. september ja viisa eesmärk oli õppimine Eesti kõrgkoolis. Selgus, et õpingud algasid koolis juba 6. veebruaril, kuid ta polnud kooli teavitanud, et ühineb õpingutega hiljem,” teatas PPA migratsioonijärelevalve juhtivametnik Katrin Tammekun. (See väide läheb küll vastuollu kooli esitatud dokumentidega, milles kool on kirjalikult kinnitanud, et lubab Asukwal ühineda õpingutega veidi hiljem. Ka Eesti Päevalehel on see dokument olemas – toim.)
„Kool üritas ka ise saada infot õppuri Eestisse jõudmise kohta, kuid see ebaõnnestus. Kuna Asukwa ise ei võtnud ühendust ega olnud ka koolile kättesaadav, tegi kool otsuse, et teda ei võeta õppima, ja palus PPA-l viisa kehtetuks tunnistada. Viisa tunnistati kehtetuks alates 18. märtsist,” jätkab Tammekun.
Hakkas asüüli taotlema
Asukwa väidab, et see ei vasta tõele. Ta olevat olnud kooliga kogu aeg ühenduses, saatnud sinna sõnumeid ja meile ning neid ka politseile näidanud. Ka Islami jutust ilmneb, et kontakt neil oli, kuid ta ei saanud Asukwalt selgeid ja üheselt mõistetavaid vastuseid. „Kui ta oli lennujaamas ja sõitmas juba Brüsselisse, palus ta, et ma annaksin politseile selleks sõiduks nõusoleku. Ma ei saanud seda muidugi siis enam teha. Ta ei olnud meile rääkinud, et tahab hoopis Brüsselisse minna. Ning raha ta ka ei olnud meile tasunud, nagu oli lubanud,” selgitab Islam.
Asukwa ei olnud meile rääkinud, et ta tahab hoopis Brüsselisse minna.
„PPA ametnikud küsitlesid Jessy Asukwat tema edasiste plaanide kohta. Tema sõnul oli tal edasi plaanis liikuda Varssavisse ja sealt Brüsselisse, kus elab tema õde. Ametnikega rääkides andis Asukwa vastuolulisi ütlusi. Kuna tema viisasse märgitud reisieesmärk ei vastanud tegelikkusele ja tal puudusid piisavad elatusvahendid või raha tagasilennupiletite ostmiseks, tegid ametnikud otsuse viisa tühistada,” selgitab Tammekun. Asukwale tehti ettekirjutus Eestist lahkuda. Pärast dokumentide vormistamist suunati ta ootama tagasilendu Taisse.
Taisse Asukwa naasta ei taha ja taotleb hoopis asüüli. PPA otsustas panna ta kohtuotsust ootama kinnisesse Harku keskusse, mitte vaba režiimiga Vao keskusse. „Oli alust arvata, et ta võib liikuda edasi Euroopa riikidesse, kus tal puudub õigus viibida,” põhjendab PPA oma otsust.
Esimene otsus, mis asüüli andmise kohta tehti, oli äraütlev. Asukwa kaebas selle edasi ja ootab uut otsust. PPA otsuste tegemise tagamaid ei selgita.
.
see "itaalia rannavalve operatsioon" on sealjuures ainult ühe poole väide kah.