Paul Maitla ja "Tšehhi põrgu".

[Wiking]

Jah, suur tänu neile vapratele meestele, et nad olemas on ja olid! Olnuks kõik nahahoidjad, oleks meie riigi saatus veel kurvem.

Paul Maitla intervjuu, Berliinis 17.12.1944., Eesti 20.SS-Diviisi lehele "Varemeist tõuseb kättemaks"

Tavaliselt kujutlesime lapsepõlves kangelasi laiaõlgsetena ning suurtena, H'stuf Maitla pole kumbagi, ning kui ta poleks vormis, ega kannaks oma arvukaid vaprusmärke, vaid istuks kohvikulaua taga erariideis, võiks teda vaevalt küll keegi pidada selliseks sõduriks, nagu ta on. Ainult tema tagasihoidlik, lihtsajooneline eesti nägu, tollest hoovab otse sugeerivat jõudu ning tahet. Olen teda kohanud küllalt tihti varemgi.
Väljaõppel ja rahulikus rindelõigus oli ta väga nõudlik, kuid ka ülimalt õiglane juht. Ta tundis toda alustpanevat põhimõtet - higi säästab verd! Sellepärast ei tüdinud ta ka kunagi õppustel nõudmast paremat lahingtegevuse matkimist ega väsinud ehitamast sügavamaleulatuvaid positsioone.
Lahingus aga leidsid eeskujulikema rakenduse haupsturmführer Maitla suurepärased juhiomadused.
Vaikivast, vaatlevast mehest sai võitlustegevuse alates sõdur, kes teadis, kuidas saavutada eesmärki.
Käsk järgnes käsule ja igaüks oli neist oma õigel kohal. Tegevust ja jõulisust on ta ikka ja jälle näidanud ning tulist, kõike ohverdama sundivat isamaa armastust - olgu siis Narva jõe joonel, Auvere suurlahingus või Sinimägede rünnakupäevil, kus ta ka raskesti haavata sai.
Nagu kuuleme on hauptsturmführer siiani viibinud ühes Saksamaa haiglas, kus ta praegu on ravimispuhkusel.
"Polnud vigagi," lausub ta oma vaiksel viisil. "Hoolikate arstide ja õdede ravil paranesin ruttu. Ainult välja kiskus haiglast, sinna, kus võideldi. Eriti siis kui tulid taandumisoperatsioonid Eestis. Sõdurina oleks tahtnud kaasa teha iga üksiku sääl löödud lahingu, olgugi, et taandumine oli poliitilistel põhjustel muutunud paratamatuseks!" Soome alistumine leiab teravat hukkamõistu. Pärime h'stuf Maitla perekonna saatuse üle.
"Taandumisliikumise keerises ei suutnud mu abikaasa tõenäoliselt iseseisvalt otsustada, vaid ootas kamraadlikku abi mujalt. See aga jäi tulemata, ning mu perekond langes bolševike kätte." Hauptsturmführeri häälest kostub kibestunud valu. Kuid samas unustab ta selle ja mõtleb vaid oma sõdurikohustusele ja Eesti tulevikule.
"Olen lebanud, kuid haiglas, mul pole teile midagi jutustada. Rääkige parem ise, tulete ju otse diviisist ja teate, mis sääl tehakse. Kui kaugel ollakse väljaõppega? Millal võib eeldada rindesõitu?"
Jutustan ühte-teist meie väljaõppelaagri elust, muuseas ka äsja toimunud uute eesti SS-meeste vannutamisest.
"Jah, iga eestlane, kes jaksab kanda relva, peaks hiljemalt nüüd valima sõduritee. Kellelgi pole ju midagi kaotada peale elu, kõik tuleb tagasi võita! Ja emigrandielu kuskil välismaal - seda ei oska ma endale õieti kujutellagi.
Praegu rahuldab mind ainult see, et olen sõdur ja tean, et võitlus meiegi kodumaa pärast jätkub, alles jõuab otsustavasse faasi.
Ning igaühe ülimaks tahteks peaks olema püüdlus osa võtta noist tulevaist lahinguist, mis määravad me kodumaa vabastamise!"
Jutt pöördub taandumispäevile ning siis Eestis valitsenud killustunud olukorrale ja meeleolule. Jutustan, kuidas Paides oldi veendunud Rootsi laevastiku Tallinna lahte saabumisest, kuidas Viljandimaa rahvas uskus meie oma jõusse ja Vabadussõja eeskujul taotles iseseisvat sõda bolševike vastu, kuidas Pärnus oldi nii veendunud bolševike heatahtlikuses, et viimased väljasõitvad laevad lahkusid pooltühjalt.
"Meie rahva õnnetus oli arvamuste rohkused ning tihtipeale otse poliitiline pimedus," vangutab Rüütliristi-kavaler pead. "Sõnu aga tehti rohkem kui vaja. Üks uskus esimest, teine teist ja kolmas kolmandat "võimalust". Ainult üks näis siiski olevat selge - bolševism tuleb hävitada. Kuid paljud püüdsid sellestki kõrvale hoida ja lootsid ise terve nahaga nende "võimaluste" vahelt välja pugeda. Kui aga tuli otsustav silmapilk, siis osutusid igasugused jutud ja enesepetted siiski bolševike salasosinaks. Tegusid, neid oli rohkem vaja, vähem juttu ja rohkem teha! See maksab praegugi - enne midagi ära teha ja siis alles rääkida. Meie rahvusgrupp Saksamaal peab ise võitlema oma ühtluse ja kasutadasaadavate võimaluste eest, pakkuma ei tule neid praeguses sõjaolukorras keegi.
Paraku aga on nüüdki märgata palju sõnu ja arvamuste lahkuminekuid, kuigi loogiliselt võttes peaks evakueerunud olema just ühtepidi mõtlev osa eestlasi."
Jutt kisub ikka sõjaväele ja sõdurile "Oleks piinlik näha kui kunagi pärast võidukaid lahinguid kohtad Eestis meest, kes end kõigist sõdurielu raskustest on kõrvale hoidnud ajal, mil teised ostsid kodumaa vabadust verehinnaga. Mees täitku alati mehe kohust! Häbi oleks siis oma rahva pärast."
Hauptsturmführeri lauda istub teisigi eesti sõjaväelasi, et tervitada teda peale haiglast väljumist. Kõigil on keelel üks küsimus - millal tuleb Rüütliristi-kandja tagasi diviisi juurde?
"Oleksin juba ammugi sääl, aga näe, arstid ei lasknud. Tundsin end juba tükk aega üpris tervena, kuid välja ei saanud, väideti, et kõik polevat ikka veel korras. Küllap nad teadsid siis seda paremini. Nüüd on asi aga ometi kord nii kaugel ja jõulud loodan veeta juba oma meeste juures!"

Kui lahkun hauptsturmführer Maitlast, tunnen, et olen rääkinud mehega, kelle usk ja kindlus on kõigutamatud ning sellest hoovab jõudu teistelegi. Sellist sõdurit ei võideta! Ning küllap too ongi õige juhi saladus - olla ise kindel ja suuta veenda ka teisi! Hauptsturmführer Maitla soontes voolab nende vanade Läänemere viikingite veri, kes ennem surid kui said orjadeks.

SS-sõjakirjasaatja Karl Gailit

[Arnold]

P.Maitla Tartu raudteejaamas 20.08.44

[Mobutu]

Kas Eesti riik ei peaks võtma mingit seisukohta Tsehhis mõrvatud eestlaste suhtes ja Tsehhi riigilt aru pärima? Ma usun, et nii mõnigi neist mõrvaritest on veel elus ja tuleks kohtu alla anda. See on alatu Maitla ja teiste ohvrite suhtes, et Eesti riik ei ole üldse reageerinud.
Filmile annaks aga kümnepallisüsteemis kõva kaheksa.

[Lennart]

Kas Eesti riik ei peaks võtma mingit seisukohta Tsehhis mõrvatud eestlaste suhtes ja Tsehhi riigilt aru pärima? Ma usun, et nii mõnigi neist mõrvaritest on veel elus ja tuleks kohtu alla anda. See on alatu Maitla ja teiste ohvrite suhtes, et Eesti riik ei ole üldse reageerinud.
Filmile annaks aga kümnepallisüsteemis kõva kaheksa.

Tšehhi põrgus läks palju Eesti poisse auku Pääsesid vähesed.Kui olid SS mees oli su saatus teada-meestel käsiti koostada 50 pealised grupid ja auto peale..Seal olevat isegi mehi kes lõikasid oma tätoveeringu maha(veretüübi märk),et pääseda mahalaskmisest.See mis seal toimus oli massimõrv ja Tšehhilt peaks kindlasti aru nõudma.

[Kuperjanov]

Tšehhis said ju hukka paljud eestlased, isegi viimased Eesti Leegioni liikmed leidsid oma otsa seal Kas ei oleks kuskilt võimalik saada seda viimast pilti Paul Maitlast, kus ta viimset sigareti suitsetab?

[tlpWFG]

See, mis toimus oli tõesti metsik.Kui esimesed eestlased kongist välja viidi, teadsid sakslased kohe, mis toimub- eestlasi tapetakse, kui ma ei eksi pääses Maitla kambast ainult autojuht.

[Lennart]

Tšehhid olevat veel väga ülbed olnud-kui Eesti poisid nendega Saksakeeles üritasin kõnelda või inglise keeles,ei tehtud neist väljagi.Ainuke mis päästis oli venekeele oskus.Aga seda teemat on vähe lahatud ja kui nii võtta käib see sõjakuridegude alla.Kui mees on sundmopiga või vabatahtlikult sõtta läinud,et oma kodumaa eest võidelda siis kas nad peab maha laskma sellepärast,et neil saksa munder on?

[jaan59]

Kuna ja millistel asjaoludel Maitla saatus üldse selgus,seda ei teatud ju kaua aega vist?Tuleb välja,et tšehhi perverdid on pilte ka üles võtnud,mine tea milliseid pilte kuskil veel varjul võib olla..

[Wiking]

jaan59 kirjutas:

Kuna ja millistel asjaoludel Maitla saatus üldse selgus,seda ei teatud ju kaua aega vist?Tuleb välja,et tšehhi perverdid on pilte ka üles võtnud,mine tea milliseid pilte kuskil veel varjul võib olla..

Saatus selgus ju meeste kaudu, kes sealt eluga tulema said, nagu Paul Maitla autojuht, kohe. Aga ega sellest siis Nõukogude Eestis räägitud. Üksikasjad selgusid alles eelmisel aastal, soovitan soetada, või minna ja sirvida kuskil raamatukogus, Eesti Ekspress'i nr 42, 20 aktoober 2005.,lk 36-37. Kui ma seda lugesin tundsin, kuidas viha kasvab ja seda andeks anda ei kavatse.
Seal on ka 2 pilti, üks siis, kus lgp. Paul Maitla, koos teiste Eesti Leegionäridega, teeb viimast suitsu, enne mahalaskmist. Ja teine, kuidas ta kukub lasust kraavi.
Eesti riigi kohus oleks Paul Maitla tuua tagasi koju. Kuna koht on enam-vähem teada, siis piisaks riigipoolsest huvist. Kui hukkamis koht on hoonte või muuga katmata, saaksime Eestimaa parimad pojad tuua tagasi koju. Riik aga on üks töllmokkade kari, ei neile see huvi paku.

Need pildid tulid nii välja, et neid pakuti Tšehhi pervertide(tagasihoidlikult öeldud) poolt siia müügiks.

[Mobutu]

Meie valitsus võiks eeskuju võtta Saksamaast, kes esitas Tsehhile 45. a. massimõrvade kohta järelepärimise.

[ictta]

Kahju , et mul selliseid rikkaid sõpru pole kes sponsoreeriks. Ajaks muidu kamba kokku ja tooks Maitla ise kodumaale. Riigiisad on mõne kohapealt ikka mökud küll.

[oleeg]

Täienduseks eelmisele postitusele.

Leian, et Tšehhis toimunu ja võimalik Maitla kojutoomine on eraldi teemad, ehk jätaks siinkohal need kõrvale ja räägiks - kirjutaks filmist endast ???

Teil on võimalus soovi korral avada uus teema, mitte aga seda ära rikkuda!

o

[Troll]

Täienduseks eelmisele postitusele.

Leian, et Tšehhis toimunu ja võimalik Maitla kojutoomine on eraldi teemad, ehk jätaks siinkohal need kõrvale ja räägiks - kirjutaks filmist endast ???

Teil on võimalus soovi korral avada uus teema, mitte aga seda ära rikkuda!

Nõus Oleegiga, Maitla teemat võiks eraldi käsitleda.

[Arnold]

Olen täiesti päri, et Paul Maitla ja teiste eestlaste saatus sõjalõpu Tšehhis väärib eraldi teemat. Kuna mul ei ole mahti seda luua ja eks ole seda ka siinses foorumis siin-seal arutatud (viimast korda viidatud EE artikli ilmumise aegu), siis luban endale siiski siinsamas kommentaari mõningate väljahõigatud "ideede" osas. Isikutele, kes lansseerivad mõtet Paul Maitla põrmu ülesotsimisest ja kodumaale toomisest teadmiseks järgmist: 1. Maitla matmispaik ei ole kindlalt teada, mahalaskmiskohast viidi laipu ühte suuremasse ühishauda, millest praeguseks on ohvrid ümber maetud Saksa sõjaväekalmistule.
2. Kõik sellised üleskutsed on naiivsed ja vastavasuunalised tegevused võivad ka provokatsiooniks muutuda. Neid asju ajavad vajadusel Tšehhi ja Eesti riigi, ning Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliidu esindajad koos langenu omastega.
3. Paul Maitla lähim sugulane, ehk siis tema tütar, on kategooriliselt vastu tema isa ekshumeerimisele ja veel enam Eestisse toomisele. Seda seisukohta tuleb austada eranditult kõigil.
4. Väide, et tšehhi**** on üritanud Maitla hukkamisest pilte müüa, on labane laim! Lugege EE artiklit!
Sellega on see teema ammendatud ja edaspidi tegelege oma asjadega!

[Wiking]

Arnold kirjutas:

Väide, et tšehhi**** on üritanud Maitla hukkamisest pilte müüa, on labane laim! Lugege EE artiklit!
Sellega on see teema ammendatud ja edaspidi tegelege oma asjadega!

Sa tegele ise oma asjadega!!! Tean inimest , kellele neid pilte pakuti müüa juba eelmise aasta kevadel. Tema pidas neid aga võltsinguteks. Niiet pole mõtet hakata siin "tarkusi" külvama ja ennas kõiketeadjaks tembeldama.

Paul Maitla kojutoomisest tulebki kõigepealt rääkida tema tütrega, see on igati loomulik. Tõepoolest sinu käest selleks keegi luba küsima ei tule.

Aga olen nõus mõttega, et see on eraldi teema ja vajab eraldi käsitlemist.