Kataloonia iseseisvusreferendum, muud Hispaania separatistid

[Kriku]

PM päevikust:

Kataloonia võimude viimastel andmetel sai kokkupõrgetes vigastada 893 inimest, neist neli viibib haiglaravil ja neist omakorda kahe seisund on raske.

Hispaania politsei tegi täna avalduse, milles nimetas eilse hääletuse läbiviibimist mitte takistanud Kataloonia kohalikke korrakaitsjaid mässulisteks. Hispaania politsei jagas eile sotsiaalmeedias ka salvestusi hääletust takistama saadetud föderaalpolitseinike vastasseisust kohalike korrakaitsjatega.

Kataloonia piirkondlikku politseid ehk Mossos d´Esquadrat esindav ametiühing mõistis aga hukka Hispaania korrakaitsejõudude lubamatud rünnakud kodanike ja Mossose korrakaitsjate vastu.

«Ei rünnatud üksnes ametnikke, kes järgisid korraldusi, vaid te ründasite ka sõna «kolleeg» tähendust,» teatas ametiühing avalduses.

Kataloonia president Carles Puigdemont nõudis tänase valitsusistungi järel peetud sõnavõtus Madridilt kõigi Katalooniasse iseseisvusreferendumi ajaks toodud politseijõudude äraviimist.

[Kriku]

NYT pildigalerii: https://www.nytimes.com/2017/09/30/worl ... hotos.html

[asiootus]

Ai kui mõnus oli just vaadata kuidas AK uudiste saatejuht Mikserit peedistas . Soovitan.

http://www.err.ee/633867/mikser-aktuaal ... murelikuks

Seoses Katalooniaga räägitakse ka võimalikust relvakonfliktist.

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/eiki-b ... d=79702462

Moskval on võimalik relvaabi kindlasti juba äragi komplekteeritud ja Hispaanial tuleb oma väed saata Läti asemel hoopis Katalooniasse.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mikseri peedistamine AK saates oli töesti nauditav - vennikesel olid hambad juba nii kramplikult risti, et vaatsin, kas kurikuulus "karupersse saatmine" tuleb ka otseeetris ära

[Kapten Trumm]

Eesti poliitikud on jäänud üsna kahemõttelisse seisu selle Kataloonia küsimusega. Seepärast on teatud variserlikkus mõistetav.
Hispaania on ju teatud mõttes nagu Iraak, kuigi väliselt ja formaalselt demokraatlik, on seal eri "kildude" kooslus teatud mõttes jõuga koos hoitud.
Pole ju Kataloonia ainus regioon, kes oma iseolemise eest võitleb.

Ühest küljest Kataloonia paralleel NSVL aegse Eestiga, teisalt "Kosovo sündroom" - kiites heaks Kataloonia eraldumise võib hiljem tekkida sama küsimus kodus, kui nt Narva soovib eralduda.

Teatud paralleelid GB ja Iirimaa teemal on siin selgelt sees. Huvitav, kuidas käitnuks poliitikud 1980ndatel, kui Põhja-Iirimaal käis vihane andmine?

Ei maksa poliitikuid väga hukka mõista, Kataloonia case on just selline, kus Realpolitik peab eelnema ideaalidele.

[Martin Peeter]

Mikseri peedistamine AK saates oli töesti nauditav - vennikesel olid hambad juba nii kramplikult risti, et vaatsin, kas kurikuulus "karupersse saatmine" tuleb ka otseeetris ära

Jah, see on elementaarne, et võimul tuleb oma seisukohti avalikkuse ees põhjendada. Mina ei oleks hakanud varjamagi seda, et Eesti peab tegelema Realpolitikiga ning eelistama seda, kes meie julgeolekuhuvidega rohkem kokku läheb. Ma oleks täielikult mõistnud, kui välisminister selle piinliku keerutamise asemel oleks öelnud: "Ma olen Eesti välisminister ja paigutan seetõttu Eesti huvid esikohale! See võib olla valus, aga praegu on selline seisukoht Eesti huvides."


Aga minu meelest on kurb see, et ERRis on rohkem vaba ajakirjandust, kui Postimehes, mis peaks olema nagu rahaliselt võimust sõltumatu.

[Kriku]

Päev pärast šokki. Kataloonias ja Hispaanias otsitakse lahendust, kuid erimeelsused järjest süvenevad.
Kaarel Kressa
kaarel.kressa@epl.ee

Muu hulgas on pahased Hispaania politseinikud, kes peavad siseministeeriumi korraldusi käpardlikeks.

Eile avaldas Kataloonia omavalitsus pühapäevase referendumi tulemused. Nagu oodata võiski, oli rõhuv ülekaal regiooni iseseisvuse toetajatel. Omavalitsuse andmeil registreeriti umbes 2,2 miljonit häält, millest 90% oli antud iseseisvumise poolt.

Hispaania meedia teatas politsei allikatele viidates, et valitsuse kava järgi oleks tulnud kõik hääletussedelid konfiskeerida ja häältelugejad vahistada. Pärastlõunal, kui pildid politsei jõhkrusest olid juba kohalikku ja maailma meediasse jõudnud, andis siseministeerium aga korralduse loobuda häältelugemist takistamast.

Samuti teatasid politsei allikad, et algse korralduse järgi pidi üleriigiline politsei referendumi takistamiseks pühapäeva hommikul kõik valimisjaoskonnad blokeerima, vältimaks vajadust neid hiljem valijatest tühjendada. Millegipärast otsustas siseministeerium viimasel minutil jätta jaoskondade valve kohaliku politsei Mossos d’Esquadra hooleks.

Hommikul kella kaheksa ja üheksa vahel anti Hispaania märulipolitseile korraldus jaoskondade juurest lahkuda ja Kataloonia politseinikud lasksid valijatel takistusteta siseneda. Pühapäeval filmitud videotest võis näha, kuidas Kataloonia politseinikud Hispaania kolleegide jõukasutamise vastu protestivad. Eile mõistis Mossos d’Esquadra riigi politsei tegevuse hukka ja teatas, et peale tavaelanike langesid hispaanlaste vägivalla ohvriks ka Kataloonia korravalvurid. Toimus kokkupõrge hääletajate kaitseks inimkilbi moodustanud Kataloonia päästetöötajate ja Hispaania politseinike vahel. Kataloonia valitsuse viimastel andmetel sai viga 893 inimest, neist neli tõsiselt.

Suurim opositsioonierakond, sotsialistlik PSOE kordas pühapäeval, et ei toeta põhiseadusvastast referendumit, kuid mõistis hukka politsei vägivalla ja nõudis süüdlaste karistamist. Sotsid suhtuvad skeptiliselt ka mõttesse võtta Kataloonia võimudelt ajutiselt autonoomia ja allutada sealsed riigiasutused keskvalitsuse otsejuhtimisele. Seda lubab teha Hispaania põhiseaduse 155. artikkel, mida pole kunagi varem rakendatud. Sotside sõnul peab valitsus seisma Hispaania seaduste täitmise eest, kuid leidma selleks vähem traumeeriva viisi. Vasakpopulistliku partei Podemos poliitikud nõudsid eile peaminister Mariano Rajoy tagasiastumist. „Poliitik, kes ei oska dialoogi pidada, ei saa valitsusse jääda,” ütles eile üks Podemose juhte, Madridi linnapea Manuela Carmena.

Eile kohtus Rajoy sotside ja paremliberaalse Ciudadanose juhtidega ning arutas olukorda. Enne seda tehtud avalduses ütles peaminister, et kogu tema senine tegevus on olnud seaduslik ja mõeldud õigusriigi kaitseks. Tasub meenutada, et Rajoy vähemusvalitsusel on parlamendi 350-liikmelises alamkojas kõigest 134 kohta ja isegi koos valitsust toetava Ciudadanose ja väikeparteide saadikutega ainult 170 kohta. Seega piisaks tema umbusaldamiseks üksnes opositsiooni üksmeelest. Peaminister lubas lähipäevil kohtuda kõigi parteide, sealhulgas Kataloonia separatistide esindajatega.

Kataloonia omavalitsuse juht Carles Puigdemont teatas, et kavatseb pidada oma lubadust kuulutada 48 tunni jooksul välja iseseisvus, kui referendum sellist otsust kinnitab. Iseseisvusdeklaratsiooni võib ilmselt oodata kolmapäeval, kui Kataloonia parlament pärast hääletust esimest korda kokku tuleb.

Ciudadanose juht Albert Rivera nõudis eile, et valitsus käivitaks põhiseaduse 155. artikli ja kuulutaks seejärel Kataloonias välja erakorralised valimised, mis muidu kuulub Kataloonia esindusorgani pädevusse. Selline samm aitaks Rivera arvates iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamist blokeerida. Parteijuhi väitel on peaminister lubanud erakorralised valimised välja kuulutada hiljemalt kolmapäeval. Kataloonia omavalitsuse tegevust reguleerivad seadused omakorda lubavad iseseisvuse ühepoolselt välja kuulutada, juhul kui rahvas seda soovi referendumil kinnitab.

Üle 40 Kataloonia ametiühingu alustab protestiks keskvalitsuse tegevuse vastu täna streiki ja on kutsunud sellega ühinema kõiki töötajaid. Streikima kutsus üles ka Puigdemont, kes nõudis eile Hispaania politseijõudude Katalooniast väljaviimist. Ta ütles, et keskvalitsus pole pärast hääletust püüdnud Kataloonia omavalitsusega kontakti võtta. Puigdemonti sõnul saab olukorda lahendada ainult rahvusvaheliste vahendajate abiga.

[Kapten Trumm]

Jah, see on elementaarne, et võimul tuleb oma seisukohti avalikkuse ees põhjendada. Mina ei oleks hakanud varjamagi seda, et Eesti peab tegelema Realpolitikiga ning eelistama seda, kes meie julgeolekuhuvidega rohkem kokku läheb. Ma oleks täielikult mõistnud, kui välisminister selle piinliku keerutamise asemel oleks öelnud: "Ma olen Eesti välisminister ja paigutan seetõttu Eesti huvid esikohale! See võib olla valus, aga praegu on selline seisukoht Eesti huvides."

Tagantjärele tarkus on täppisteadus, aga Ammase ja "Wenna" suu oleks päris kinni jäänud, kui vastus olnuks selle soga ja kahetsusväärsuse asemel midagi sellist "Eesti huvides on mitte toetada separatismi EL/NATO demokraatlikes riikides, sest vastasel juhul ei saaks me loota EL/NATO toetusele, kui separatismi hakatakse (VF hübriidsõja võtmes) teostama nt Ida-Virumaal. Seega Hispaania terviklikkuse toetamine on Eesti julgeoleku huvides". Punkt. Ja Andres Ammasel oleks mokk kinni olnud (humaansuse ja vabaduse ideaalid oleks lihtsalt kahvatunud).

Just imestan, et Mikser, kes üldiselt oskab sõnu ritta seada, sellist poliitkorrektset mulinat ajama hakkas.

[Jaanus2]

Siga ja kägu ei saa ikka ühte patta panna ja nii loll ei ole isegi Mikser mitte. Katalaane ei ole keegi Prantsusmaa Katalooniast 50 okupatsioonaasta jooksul kohale vedanud "separatismi" tegema. Hispaanlasi asustas Franco küll sinna. Ja kui Mikser olekski nii loll, saaks teda veelgi rohkem peedistada. Mida talle õigupoolest ette heidetigi? Seda, et poole sõnagagi ei taunitud politsei vägivalda. Ebademokraatliku riigi nuut paha, demokraatliku riigi nuut orgastiliselt mõnus.

[Väino]

Päris üks-ühele Katalooniat ja Ida-Virumaad võrrelda ei saa, sest Ida-Virumaa rahvastikust enamuse moodustavad kolonistid, aga katalaanid elavad ikka omal maal. OT Hirmsasti tahaks Eestis elavatelt impeeriumimeelsetelt sibulatelt küsida, mida nad siin teevad. Kui Venemaal elada ei kõlba, siis miks tahetakse Venemaad siia tuua ja kui see peaks õnnestuma, siis kuhu edasi emigreerutakse? Nii saab ju ajapikku kogu maailma kanni keerata, aga mis neil sellest. (Ei meie ela teie kommunismini, aga lapsed - lastest on kahju) OT lõpp.

EDIT: Akf Jaanus2 jõudis juba ette samal teemal vastates.

[Martin Peeter]

Katalaanidel ikka s... keeb. Hotelli ees, milles peaks puhkama riigipolitsei, käib keset ööd selline möll.

https://twitter.com/CataloniaHelp2/stat ... 2735697931

Rahuliku närviakavaga Eesti KV-s teeninu või KL-s kaasalöönu saab muidugi kõrvatroppide abil ehk kuidagi magatud, aga hispaanlaste osas ei oleks ma nii kindel.

Üldstreigiga kaasnevad teesulud.

https://twitter.com/Jonathon_Shafi/stat ... 8322217984

Rahvuskaardil ja riigipolitseil öösel magamise segamine on laiemalt levinud protestivorm:
https://twitter.com/CataloniaHelp2/stat ... 9801781250

Pole vist olnud: pühapäevane politseirünnak valimisjaoskonnale.

https://twitter.com/Narref/status/914510792942395392

https://twitter.com/CataloniaHelp2/stat ... 6803910656

[Poti soldat]

Tuleb aru saada on et mitu võimalikku vaatenurka ja mitte kõik Euroopas ei pruugi meie oma jagada. Ühe vaatenurga järgi on Kataloonias põlisrahvus ja Ida-Virumaal kolonistid. Teise vaatenurga järgi naudivad katalaanid juba praegu ühte kõige ulatuslikumat autonoomiat Euroopas, samas kui meil on kümned tuhanded vähemuse esindajad juba aastakümneid ilma kodakondsuseta. Me võime ju öelda et esimene vaatenurk on ainuõige ja teine on seosetu jama, aga pole mõttet luua endale pettekujutelma et kõik teised Euroopas sama arvavad.

[Kapten Trumm]

No see kolonistid vs põliselanikud ei oma suures poliitikas kuigivõrd tähtis. Reaalpoliitikas käib ikka vorst vorsti vastu.
Loosungeid püstitada "toetame katalaanide iseseisvuspüüet" on Eesti suurstrateegilistes huvides ikka väga libe tee.
Selles mõttes on välisministeeriumi seisukoht igati adekvaatne ja riigikogulaste "Kataloonia toetusrühma" aetav puhas populism.
Ka on Eesti poolt adekvaatne mitte eriti silma paista antud teemal, sest nagu eespool öeldigi, võidakse mõnel poole liigse kisa peale Tallinnast tõsta üles nt autonoomia küsimused Eestis (nt Kataloonia on ametlikult kakskeelne).

See võib tunduda variserlik, aga nii on.

[Martin Peeter]

Kogu selle Realpolitiki peale. Me peaksime eristama Eesti ametlikku välispoliitikat ja meie enese arvamus- ja südametunnistusvabadust ning hoiakuid, mis võivad ka vägagi erineda. Inimestena võime me toetada katalaanide püüdlusi iseseisvuse poole ja selgelt hukka mõista Hispaania riigi poolt korda saadetud politseivägivalda.
Samuti peaks Hispaania politseivägivalla suhtes valitsev kõrvulukustav vaikus EL struktuuride poolt meile selgeks tegema, kui silmakirjalik ja omakasupüüdlik see EL organisatsioonina tegelikult on. Sellega tuleb lihtsalt arvestada, kui tahame ellu jääda.

[kaugeltuuriv]

No see kolonistid vs põliselanikud ei oma suures poliitikas kuigivõrd tähtis. Reaalpoliitikas käib ikka vorst vorsti vastu.
Loosungeid püstitada "toetame katalaanide iseseisvuspüüet" on Eesti suurstrateegilistes huvides ikka väga libe tee.
Selles mõttes on välisministeeriumi seisukoht igati adekvaatne ja riigikogulaste "Kataloonia toetusrühma" aetav puhas populism.
Ka on Eesti poolt adekvaatne mitte eriti silma paista antud teemal, sest nagu eespool öeldigi, võidakse mõnel poole liigse kisa peale Tallinnast tõsta üles nt autonoomia küsimused Eestis (nt Kataloonia on ametlikult kakskeelne).

See võib tunduda variserlik, aga nii on.

Ühinen Kapten Trummi arvamusega,lisan siia veel,et alles sai Hispaania relvarahu ETA-ga.Usun,et ka Prantsusmaa jälgib teravalt seisu Hispaanias.On neilgi probleeme Korsikaga ja piiriääres võõndis elavate baskidega.
Samuti jälgivad asja väga teravalt Balkani riigid,kellel on ka ajaloost tingitult väga segane miks piirialadel.Kuidagi moodi on see suudetud potti toppida aga pole kindel,et see nii jääb,kui eeskujuks saab Hispaania lagunemine.Ja selle poti keemine seal meeldiks oi oi ,kui kenasti Venemaale.
Kolmandaks Belgia,eks nemadki ole süte peal,sest ega seegi kunstlikult moodustatud asi brittide poolt erilise ühtsusega viimasel paarikümmnel aastal erilisusega ei helise.
Või võtame lähemalt(keda Venemaa võiks üles ässitada),ladgalid Lätis,poolakad Leedus.
Ja tõesti reaalpoliitikas käib asi vorst vorsti vastu,sellest ei saa üle ega ümber.Ma arvan,et kujutan õigesti aga hetkel teeb Hispaania kõik,et saada enda taha EL ja NATO riigid.Meenutagem,et ametlikult ju
läks Hispaania demokraatia teed 1975 aastal,tegelikkuses võeti ette seda pikkade sammudega,nii,et demokraatlike struktuure tehti kuni 80-nendate alguseni. Meenutagem,et 1981 aasta veebruaris toimus katse sõjaväelaste poolt teha uus riigipõõre ning alles aastast 1982 liitus Hispaania NATO-ga ja 1986 aastal EL eelasega.1986 aastal toimusid aga juba meil esimesed vähesed protestid vene võimu vastu.Ning Nõuka riigi kokkukukkumiseni oli kõigest 5 aastat aega.Mis tähendab seda,et meil mõlemal on enam vähem samasugune ajaline suhe demokraatiasse toimimisse.Pluss pange siia veel juurde nn.endisest koloniaalriigist tulenevalt geenides olev suuriigi uhkus.