Kataloonia iseseisvusreferendum, muud Hispaania separatistid

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Islandi endine välisminister: Eesti peaks Hispaaniale abi pakkuma
Askur Alas
uudised@epl.ee

Tollase välisministri Jón Baldvin Hannibalssoni eestvõttel tunnustas Island maailma esimese riigina Balti riikide iseseisvust. Nüüd soovitab ta Eestil pakkuda abi Hispaania keskvõimu ja katalaanide läbirääkimiste vahendamiseks, et vältida võimalikku kodusõda ja EL-i lagunemist.

1991. aastal toetasite aktiivselt Balti riikide iseseisvust. Mida arvate Kataloonia iseseisvuspüüdest?
Kui Kataloonia üritab Hispaaniast põhiseadusvastaselt lahku lüüa, on esimene reaktsioon, et see on ebaseaduslik ja seda ei tohiks teha. Tuleks tegutseda diskussiooni, läbirääkimiste kaudu, seadusi järgides. Kui seaduslikku teed Hispaaniast lahkulöömiseks ei ole, peab aru saama, et põhiseadused ei tule taevast. Põhiseadus on raamistik, kuid see ei ole muutmatu, eriti poliitiliselt rahutu aja tingimustes. Lõppkokkuvõttes peaks võim olema ikka rahva käes, mitte taevas.
Peame kohanema uue poliitilise realiteediga. See võtab kaua aega ja saab olema väga keeruline. Kas Katalooniat saab igavesti ignoreerida? Mõttetu.

Kuidas suhtute Eesti välisministeeriumi avaldusse, milles rõhutati toetust Hispaania territoriaalsele terviklikkusele?
See avaldus on lihtsalt juriidiline, seadustest tulenev argument. Loomulikult toetavad EL-i liikmesriigid Hispaania suveräänsust. Kuid samal ajal on nende kohus toetada teist liikmesriiki, et seal ei vallanduks kodusõda.
Minu arvates on Hispaania vähemusvalitsus vägivalda laskudes oma legitiimsuse ja tõsiseltvõetavuse kaotanud. Juriidilised argumendid pole vägivalla kasutamise tõttu enam määravad. See pole enam pelgalt vaidlus seaduslikkuse üle, vaid sotsiaalne ja poliitiline küsimus, mis nõuab vastavat lähenemist. See tähendab, et rahvusvaheline üldsus, EL-i liikmesriigid – miks mitte just Eesti? – võiksid pakkuda läbirääkimisteks oma abi, et leida sellele üliohtlikule poliitilisele situatsioonile lahendus. Madridile peaks pakkuma abi, et vältida kodusõda.

Vägivalda laskudes on Madrid vana haava lahti kiskunud ja süüdanud leegi, mida ei saa enam iseseisvuspüüdest eristada.

Kui tõenäoliseks peate kodusõda?
Hispaania on olnud totalitaarne riik, Franco pärand on alles värske. Pärast Franco surma sõlmisid kõik Hispaania poliitilised parteid n-ö unustuse pakti. Nad kinnitasid, et minevik on seljataga, nüüd hakkame demokraatiale üle minema. See ei saa nii jääda, see lõhestab ühiskonda, kasvõi nende sadade tuhandete Franco režiimi ohvrite tõttu, kes nõudsid massihaudade avamist, et saaks sugulasi identifitseerida.
Praegu võimul olev Partido Popular (Rahvapartei) on Franco režiimi pärija, mis oli haudade avamise vastu. Kataloonia sai Franco režiimi tõttu eriti palju kannatada, sest vabariiklased ja demokraadid olid seal eriti tugevad. See on vana haav. Vägivalda laskudes on Madrid vana haava lahti kiskunud ja süüdanud leegi, mida ei saa enam iseseisvuspüüdest eristada. Kogu poliitiline vastutus toimunu eest lasub Madridi vähemusvalitsusel. Nende ainus argument on põhiseadus, mille järgi ei saa Hispaaniast lahku lüüa. Aga vägivald on sünnitanud uue poliitilise realiteedi ja Euroopa Liit, mis on loodud vägivalla vältimiseks, peab sellele jõuliselt reageerima. Olen rahumeelsest lahendusest väga pessimistlikul arvamusel, kui rahvusvaheline üldsus ei sekku. Hispaania vajab abi. Kui keskendutakse ainult seaduse argumendile, võib olukord täiesti kontrolli alt väljuda.

Kas Eesti olukorda 1991. aastal saab võrrelda Kataloonia praeguse olukorraga?
Jah ja ei. Me ei peaks Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga võrdlema. Euroopa Liit ei okupeerinud Hispaaniat, vaid ta otsustas EL-iga liituda ise, demokraatlikult. Referendumil toetas liitumist enamik hispaanlasi. Kataloonial pole Baltimaadega sarnaseid hädasid. Seetõttu pole see Eesti olukorraga võrreldav.
Kuid on ka sarnast. 1991. aasta jaanuaris otsustasid Kremli tagurlased iseseisvuspüüdlused vägivaldselt maha suruda. Tankid toodi välja ja eriväelased vallutasid strateegiliselt tähtsaid kohti. Ent rahumeelseid lahendusi pooldanud Gorbatšov peatas paratamatult järgnema pidanud vägivallalaine viimasel hetkel, kuristiku veerel. Kui ta poleks seda teinud, oleks alanud veresaun. Olin ise 1991. aasta jaanuaris kohal ja olen veendunud, et te oleksite osutanud vastupanu, isegi kui teil relvi polnud.
Mariano Rajoy pole mingi Gorbatšov. Rahvapartei kui falangistliku mineviku kandja on end täielikult diskrediteerinud. Vägivalda rakendades on Rajoy sillad põletanud. Tal on olukorra lahendamiseks väga piiratud mandaat.
Ameeriklased on väitnud, et 1991. aastal survestasid just nemad kulisside taga Gorbatšovi vägivallast loobuma. Nüüd, kus Valges Majas on Trump, ei ole USA enam Euroopa turvalisuse garant. Merkel on öelnud, et Euroopa peab nüüd oma saatuse enda kätte võtma.

Kui Euroopa Liit otsustab käed rüpes pealt vaadata, tähendab see Euroopa Liidu lõppu.

Mis oleks lahendus? Kas Kataloonia võiks iseseisvuda?
Madrid tuleb peatada. Rajoy on meeleheitel. Kui ta rakendab vägivalda, viib see kodusõjani. Ainus võimalus on rahvusvahelise üldsuse aktiivne sekkumine. Kui EL otsustab käed rüpes pealt vaadata, tähendab see EL-i lõppu. Milleks EL loodi? Selleks et konflikte vältida, probleeme rahumeelselt lahendada. See paneb EL-i proovile.
Hispaaniasse tuleb saata kõrgetasemeline EL-i delegatsioon, et lõpetada konflikti õhutamine ja panna alus lepitamisprotsessile. Seda peame nägema järgmistel päevadel. Muidu algab tapmine, hakkavad juhtuma intsidendid, mis nõuavad kättemaksu. Puhkeb kaos ja vägivald. Seda tuleb iga hinna eest vältida.
Enne praegusi sündmusi oli olukord mustvalge. Madrid oli kompromissitu, hoidis kinni status quo’st ja eitas kõike. Nüüd astusid nad vägivallaga sammukese edasi selle positsiooni toetamiseks. Mul pole vastust küsimusele, kas Kataloonia võiks iseseisvuda. Kellelgi pole vastust, see sõltub läbirääkimistest. Me ei saa seda dikteerida. Ent mõlemad osapooled on olukorras, mille tõttu Hispaanias võib puhkeda kodusõda. Ainus lahendus on: lõpetada vägivald ja alustada eeltingimusteta läbirääkimisi. See on poliitiline realiteet.

Kuidas islandlased Katalooniasse suhtuvad?
Islandlased toetavad alati Taavetit Koljati vastu, nii ka praegu.
Kuid valitsuse ametlikku seisukohta ei ole, sest valitsust ei ole. Valitsus on poliitskandaali tõttu tagasi astunud (peaministri isa kirjutas pedofiilile soovituskirja – toim), parlament on laiali saadetud ja 28. oktoobril toimuvad erakorralised valimised. Praegu pole kedagi, kes saaks ametlikku seisukohta võtta.



Jón Baldvin Hannibalsson
Hannibalsson on olnud Islandi sotsiaaldemokraatliku partei juht (1984–1995), rahandusminister, välis- ja väliskaubandusminister (1988–1995) ning Islandi suursaadik Eestis. 26. augustil 1991 kirjutasid Eesti välisminister Lennart Meri ja Islandi välisminister Jón Baldvin Hannibalsson Reykjavíkis alla diplomaatiliste suhete taaskehtestamise ühisdeklaratsioonile.
Hannibalsson on pidanud ülikoolides (ka Tartu ülikoolis) loenguid väikerahvaste rollist maailmapoliitikas. Vilnius on nimetanud ta Balti riikide iseseisvuse taastamise aktiivse toetamise eest (1988-1991) oma aukodanikuks. Vilniuse veresauna ajal lendas ta ainsa NATO riigi esindajana sündmuste keerisesse. Kehval aastaajal elab Hannibalsson Hispaanias Andaluusias oma suvemajas.

[Kriku]

Hispaania lihtsustab ettevõtetel Katalooniast ärakolimist.

"Der Spiegel" suurfirmade lahkumise kohta. Saksa keeles, minu jaoks non legitur.

FT paknade lahkumisest.

People close to CaixaBank said that executives were concerned that a declaration of independence on Monday would prompt a crackdown by the Spanish government, destabilising the region and its capital, Barcelona.

CaixaBank is expected to keep its corporate headquarters in Barcelona but may conclude that it has to move its legal seat to protect the interests of depositors.

The bank and the Caixa foundation that controls it enjoy an outsized presence in the region, both as an economic and financial powerhouse and as a sponsor of cultural and social programmes in Catalonia and beyond.

One person close to Sabadell, which is regulated by the European Central Bank and the Bank of Spain, said that its decision was partially motivated by the need to remain within the EU to maintain regulatory continuity. Under EU treaties, a region that breaks away from an EU member state must re-apply for membership.

Although the Spanish and EU authorities would refuse to recognise Catalonia as independent, meaning the region’s banks would remain inside the eurozone, bankers want to avoid any semblance of doubt to shore up confidence.

If a bank wants access to the European Central Bank’s cash auctions, it must have at the very least a subsidiary located in the single currency bloc.

Sabadell has been in Catalonia for 140 years. It changed its bylaws last year which means that a change of legal headquarters will be immediate. The decision also rests solely with the bank’s board, which rubber stamped the decision on Thursday evening, rather than shareholders.

Josep Oliu, Sabadell’s chairman, on Tuesday flagged that the lender was considering a change of domicile, telling a conference that the bank would take “necessary measures to continue operating normally inside the eurozone”.

CaixaBank signalled its concern on Tuesday, in a communication to staff telling them to reassure clients about “our commitment to the defence of their interests”.

It said that the bank “reiterated that the sole objective of the entity is to protect at all times the interests of its customers, shareholders and employees, guaranteeing the integrity of deposits”.

Rahale ei meeldi segadused.

Euroopa ajakirjandus parlamendi istungi ärakeelamise ja pankade lahkumise kohta.

[Kriku]

Veel üks video täiesti ebavajalikust vägivallast: https://twitter.com/twitter/statuses/914979532259692544

Politseiülemat kohtus vahi alla ei võetud: https://twitter.com/AFP/status/916243810438479872

LISATUD: BBC kohtuasjast http://www.bbc.com/news/world-europe-41523250

Valepilte: http://mobile.lemonde.fr/les-decodeurs/ ... 55770.html Tuletõrjujate omast oli siin juba juttu. LISATUD: https://elpais.com/elpais/2017/10/06/in ... c=TW_CM_EN

[Runkel]

Siit paistab tulevat jüriöö ülestõusu Kataloonia variant: algedu mängitakse maha hurraaoptimismi ja kehva orgunni tõttu. Katalaanid (nagu ka vastaspool) liiguvad selgelt konfrontatsiooni teravdamise kursil. OK, see on üks lähenemise viise, aga see eeldaks Kataloonia presidendilt ka jõustruktuuride organiseerimist ja koondamist. Kus on sealne Kodukaitse, Kaitseliit, mis toimub kasarmutes? Politsei ja pritsimeestega pikalt ei purjeta. Presidendi meediamehe taust erilist optimismi ei lisa - mulli puhub, kilpi käes ei hoia.

[Jaanus2]

Jõuavad oma sõjaväge teha küll. Esialgu piisab ka võõrast sõjaväge kividega loopivatest poistest Palestiina moodi. Majandus sel ajal muidugi peaaegu seisab ja ühtlasi see osa osa Hispaania majandusest, mille Kataloonia moodustab. Madriidis on kõik kohutavalt rahul siis - tehtud!

[Fucs]

LISATUD: https://elpais.com/elpais/2017/10/06/in ... c=TW_CM_EN

Seal all kohe:

Pro-Russian networks see 2,000% increase in activity in favor of Catalan referendum
https://elpais.com/elpais/2017/10/01/in ... ml?rel=mas

...nii see töö käibki

[kaugeltuuriv]

Vaadates seda viimast uudist kaasfoorumlasest,siis on selgemast selgem,et Venemaa tahab seda ilusat pidu maksimaalselt ära kasutada.
Tuleb nagu juba tuttav ette eelmise maailmasõja eelõhtust,kus just samamoodi viskas tollane kommunistlik Venemaa halge tulle juurde,et ikka va seda Läänt nõrgendada ja enda vallutusi ette valmistada.
Mul igatahes hakkas natuke kõhe selle peale mõteldes,kuidas ajalugu kordub.

[Martin Peeter]

Pole see Madriidi enesekindlus enam nii suur midagi. Kulisside taga toimuv hakkab mõju avaldama. Keskvõimu esindaja Kataloonias ja muidu väga ennast täis olnud Millo olevat vabandanud, aga ta on natuke liiga väike mutter, et see midagi määraks. Kui siin vabandamine midagi lahendab, siis peab Rajoy tanki panema vähemalt oma lollakavõitu kunni. Ise teeks ta ilmselt poliitilise enesetapu sellega.

http://www.err.ee/634740/hispaania-vali ... iooni-eest

Paistab, et on algatatud ikkagi ka uurimine politsei tegevuse üle. Ei saagi aru, kas see on mingi kohaliku katalaani kohtuniku teema või mis.

https://twitter.com/catalannews/status/ ... 3424848896

Samal ajal kohaliku politsei mittesekkumist uurivat 17 kohtunikku.

https://twitter.com/catalannews/status/ ... 5152300032

[Kriku]

EU eelarvevolinik või mis tema ametinimetus ongi Günther Oettinger kutsub üles läbirääkimistele ja hoiatab kodusõja eest.

[Kriku]

Puigdemont on parlamendi istungi lükanud edasi teisipäevale.
Kell 10:00. Päevakorras on informatsioon poliitilisest olukorrast


---

Hispaania keeldub kõnelustest kuni Kataloonia loobub iseseisvuse nõudmisest.

Keskvalitsuse arust on kriisist väljumise eelduseks uued valimised Kataloonias.

Kataloonia iseseisvusmeelsed erakonnad koostavad i-deklaratsiooni.

---

Gaasifirma Gas Natural kolib Barcelonast Madriidi.

Referendumi ametlikult lõplikud niiöelda tulemused. 2 044 038 poolt.

[Kriku]

http://maailm.postimees.ee/4263373/euro ... 1483436726

Vähemalt on PM välistoimetuse juht Evelyn Kaldoja oma nime julgenud artikli autoriks märkida. Tugeva feminismikallakuga, riigipropagandat vahendav ajakirjanik, kellega mu ilmavaade kohe kuidagi kokku ei lähe.

https://www.pri.org/stories/2017-10-06/ ... rchal-rule

[eeru]

2 044 038 poolthäält 7.5 miljonist. 7.5 miljonit oli neid juba 2012 aastal. Lapsevanemad ikkagi otsustavad....vastutavad ka alaealiste laste edasise tuleviku eest. Mingi 33 % toetusega midagi otsustada. Sihukesi asju juhtus vaid NSVL ja tänapäeval P. Koreas.

[Kriku]

7.5 M on rahvaarv, mitte elektoraat. Elektoraadi suurus on 5.3 M, osavõtuks registreeriti 43%.

NSVL-i ja Põhja-Korea kõrval oli Kataloonia referendum ka toimunud kujul väga demokraatlik akt.

---

Veel valepilte: https://www.poynter.org/news/online-hoa ... -barcelona

[nimetu]

https://www.pri.org/stories/2017-10-06/ ... rchal-rule

Tõelised vasakpoolsed, selle sõna kõige algsemas tähenduses.

[Kriku]

Väga mõistlik jutt: http://verfassungsblog.de/homage-to-cat ... -in-spain/

Aga kes teda kuulab.

"The Economistis" kirjutatakse põhimõtteliselt samu asju: http://www.elnacional.cat/en/news/econo ... 1_102.html

Et siis lahendus peaks sisaldama seaduslikku võimalust lahkuköömiseks tulevikus.