Kataloonia iseseisvusreferendum, muud Hispaania separatistid

[Kriku]

SEPKA: Hispaania eriüksuslased on liigutatud strateegilistele objektidele (sh. El Prat lennuväljale), et need vajadusel oma kontrolli alla võtta.

[wk2]

Kas Hispaania on õigusriik?

Pühapäevane rahvahääletus Kataloonias kuulub 2017. aasta eredamate sündmuste hulka. Algas see kohaliku võimu (häälteenamusega) otsusest viia läbi ammu lubatud rahvahääletus, mille keskvõim kohe keelas ning korraldas keelu täitmiseks tervelt kaks nädalat läbiotsimisi, konfiskeerimisi, rahatrahvide kirjutamisi, internetikülgede ja hoonete sulgemisi jne.

Kui kõigest sellest hoolimata rahvahääletus ikkagi toimus – organiseeritult, rahumeelselt, kiiresti leitud uutes ruumides –, siis oskasid mujalt kohale toodud jõustruktuuride esindajad tsiviilallumatust ilmutanud kodanikke „kostitada” üksnes kumminuiade ja -kuulidega ning lihtlabase peksuga. Ohvrite üldarv on enam kui kõnekas – 844.

Kõik mainitu jõudis telepildis kõikjale. Ometi tegid ka Tallinnas kogunenud Euroopa Liidu tippjuhid näo, et ühes liikmesmaas ei toimu midagi erakorralist, ehkki selle valitsusjuht ei tulnud Tallinna ega läinud ka Katalooniasse, vaid istus oma peaministri palees Madridis.

Ajalooline õigus

Takkajärgi, kui ka peavooluajakirjanikud lõpuks ometi hakkasid rahva peksmise kohta küsimusi esitama, eelistasid Euroopa tipud esmalt vaikida ja saatsid väikevennad avalikkust rahustama – „tegemist on Hispaania siseasjaga”. Eestis jagus neidki, kes väitsid, et vastasseisu mõlemad pooled olid süüdi, või siis seda, et Hispaania puhul on tegemist õigusriigiga.

Suurriikide liidritest oli Angela Merkel esimene, kes helistas Hispaania valitsusjuhile Mariano Rajoyle ja vähemalt tõstatas politsei vägivalla teema. Prantsuse president Emmanuel Macron avaldas toetust nii Rajoyle kui ka Hispaania põhiseadusele. Esmaspäeval helistas Rajoyle ka Jüri Ratas, kes EL-i eesistujana kinnitas, et austame Hispaania territoriaalset terviklikkust.

Selge see, et need lakoonilised avaldused on tingitud katalaanide üksmeelsest puhangust – lööme senisest seltskonnast lahku ja läheme edasi eraldi. Selle tagamaa on lühem, kui osatakse arvata, ja peasisuks rahva õiguste tagatus seadustega. Õigusriik kõlab kenasti, ent tegelikkus võib olla teine.

Katalaanide ajalooline õigus piirkonnale ei vaja tõestamist. Autonoomia Hispaania raames kehtis 1932–1938, sest kodusõjas võimu haaranud kindral Franco (pärit Galiciast, nagu praegune valitsusjuht Rajoygi) tühistas selle veel enne oma võitu ja tema vaen Kataloonia suhtes oli silmatorkav – piirkonna eliit tapeti, mis andis ka võimaluse „õigeid kodanikke” sinna asustada, katalaani keel ära keelata jne.

Pärast Franco surma võeti kiiruga vastu uus demokraatlik põhiseadus (1978) ja ka autonoomiate seadus, mis võrreldes omaaegsega oli kaldu keskvalitsuse poole. Kuna Katalooniast kujunes riigi kõige kiiremini arenev piirkond, sai varsti selgeks, et keskvõim teda sõna otseses mõttes koorib.

Rahulolematus sellega sünnitaski uue autonoomiaseaduse projekti, mille kohalik parlament septembris 2005 heaks kiitis ja edasi keskparlamendile saatis. Toonane riigi peaminister sotsialist Jose Zapatero ja Kataloonia rahvuslaste juht Artur Mas suutsid jaanuaris 2006 kokku leppida kõigis kompromissides ning 10. mail 2006 toetas Hispaania parlament uut seadust.

Paraku oli sellele vastu Mariano Rajoy juhitud opositsiooniline Rahvapartei, kes kaebas asja põhiseaduskohtusse. Seal venitati, kuidas jõuti, ja 28. juunil 2010 anti sisuliselt eitav otsus. Sealjuures häältevahekorraga 6:4, mille järel ilmnes, et kolmel hääletanust oli ametiaeg lõppenud! Tegelikult taandusid ju õigusriik ja kogu Hispaania saatus kolme-nelja mehe otsusele. Samas pole seda otsust muudetud ega ka ametlikult taunitud. Kas või keskparlamendi poolt.

Katalaanide raevu on lihtne ette kujutada, ent läks nii, et täpselt aasta hiljem, suvel 2011 võitis Rajoy ülekaalukalt Hispaania parlamendivalimised, on ametis siiani (praegu vähemusvalitsusena) ja Rahvapartei Kataloonia õiguste suurendamise vastane hoiak muutus kiiresti Hispaania valitsuse samasuguseks hoiakuks.

Teisisõnu – 1. oktoobri rahvahääletus on seni viimane samm 12 aastat tagasi alanud protsessis. Ehk siis vahepeal oldi kokkuleppe lävel, mis aga selge seaduserikkumisega hävitati, pärast mida katalaanid läksid oma teed oma seadustele tuginedes ja neid juurde tehes. Katalaanid on keskvõime eirates, ent samas ka sealt tulnud keelde arvesse võttes korraldanud kümneid iseseisvumisküsitlusi linnades ja külades.

Toetuse kasv ilmne

Piirkondlikke iseseisvushääletusi on toimunud kolm. 18. juunil 2006 osales sellel 49,4% inimestest, pooldajaid oli 73,24 ja vastalisi 20,57%. Järgmine hääletus toimus 9. novembril 2014 – osalejaid 2,3 miljonit, kellest 80,8% hääletas poolt ja 5% vastu. Ka 1. oktoobril 2017 toimunud hääletuse puhul antakse vaid osalejate üldarv – 2,2 miljonit – (osalusprotsent 42 on tuletatud teada olevast valijate üldarvust, mis on 5,1 miljonit), poolt hääletas 92%, vastu 8%.

Toetuse kasv Kataloonia iseseisvumisele on ilmne, samas on kõik need hääletused Madridi silmis ebaseaduslikud ja – nagu juba öeldud – sama juttu räägivad ka Brüsseli tegelased. Katalaanid – ja mitte ainult nemad – saavad aga lihtsalt vastu küsida: mis see õigusriik siis ikkagi on, kui õigusnorme rikkuva otsusega võib pärssida teatud õigusvaldkonna toimimist aastakümneteks!?

Võimatu on ette näha praegu päev-päevalt arenevate Madridi ja Kataloonia suhete tulevikku, ent võib kindel olla, et ühel päeval läheb tühistamisele põhiseadusekohtu kõnealune otsus ja ümberhindamisele kõik sellele järgnenu, mille tõttu – käputäie kohtunike pärast! – pidid aastaid ränka lõivu maksma kõik Hispaania alamad.

[kalvis]

Hispaanial on suht kehvad seisud õigusriigiga, see on Franco pärand. Natuke on paremaks läinud, enam pole mõeldav, et politsei leeklambiga jalgevahet kuumutaks politseile allumatuse pärast. Franco ajal oli see igapäevane.
Mind ennast huvitab kui palju kohapealne politsei on Kataloonia meelne või Hispaania meelne. See on edasiste sündmuste osas võtmeküsimus. Kui kohalik politsei jääb truuks Hispaaniale siis läheb iseseisvumisega raskeks ja võib minna isegi veriseks, või siis vahistatakse kohalikud liidrid ja ongi mäng läbi.

Kataloonia omavalitsusel on siiski raske seis. Isegi kui iseseisvus välja kuulutatakse, pole enam võimalik taganeda. Kuid iseseisvumiseks tuleb meeletus kiiruses hakate tegutsema ja seejuures õigesti. Loodetavasti oskavad nad vaadata, mis tehti meil Eestis, Jugoslaavias ja väga hea on Maidani sündmused Kiievis. Seejuures Süüria ja Donbassi variandid on ka õpetlikud. Kui tahetakse veretut varianti siis tuleb maksimaalselt Eesti varianti kasutada.
Kui politsei jääb Katalooniale truuks siis on "väljast" imporditud tegelased võimalik rahva abiga "paika" panna. Oled seal oma rahvuskaardi politseiautos neljakesi, sõidab üks auto rist ette, teine taha, edasi koguneb auto ümber paarikümnene pesapallikurikatega meeste jõuk ja kui hakkad rääkima politseile allumisest siis lõpetab see rahvuskaartlane lihakäntsakana maas, sau teadagi kus. See variant lõpeb Jugoslaavia kodusõja moodi, seejuures algatas vägivalla Hispaania keskvalitsus. Jugoslaavias piirati keskvalitsuse võimuasutused üsna kiirelt sisse mässulistes Liiduvabariikides ning neist said pantvangid. Isegi hilisem armee saatmine ei aidanud.

[Kriku]

Kui tahetakse veretut varianti siis tuleb maksimaalselt Eesti varianti kasutada.

Eesti taastas iseseisvuse keskvõimu täieliku allakäigu tõttu. Mõne kuu jooksul toimus kolm riigipööret ning ühtne ja jagamatu lakkas olemast. Hispaanias midagi sellist vaevalt et juhtub, aga seal on erinevalt NSVL-ist demokraatia ning rahva arvamus loeb. Parem analoog kui NSVL lagunemine on Vietnami sõda: USA kaotas Vietnami sõja kodupubliku arvamuse, mitte lahinguväljal toimunu pärast. Kriisi lahendamine algab sellest, kui Rajoy paremtsentristlik vähemusvalitsus maha võetakse ja Kataloonia vasakpoolne koalitsioon Hispaania sotsialistidega läbi rääkima hakkab.

Suur küsimus on aga, kas see toimub veretult või panevad laibad Barcelona tänavail keskuses jää liikuma.

---

Europarlamendi liberaalide fraktsiooni esimehe Verhofstadti arusaam asjast:

Olukorrale Kataloonias on lahendus: reformida Hispaania föderaalseks riigiks föderaalses Euroopas. Euroopa enam kui 70 rahva tulevik, Kataloonia tulevik, minu enda flaami kogukonna tulevik, ei ole mitte julm eraldumine, vaid koostöö föderaalstruktuuride vahel föderaalses Euroopas.

https://maailm.postimees.ee/4266921/kat ... 1507275691

Immigrantide rollist iseseisvusliikumises.

Catalonia has one of the highest percentages of immigrants in Spain, just under 14 percent of residents are foreign-born, and their votes may gain crucial votes for the independence movement in what is likely to be a close-run race.

Including them in the movement for nationhood is key says Catalonia’s deputy governor, Oriol Junqueras. “We want to be a very open and integrated society,” he told Reuters in Barcelona.

Campaigners are even encouraging migrants without the right to vote to ask work mates and friends to vote for independence and are advocating Catalan nationality for all migrants living in the region if it leaves Spain.

“All those who are officially registered as living in Catalonia will have the right to Catalan nationality from day one of independence,” said Uruguayan Ana Surra, Spanish member of parliament for Catalan pro-independence party ERC.

In the 1960s, tens of thousands of Spaniards from the poorer southern regions of Murcia and Andalucia also moved to the region in search of work. Their descendents speak Catalan and are some of the most vocal supporters of an independent state.

During Spain’s boom years at the turn of the 21st century, a new wave of economic migrants came from Latin America and northern Africa. Catalonia was one of the biggest recipients of these migrants.

Migrants as a percentage of Catalonia’s population leapt to a peak of just under 16 percent in 2011, up from 4.1 percent a decade earlier, a bigger jump than in Spain overall.

Vasakliberaalne separatism on ikka huvitav nähtus küll.

[kalvis]

Mis jama see on? Hispaania immigrante on juba üle 50% Baskide alal (14% ei saa olla kuidagi suurem baskide >50%) ja seepärast pole baskidel võimalik niisama iseseisvust enam saada va. terror kuid see on tupiktee.
See parlamendifraktsiooni idee föderaalriigist on vist hiljaks jäänud. Inglismaa seda pingete mahavõtmiseks rakendas (edukalt), ka Hispaania on tegelikult föderatiivse iseloomuga riik - Kastiilia, Aragon, Baskimaa ja Kataloonia on kõik föderaalselt üheks riigiks ühendatud liitriik. Ühendati keskajal ja korduvalt ka uusajal. Ses mõttes oleks väga hea lahendus föderaalne Hispaania, kuid keskvalitsus ei ole tahtnud sellest kuulda silpigi. Ju oodati kui keegi tooli alt ära tõmbab ja Kataloonia selle nüüd tegigi. Föderaalriiki praktiseeriti viimati enne Hispaania kodusõda kui Franco selle likvideeris.

[Kriku]

Ma ei saanud hästi aru, mida akf jamaks peab.

Praegune Hispaania on küll sõnades unitaarriik, aga selle PS on koostatud Saksamaast eeskuju võttes. Nii et ega ka praegune olukord föderatsioonist kaugel pole ja lõhe tegelikult mitte nii ületamatu kui tunduda võiks.

---

"The Independenti" spekulatsioon iseseisvuse väljakuulutamisest parlamendis teisipäeval.

[kalvis]

Väike vabandus eksitava arusaamatuse pärast. Jama all mõtlesin kui 15% suurima immigrantidega Katalooniat (mingi viimane ingliskeelne tekst). Baskimaal on neid "immigrante" rohkem.
Föderatiivse korra parandamise lükkas Hispaania keskvalitsus enne referendumit ise tagasi.

[Kriku]

Kataloonia majandusminister Santi Vila soovitab ettevaatlikum olla ja ühepoolse iseseisvuse välja kuulutamisega mitte rutata.

[Runkel]

Kataloonia vähjatiidud tõmbavad vaiba alt. Ja need ei ole vaid suured, et mitte öelda globaalsed tegijad nagu CaixaBank ja Banko Sabadell, vaid ka väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted. Keskvõim on võtnud punktivõidu, lihtsustades seadusandlust, mis võimaldab firmasid kiirkorras ühest kohast teise viia. Nii palju, kui ma olen tolle seaduse sisust aru saanud, tähendab see seda, et firma juriidilise asukoha muutmiseks pole esmajoones vaja nõuda aktsionäride nõusolekut, piisab nõukogu otsusest, mille hiljem aktsionärid kas siis kinnitavad või lükkavad tagasi. Nii et kohmakas keskvõim tegutseb kavalalt ja nobedalt, mida aga teeb paindlik kohalik võim peale ilukõnede?
Valencia ja Mallorca on juba katalaanide separatismist võitnud, ilmselt ei jää ka teised piirkonnad mökutama.

[Kriku]

Pole see Madriidi enesekindlus enam nii suur midagi. Kulisside taga toimuv hakkab mõju avaldama. Keskvõimu esindaja Kataloonias ja muidu väga ennast täis olnud Millo olevat vabandanud, aga ta on natuke liiga väike mutter, et see midagi määraks. Kui siin vabandamine midagi lahendab, siis peab Rajoy tanki panema vähemalt oma lollakavõitu kunni. Ise teeks ta ilmselt poliitilise enesetapu sellega.

http://www.err.ee/634740/hispaania-vali ... iooni-eest

Ta on nii väike mutter, et keskvalitsus paneb talle vähimatki tähelepanu pööramata endisel kursil edasi: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=79757254

[kromanjoonlane]

PM päevikust:

Kataloonia võimude viimastel andmetel sai kokkupõrgetes vigastada 893 inimest, neist neli viibib haiglaravil ja neist omakorda kahe seisund on raske.

https://elpais.com/ccaa/2017/10/01/cata ... 46150.html
Kahest raskes seisundis inimesest sai üks valimisjaoskonnas infarkti ja see polnud seotud sandarmeeria vägivallaga. Teine sai jah kummikuuliga silma, aga vaevalt see talle silma sihitigi.
https://www.elconfidencial.com/espana/c ... o_1454686/
See tibi, kes väitis, et tal sõrmed ükshaaval murti, liialdas suurelt. Ühel sõrmel on liigeses põletik, mis võis tõesti muljumisest tekkida. Kaameratel pole näha ka seksuaalset väärkohtlemist, milles tibi sandarmeid samuti süüdistas.

Guardia Civil oleks õige eesti keelde tõlkida mitte rahvuskaardiks, vaid sandarmeeriaks- tegemist on üleriigilise kasarmeeritud politseiüksusega, nagu Itaalias on Carabinieri ja Prantsusmaal Gendarmerie.

[Kriku]

Nii Barcelonas kui Madriidis meeleavaldused läbirääkimiste toetuseks.

Valge riietus peaks seda sümboliseerima.

Merkel helistas Rajoyle ja noomis teda.

[kromanjoonlane]

http://www.ecfr.eu/article/commentary_t ... e_movement

Kataloonia iseseisvuse ja Brexiti pooldajad on sarnased nagu siga ja kägu. Brexit oli peamiselt parempopulistide värk, põhiargumentideks olid immigratsiooni piiramine ja Euroopa Liidule maksmise lõpetamine. Kataloonia iseseisvust pooldav koalitsioon on vasakpoolne (kommunistidest-anarhistidest tsentrilähedaste sotsiaaldemokraatideni) ning minevikus on nad näiteks avaldanud nördimust, et Hispaania rohkem põgenikke vastu ei võta. Ka tahavad nad igal juhul EL-i jääda. Brexitit pooldasid valdavalt vaesemad ja maha jäänud piirkonnad, Kataloonia on Hispaania majanduse mootor ja pigem pahane, et tema rahaga mujale teid ehitatakse.

Selline võrdlus on politoloogiliselt äärmiselt asjatundmatu, olgu muuga kuis on.

Mis PM-i puutub, siis ma olen akf Martin Peetriga nõus, et Kataloonia käsitlus on olnud läbivalt nürimeelne, aga personaalselt Kaldojale seda küll ei omistaks.

http://www.elmundo.es/opinion/2017/09/1 ... b45e0.html
El Mundost leidsin artikli, milles võrreldakse praeguseid Kataloonia iseseisvuslasi 19. sajandi karlistidega, lausa baski karlistliku miilitsa punast baretti topitakse pildi peal neile pähe.
Ja tuuakse kaks paralleeli:
1) Michel Puigdemont pärineb Amerist Gerona provintsis- just selles linnas lõppes 1846-49 peetud Teine Karlistide Sõda, kui 1849.a. aprillikuus kindral Ramon Cabrera väed seal alla andsid. Puigdemontide pere on seal põlvkondade kaupa pagariäri pidanud.
2) Karlistid olid üldiselt vaeste piirkondade vaesed mehed, kelle Ferdinand VII poolt kehtestatud väga liberaalne konstitutsioon (täpsemalt kiriku-ja kogukonnamaade konfiskeerimine) jättis elatusallikata. Bilbaos ja Barcelonas neil suuremat toetust polnud.
Ning praegugi pooldavad iseseisvust ikkagi Kataloonia vaesemad ja maha jäänud piirkonnad, mitte niivõrd Barcelona.

[Kriku]

Madriidis toimus siis täna kaks suurt meeleavaldust:

Kolumbuse väljakul unionistide oma (lippudega)


Cibelese väljakul läbirääkimiste toetuseks (valges)


BBC video.

[Kriku]

Ning praegugi pooldavad iseseisvust ikkagi Kataloonia vaesemad ja maha jäänud piirkonnad, mitte niivõrd Barcelona.

2011. aasta kohta üle Euroopa:


2014. aasta kohta üle Euroopa.

Kõik 4 Kataloonia NUTS3 regiooni on ülejäänud Hispaaniaga võrreldes kõrgel tasemel.