Kataloonia iseseisvusreferendum, muud Hispaania separatistid

[Runkel]

Ärimehed avaldavad Puigdemontile survet, et loobutaks iseseisva Kataloonia riigi välja kuulutamisest.

https://www.bloomberg.com/news/articles ... from-brink

[toomasv]

Vangipanekust on asi siiski kaugel, aga demagoogilist naeruvääristamist ning avalike ressursside kasutamist ideoloogiliseks kampaaniaks on muidugi märgata. Minu isikliku arvamuse järgi eriti reljeefselt alates kooseluseaduse läbisurumisest, aga võimalik et varemgi. Mitte et see enam kuidagi teemasse puutuks.

See ei puutu muidugi asjasse, aga kooseluseadus on ideoloogiaga seotud? Kristliku ideoloogiaga?

Aga artikkel muidu asjakohane. Natuke muidugi häiris, et ei nimetanud neid, kes ona asjalikke artikleid kirjutanud. Lisaks muidugi keskendumine presidendile. Kui palju praegune president üldse suudab välispoliitikat juhtida või sellega tegeleda??

Muidugi oleks huvitav teada, oleme siin ju ka läbilõige Eesti ühiskonnast, kes millist põhiõigust rahvusvahelisest õigusest pooldab: kas õigust rahva enesemääratlusele või õigust territooriaalsele terviklikusele??

[toomasv]

Kopin siia ka Postimehe artikli 2006 aastat. Minu jaoks on see lihtsalt näide, mis sellel ajal Hispaanias toimus ja kus on ka paljuski praeguse olukorra juured. Sellel aastal muudeti vist Baskimaa ja Kataloonia põhiseadusi. Neil oli küllalt suure autonoomia, kuid nad suurendasid seda veelgi. Ja keskvalitsus jäi sellega nõusse, kuigi vist osad asjad tunnistati konstitutsiooniga vastuolus olevaks. Mis on kogu asja kokkuvõte, miks nad seda üldse teha said. Hispaania oli selle ajal vist majanduslikult ikka väga keerulises olukorras ja need järeleandmised pressiti keskvalitsuśelt välja. Seega on neil olnud aega 11 aastat, et seda probleemi või arengut peatad. Kui nad ei ole siiani seda suutnud seda teha, siis mina ei suuda neile küll kuidagi kaasa tunda, Ma ei arva, et praegune valitus peaks kuidagi kandma poliitilist vastust toonase valitsuse tegemiste eest, aga juriidiline järjepidevus kehtib, seda ei ole keegi ära muutnud.

http://www.postimees.ee/1529367/kataloo ... e-staatust

[Kriku]

See ei puutu muidugi asjasse, aga kooseluseadus on ideoloogiaga seotud? Kristliku ideoloogiaga?

Vasakliberaalse. Aga tõesti väljub teemast. Mind see seadus ise huvitab palju vähem kui selle märgiline tähendus valitsuse avaliku kommunikatsiooni... ee... arengus.

Muidugi oleks huvitav teada, oleme siin ju ka läbilõige Eesti ühiskonnast, kes millist põhiõigust rahvusvahelisest õigusest pooldab: kas õigust rahva enesemääratlusele või õigust territooriaalsele terviklikusele??

Territoriaalne terviklikkus ei puutu praegu eriti asjasse, sest see põhimõte on oluline riikidevahelises suhtluses. Riigi territoriaalset terviklikkust rikub, kui mõni teine riik seal separatismi õhutab. Kui aga riik arvestatava välise mõjutamiseta kipub ära lagunema, on lugu teine.

[Kriku]

Unionistide meeleavaldusel Barcelonas on politsei teatel ca. 350 000 inimest.

[toomasv]

Kui territoriaalne terviklikus ei puutu asjasse, siis mida me siin üldse sellest kirjutame ja süüdistame Eesti valitsust hambutuses?? Jääb järgi ainult siis rahva õigus enesemääratlusele ja see peaks olema juba nende siseasi. Ja kui see ei puutu rahvusvahelisse õigusse, siis miks peaks Eesti valitsus võtma mingi hoiaku, pooldava või vastalise, see oleks ju siseasjadesse sekkumine?

Mulle tundub, et paljudel juhtudel aetakse segi sõnad õigus ja õiglus, mis sest neil 3 esimest tähte sama, aga sisu on hoopis midagi muud.

[Kriku]

Katalaanide iseseisvuse küsimuses minu arust ei peakski Eesti valitsus mingit seisukohta võtma, vähemalt mitte enne kui iseseisvus on välja kuulutatud. Politseivägivalla ning konflikti võimaliku eskaleerumise suhtes siiski IMHO võiks ja nii palju kui mina aru saan, kirjutab sellest ka Indrek Tarand.

[nimetu]

Politseivägivalla ning konflikti võimaliku eskaleerumise suhtes siiski IMHO võiks ja nii palju kui mina aru saan, kirjutab sellest ka Indrek Tarand.

See on ka selline kahe otsaga asi. Kui on vaja reageerida kiirelt, siis ei saa kindel olla, et info, mille põhjal sa oma hinnangu annad, on objektiivne. Pidagem meeles, et propagandat tuleb tohutus koguses mõlemalt poolelt ning selle analüüsimine ja õige pildi saamine ei ole teab mis lihtne. Kiirustamisega on kõige lihtsam endale jalga lasta. Võib-olla sellepärast ongi Eesti poliitikute reaktsioonid olnud väga vaigistatud või aeglased. Ja kokkuvõttes see tandubki sisuliselt poole valimisele, olenemata sellest, mida me ise asjast arvame.

[Kriku]

Minu arust on siiski Tarandil õigus, et eesistujana oleks võinud ennast vahendajaks ikka pakkuda.

[Peavoolumeedia]

Just eesistumise kontekstis, mida Mart Laar hiljuti kirjeldas kui viljaikaldust mida jääb sümboliseerima magav Merkel, oleks võinud ju Hispaanias arenenud sündmuste kohta midagi rahustavat ning tasakaalukat öelda. Tarandi loo valguses on aga vähemalt Ungari ja Poola valitsustel ja meedial põhjust Eesti arengute osas õigustatud muret tunda, üsna selged autokraatia tunnused: vaba meediaruumi ahenemine - suurima päevalehe poliitilised juhtkirjad, kooseluseaduse jõuga läbisurumine - demokraatia ahistamine, politseivägivalla tolereerimine - keskvõimude avantüüri õigustamine jne...

[nimetu]

Minu arust on siiski Tarandil õigus, et eesistujana oleks võinud ennast vahendajaks ikka pakkuda.

Ja veel rohkem on tal õigus selles, et antud konflikti oleks tulnud ette näha ja selleks valmistuda. Eesti praeguse positsiooni puhul oleks see pidanud olema kohustuslik.

[Kriku]

Täiesti nõus.

---

BBC: unionistide meeleavaldusel osales vähemalt 350 000 inimest.

[Runkel]

Esiteks, kas me saame väita, et EL, EK, eesistuja, liikmesriigid pole ennast vahendajaks pakkunud? Avalikkus võib sellest teada saada alles siis, kui keskvalitsus ja katalaanid sellega mõlemad nõustuvad. Teistpidi toimides - ennast vahendajaks välja pakkudes ja sellest avalikkusele kohe kiredes, saamata ühe või teise poole nõusolekut, oleme kohe veelgi kehvemas seisus, ehk valinud poole.
Teiseks, vahendamine ja läbirääkimised peavad lähtuma Hispaania põhiseadusest (seda ei ole eitanud ega vaidlustanud ükski ELi riik, institutsioon. Vähemalt mulle ei ole teistsugune seisukoht silma jäänud). Nüüd kujutame ette Eestit eesistujana konflikti vahendamas toetudes Hispaania põhiseadusele!? Mul kipub fantaasiast puudu tulema.

[toomasv]

Kuulasin natuke Vikerraadio saadet Ruussaar ja Samost. Kogu nende jutu kokkuvõte oleks see, et me oleks pidanud L. Meri kloonima, sest tema oleks küll osanud midagi "tarka" öelda. See saate kooselu teemat puudutav muidugi oli vähe põnevam... Ainuke teravam mõte oli neil see, et kas minu valimisotsust mõjutab see, kuidas üks või teine poliitik Kataloonia sündmustesse suhtus või mis avaldusi tegi. Minu valikut mõjutab küll.

NB. no ei ole meil poliitikuid, kes suudaks rahvusvahelistes asjades kaasa rääkida, küündimatud. Võib olla liiga järsk avaldus, aga selle taustal äkki oligi parem, et nii lamedate avaldustega esinesid, saavad ka ise aru, kus läheb nende piir.

[eeru]

Nädalavahetusel otsustati siis.
http://www.err.ee/635135/rajoy-hispaaniat-ei-jaotata