Uued relvasüsteemid EKV-le

[TTA]

Kas see peab siis kohe HIMARS olema, miks M270 MLRS Soome näitel ei sobi?
Kas sõda saab pidada odavalt või sellelt kuidagi säästa, küsimus on vast pigem, mille arvelt säästa, kas inimelude?
54 HIMARS kompleksi on ju tervelt kolme pataljoni jagu, läheks meil neid tõesti nõnda palju vaja?
Samas on tekkimas igasugu fonde ja abiprogramme, kes ehk aitaks need 18 second-hand M270 MLRS kompleksi kuidagi üles putitada ja kui nt. USA maksumaksja 50% laskemoona kuludelt ka kompenseeriks ei olekski see asi enam nõnda ulmeline?
Ma ei kujuta nagu hästi ette, kuidas nende vastase poolt loodud sillapeade likvideerimine ilma massiivse kaudtule ja MLRSi abita nt. sõjaolukorras välja näeks?

HIMARS on ju pool M270 raketikompleksi veoauto peal. Mingit erilist hinnavahet seal ei ole, lihtsalt M270 vist pole enam tootmises. Kõhutunne ütleb et käimashoidmis kulud on roomikutega M270 puhul tunduvalt suuremad ja laskemoona hind on neil täpselt sama.

[Martin Peeter]

Soomlaste diil 2006-2011 22 apgreiditud M270 oligi 100 milli taala kanti. 30 milli eurot hind Hollandist

https://fi.wikipedia.org/wiki/M270_MLRS

Asejärjestelmän hankinnasta päätettiin tammikuussa 2006. Kauppa edellytti Yhdysvaltain kongressin lupaa, joka oikeutti Alankomaat myymään järjestelmään kuuluvia heittimiä ja johtamisjärjestelmän osia Suomelle. Hankinnan arvo oli 30 miljoonaa euroa. Tällä rahalla saatiin heittimien lisäksi ampumatarvikkeita, johtamislaitteita, ajoneuvoja, työkaluja, varaosia ja muuta materiaalia. Hankintaan varattu budjetti oli 57,6 miljoonaa euroa. Ylijäänyt osa käytetään järjestelmän kehittämiseen.

http://www.deagel.com/news/Finnish-Army ... 08771.aspx

45 milli taala maksis apgreidimine

DALLAS, TX, May 18th, 2011 -- Lockheed Martin [NYSE:LMT] received a $45.3 million contract to upgrade 22 Finnish Army M270 Multiple Launch Rocket System (MLRS) launchers, incorporating the Universal Fire Control System and other enhancements. The upgrade enables the launchers to fire precision GPS-guided munitions for the first time.

[HeiniR]

Antud 100miljoni USD juures võiks jääda reaalsuse piiresse. Leedu/Läti sisuliselt ehitavad oma esimest suurtüki pataljoni ja me räägime M270/Himarsist.
Soome ostis omale M270 pataljoni, ja Balti riigid ostaks igaüks 4 masinat? Kui niisama saaks, siis võtaks need neligi, aga hetkel on artiklis viidatud pigem väiksematele “asjadele” ning ka ise kulutaks selle raha pigem neile vahenditele, mis annavad suuremat väärtust ehk nt 300-400 Javelini raketti, millest kasvõi poolega vaenlast tabades jätab maha korraliku hunniku vanarauda.

[Martin Peeter]

Noh, eks jutt kalduski sinna rannakaitse ja mingi muu vajaduse lahenduse ühendamisele ning selles kontekstis rohkem tulevikku, et mis võimet need 3 Balti riiki võiksid koos USA sõjalise rahaabi eest teha. Ega see ilmselt viimane raha ole ja samas ega suurusjärk ka väga palju hüppa, kui asjad oluliselt ei halvene, et näiteks ühiselt Patrioti hankida.
Samas on nii USA, kui Venemaa kohe-kohe kasutusse võtmast LRASMe, mis peaks igasugu dessantide tõenäosust oluliselt vähendama. Need ei pea ega saagi Baltikumis paiknema, sest osad neist on plaanitud lendama isegi üle 900 km. Hetkel on küll USA seis selles vallas peamiselt vanal Harpoonil põhinev (120 km), aga ka neid kandvate Hornetite lennukaugus on 2000 km. Kui USA mittesekkumine pole kindel, siis jääb meredessant väga ohtlikuks ettevõtmiseks, mida niisama kergelt ette ei võeta.

[Leo]

Täpsuslaskmises tekiks tõsisem võimekuse tõus ainult siis, kui ostetakse juurde märgatava kogus 308 Win/338 LM vahetatava kaliibriga täpsusrelvade komplekte koos termosihikutega, et oleks 24/7 tegutsemise võimalus. Ei ole odav lõbu, relvasüsteem ise maksab alla kolmandiku, ülejäänud on optika ja öise nägemise seadme, mis tänapäeval tähendab põhimtteliselt termosihikut, hind. Komplekti hind on suurusjärgus 40000 €, vajadus oleks sadakond relva, abiks oleks ka see, kui tuleks näiteks 20-25 komplekti mitme aasta jooksul. Praegune käsitulirelvade suurhange viitab pigem sellele, et soovitakse hankida uued 7,62 NATO poolautomaadid täpsuslaskuritele. Sellise relva eest küsitakse ja makstakse hõlpsasti mitu tuhat € + optika ja muud lisad, kuid põhieesmärk, tekitada võimekus lasta läbi vastase võtmeisikute kaitsevestide, jääb ikkagi saamata.

[trafomees]

USA abiga võiks 3 Balti riiki hoopis luua parema mereseire, mis saaks ka nt ühise merevalvekeskuse (ala baltnet).

[Tundmatu sõdur nr. 4]

USA abiga võiks 3 Balti riiki hoopis luua parema mereseire, mis saaks ka nt ühise merevalvekeskuse (ala baltnet).

Ahah - ja kellele me seda merd siis "paremini ja ühiselt" seiraksime

Et kui õhku me seirame vähemalt mingile konkreetsele reageerimisjõule(-Baltic Air Policing missioon), siis mis "reageerimisjõule" meil seda merd nii hädatarvilik seirata oleks, et sinna kõik sada milli huugama panna

[asiootus]

siis mis "reageerimisjõule" meil seda merd nii hädatarvilik seirata oleks

Trumm rääkis meile siin juba aastate eest, et meie tingimustes on kõige operatiivsem teostada rannakaitset hävitajate abiga otse Ämarist...

[Kapten Trumm]

Nii ta tõepoolest on. Tõsi, see eeldab vastavalt varustatud aeroplaanide olemasolu Ämaris ja mitte kõik seal käivad lennukid või riigid vastavat nänni ei oma. Jutt on siis lennukitelt lastavatest õhk-laev tiibrakettidest (mis peaks siis tulema koos liitlastega). Ja ilmselt siis ka reageerimisjõu suurendamisest (vastane paneb laevu ilmselt hävitajad kaitsma ka).

Lihtsalt maailmas pole eriti võtta näiteid, kus nõrk merejõud oleks pealveekombatantide vahelises mõõduvõtus edu saavutanud. Küll on aga näiteid, kus seda edu on saavutatud, rünnates õhust tiibrakettidega. Argentiina Suurbritannia vastu, Iraak USA vastu jne. Edu on saavutatud ka kaldal asuvate rakettide abil (sama Argentiina), kuid siin muutub meile takistuseks rannajoone suur ulatus ja väike reageerimisaeg, mida sissesõit territoriaalmerre meile annab (see vöönd väga kitsas).

Seepärast olen ma ka skeptiline aeg-ajalt Sõduris ilmuvate juttude koha pealt, kus räägitakse "ühtsel platvormil olevast seire- ja relvasüsteemist". Ehk siis pealvee sõjalaevadest.

Rannakaitset hävitajatega (seal on ka muid relvi) teostavad meie lähikonnas Rootsi ja Norra näiteks. Analoogset asja praktiseeris idanaaber ka Ämarist kuni 1992. aastani.

Kõnealune sõjaline (st suure hukukindlusega) merevalve lahendus aga on krapsaka hinnaga ja kindlasti on kiiremaid asju. Mõne radariga seda pole võimalik lahendada, sest mida madalamal asub sihtmärk ja teda otsiv radar, seda väiksem on radari nägemisulatus. Seega tähendab sõjaline merevaatlusvõrk umbes analoogse ulatusega radarivõrgu rajamist nagu PPA-l tehtud on.

[Martin Peeter]

Noh, aga küsigem, kui kaua on meie õhuseirevõrk "püsti" tõelise "kuuma" konflikti puhul?
Suur raha, mis selle alla on pandud, aga see on minu meelest rohkem rahuaegne teema. OK - pole ilus lasta tundmatutel lennukitel meie õhuruumis toimetada. Sama puudutaks tõenäoliselt ka mereseiret. Aga samas - Rootsi vetes on Vene allveelaevad toimetanud aastaid, küllap toimetavad ka meie vetes, kuid kas nendega võitlemine on meie esimene prioriteet või on meil suuremaid võimelünki? Selge on, et sõja korral võetakse seirevõrk enne maha, kui mingeid operatsioone tegema hakatakse, mida see häirib.

[Kapten Trumm]

Seal on vähemalt sõjaliseks kasutuseks mõeldud radarid, mis teoorias peaks liikuma kah (praktikas muidugi 30 minutit kokkupakkimist enam mobiilsena arvesse ei lähe). Lisaks mobiilsed Giraffed.
PPA omad on statsionaarsed, tsiviilradarid, mis on militaarkasutuseks kehtivad täpselt niikaua, kui vastane nende vastu midagi ei organiseeri. Hakkab kas segama või neid ründama. Teiseks peaks sõjalise radari juures olema ka relvastatud kaitsemeeskond, mitte nii, et Narva elanik Gena võtab raudkangi, ronib lähima PV radari torni ja peksab seal selle pöörleva asjanduse katki (kuna need mastid on meil rannas omapäi ju).

Loomulikult pole kolm kaugmaaradarit ilma neid katma ulatuva õhutõrjeta kuigi tõsine asi. Meie oludes toimiv merevalve süsteem peaks olema umbes taoliste riistadega nagu on Giraffe. Noh või see oleks siis nagu õhuvalve-merevalve värk.

Kui keegi ütleks, et muretseme Giraffesid juurde, siis mina oleksin isegi poolt. Seda on ka vajalik teha õhuseire jätkusuutlikkuse pärast, sest nendele suurtele radaritele ma hetke seisus palju ei panustaks. Noh, vähemalt need uued Ground Masterid on nendel SISU veokidel ja teoorias saab auto peal ka vurama panna (praktikas muidugi on see vaateulatus sedasi kehva).

[HeiniR]

Tänases Välisilmas räägiti Balti riikide kaitsekuludest ning muuseas mainis diktor,et USA toetab Baltikumi 100 miljoniga,mille eest soetatakse raskerelvade moona ja tankitõrjet. Seega vist siis teada,mida selle eest hangitakse?

Muuseas oli huvitav Läti kaitseministri intervjuu,kuna võrreldes varasemaga, mil mees otseselt ei näe vajadust/mõtet ajateenistuse taastamiseks, ütles nüüd,et praegu nõuaks ajateenistuse taastamine liiga suuri ressursse,mida aga hetkel lihtsalt pole võtta. Ma ütleks,et mees on kõvasti mõtlemist muutnud või poliitiliselt julgemaks muutunud.

[Zoloftz]

Tänases Välisilmas räägiti Balti riikide kaitsekuludest ning muuseas mainis diktor,et USA toetab Baltikumi 100 miljoniga,mille eest soetatakse raskerelvade moona ja tankitõrjet. Seega vist siis teada,mida selle eest hangitakse?

Suht puder oli see saade. 'Kiiver mida pole kuskil nähtud' - paistis sama mis juba ammu levinud. 'Leedu vaatab liikursuurtükkide osas Saksamaa ja USA poole' - Pzh2000 soetamine peaks juba näitama et valik on tehtud?
Leedu ootab koostööd Balti riikidega õhutõrje osas, Eesti ütleb et meil see plaanis pole. Kuidas suudetakse jätta mulje, et keegi midagi ei tea eriti?

[HeiniR]

Mõtlesin ise sama, et akf Zoloftz poolt viidatud info tundus nagu 2014. aastast.

[tuna]

Täna hommikul saabus Paldiski sadamasse üle kümne riigikaitse arengukava 2013–2022 alusel Hollandist hangitud jalaväe lahingumasina CV9035 ning 3 Leopard 1 baasil ehitatud toetustanki.

Allikas: http://www.mil.ee/et/uudised/10010/eest ... ustehnikat

Miks on pressiteates kirjas "üle kümne"? 2014. aastal oli Postimehes kirjas, et tänavu tuleb 16 masinat. Mis siis nüüd?