Revoluutsia sõi oma lapsukese juba ära?

Ukraina idaosas tegutsevad venemeelsed separatistid on omavahel tülli pööranud.
Ukraina isehakanud Luganski rahvavabariigis toimus möödunud nädala lõpus ootamatu võimupööre. Senine juht Igor Plotnõtskõi taandus pärast segaseid sündmusi ametist ja tema asemel tuli võimule Leonid Pasetšnik. Kahte juhti ühendab see, et korraldusi antakse neile Moskvast, kuid väidetavalt eri kohtadest.
„Plotnõtskõi astus ametist tagasi terviseprobleemide tõttu, mis tulenesid tema sõjahaavadest ja peapõrutusest,” teatas Pasetšnik ametlikus avalduses, millest tehti ka ingliskeelne versioon. Ta lisas, et kuni järgmiste valimisteni juhib Luganski nn rahvavabariiki tema. Ehkki Plotnõtskõi seda ise ei teadnud, algas lõppmäng tema jaoks möödunud nädala algul, kui ta teatas, et vallandab isehakanute riigi siseministri Igor Korneti, kes kavatsevat korraldada putši. Väidetavasti sai võimuvõitlus alguse juba mitu aastat tagasi. „Teame kindlalt, et Plotnõtskõi ei tahtnud tagasi astuda ja seda on toimunut arvestades oluline teada,” selgitas üleeile Radio Svoboda ajakirjanik Andrei Dihtjarenko, kes on ühtlasi Luganski kohaliku ajalehe peatoimetaja.
Dihtjarenko jutu järgi pidid Donbassi nn rahvavabariigid Venemaa ettekujutuses mõjuma rohujuuretasandi ülestõusuna natsionalistliku Ukraina vastu. Kuid Plotnõtskõi kolmeaastase võimuloleku vältel tuli piirkonnast pidevalt uudiseid, mis üleva pildiga sugugi kokku ei sobinud: suured korruptsiooni- ja riisumisskandaalid, humanitaarabi rüüstamised, kahtlased surmajuhtumid ja nn ministrite sõrmenipsu peale vahetamine.
Vastast toetab FSB
Eeldades, et ta jääb siiski võimuvõitluses peale, ei astunud Plotnõtskõi tagasi. Ent Kornetil olid varuks kõvemad kaardid: teda toetas Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) ja talle allusid „rahvavabariigi” siseministeeriumi väed. Möödunud teisipäeval nägid Luganski elanikud vägagi tuttavat pilti: kõigepealt sõitsid kesklinna soomukid, seejärel saabusid relvastatud mehed, siis tõkestati väljakud ja tähtsamad tänavad ning blokeeriti ametihoonete sissepääs. Ka kohalikud tele- ja raadiojaamad jäid vait.
Kesklinna hõivanud mehed keeldusid algul ütlemast, kellele nad alluvad, kuid lõunaks teatati, et tegu olevat siseministeeriumi vägede õppusega. Luganski nn rahvavabariik teatas oma ametlike kanalite kaudu üksnes, et olukord olevat kontrolli all. Plotnõtskõi seljataga olid ainult sõjaväepolitsei, peaprokuratuur ja oma isiklikud turvajad. Kornetile seevastu ulatas abikäe ka „naaberriik” Donetski rahvavabariik, kust saabus möödunud kolmapäeval Luganskisse sõjaväesõidukite kolonn.
Riigipöördekatses süüdistatud Kornet alustas kiiresti Plotnõtskõile vasturünnakut, väites, et diversandid kavatsevad „riigi” Ukraina võimu alla tagasi sokutada. Diversantideks nimetas Kornet isehakanud rahvavabariigi juhtkonda ja kinnitas, et kui nende plaan oleks läbi läinud, oleks Lugansk võinud juba kahe nädala pärast Kiievi võimu alla naasta. „Aga me ei maganud seda olukorda maha! Nenka’sse [Ukraina halvustav nimetus] naasmisest jäi vähe puudu,” teatas Kornet.
Pärast mitu päeva väldanud vastasseisu langes vaekauss ilmselt Korneti kasuks, sest Plotnõtskõid nähti möödunud neljapäeval oma kaaskonnaga Venemaa poole lahkumas. Temaga olid kaasas administratsiooni ülem Irina Teitsman ja kohaliku ringhäälingu direktor Anastassia Šurkajeva, keda mõlemat oli Kornet nimetanud Ukraina eriteenistuse agentideks. Huvitaval kombel meenutab Plotnõtskõi saatus tema eelkäija oma: Valeri Bolov astus samuti tervislikule seisukorrale viidates ametist tagasi ja sõitis Venemaale, kus ta kahtlastel asjaoludel suri, väidetavasti südamerabandusse.
Üllataval kombel ei saanud uueks juhiks Kornet, vaid Pašetšnik, kuid väidetavasti on nad ühel poolel. Analüütikud ja Luganski siseasjadega kursis olevad allikad kinnitasid väljaandele Kyiv Post, et nii Pasetšniku kui ka Korneti tegevust juhib FSB, Plotnõtskõi aga allus Venemaa presidendi nõunikule Vladislav Surkovile. Osa eksperte arvab, et Surkovi ja FSB-d lahutab pikaajaline vaen. Vene poliitikaanalüütik Dmitri Oreškin kirjutas Ukraina ajakirjas Novoje Vremja avaldatud blogipostituses, et praeguse käiguga saavutas FSB Surkovi üle taktikalise võidu.
47-aastane Pasetšnik on Vene militsionääri poeg, kelle lapsepõlv möödus Venemaa kirdeosas Magadanis. Ta õppis Donestki sõjakoolis ja läks hiljem tööle Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) Luganski oblasti piirisalakaubandusega võitlevasse osakonda. Ukraina toonane riigipea Viktor Juštšenko andis 2006. aastal Pasetšnikule eduka töö eest medali, sest tänu temale olevat Vene piirilt kätte saadud hulk salakaupa. „Ukraina vaenlasi” paljastava veebilehe Mirotvorets andmeil värbas FSB tegelikult Pasetšniku juba enne 2006. aastat. Edukas salalasti tabamine olevat lavastatud selleks, et ta Ukrainas karjääri teeks ja väärtuslikumale infole ligi pääseks. 2014. aastal määrati Pasetšnik nn Luganski rahvavabariigi riikliku julgeolekuteenistuse etteotsa. Mirotvoretsi väitel hakkas endine salakaubakütt koos uute kolleegidega ise smugeldamisega tegelema.
Lugansk on tuntud korruptsioonipesa
Lugansk on tuntud rivaalitsevate klikkide poolest, mis kõik taotlevad Venemaa soosingut. Korruptsioon ja smugeldamine on isehakanud rahvavabariigis laialt levinud ja peale kohaliku võimu konkureerivad rühmitused ka ressursside pärast. Luganskis (ja ka Donetskis) lokkav ebaseaduslik äri on laialt teada. Smugeldatakse kivisütt, metalli, salaalkoholi ja -sigarette, väärismetalle ja kõike muud võimalikku.
Korrumpeerunud Igor Plotnõtskõi püsis võimul kolm aastat, kuid tema konkurendid ei elanud kaua. Batmani pataljoni komandör Aleksandr Bednov sai 2015. aasta jaanuaris Luganskis kahtlastel asjaoludel surma, komandör Aleksei Mozgovoile tehti sama aasta mais atentaat ja kasakapolgu ülema Pavel Drjomovi tappis talvel Stahhanovis olnud plahvatus.
https://maailm.postimees.ee/4327951/jaa ... 1511776553Peale Krimmi ühendamist lubas Venemaa president Vladimir Putin krimmitatarlastele päris palju asju: riigikeele staatust (see on tõesti föderaalseadusega neile antud vene ja ukraina keele kõrval. Kuid kohalikku rakendusseadust selle kohta pole, mistõttu on see üsna deklaratiivne – J. P.), nende kompaktsete asualade eelisarendamist, nende maaprobleemide lahendamist (kui krimmitatarlased hakkasid Krimmi naasma, siis olid nende ajaloolised elupaigad juba hõivatud ning nad hakkasid omavoliliselt vabu maatükke hõivama, millele Ukraina võimud ei suutnudki lahendust leida – J. P.), rahvuskoolide rajamist jne.
Minu mulje Krimmist, mida kinnitasid mulje paljud tavalised krimmitatarlased, on see, et tõepoolest on nende kompaktsetes elurajoonides elu parandamiseks tehtud üksjagu: ehitatakse teid, veetakse elektrit ja kanalisatsiooni. Paljud Krimmi venelased olid isegi kurjad, et miks Moskva krimmitatarlaste peale nii palju raha kulutab. Ka on seadustatud neid alasid, kuhu krimmitatarlased omavoliliselt asusid.
Seejuures on täiesti silmnähtav, et paljud krimmitatarlased on endiselt väga Vene-vastased ega usalda Moskva kavatsusi, pidades seda kõike lihtlabaseks äraostmiseks. Nemad tahaksid, et Venemaa vabandaks küüditamise eest ja laseks neil elada, nagu nad tahavad ning omakeskis oma asju otsustada ja raha jagada. Neid kahte asja ei saa Kreml muidugi a priori lasta teha. Sellest ka konflikt.
Isegi Venemaa-meelsete krimmitatarlaste juhid tunnistasid mulle, et vähemalt kolmandik nende rahvast on endiselt Moskva võimu vastu.
Kui siia lisada asjaolu, et Venemaal on FSB ja muud eriteenistused saanud viimasel 15-20 aasta jooksul üüratult raha ja volitusi ning neil on alati vaja leida kedagi, kelle vastu võidelda, siis see tähendab praegu sellele kolmandikule päris suuri probleeme.
https://maailm.postimees.ee/4328285/jaa ... 1511776553Mis mind ikkagi väga üllatas: madalad palgad Krimmis. Venemaa keskmine palk on 39 000 rubla, aga Simferopolis öeldi mulle heaks palgaks 30 000 rubla. Aga tavaliseks palgaks öeldi veidi alla-veidi peale 20 000 rubla. Ja see on Krimmi pealinnas nii. Rajoonides on palgad järelikult veel miinus 5000 rubla.
Samas rõhutasid kohalikud, et töö leidmisega pole mingit probleeme. Aga mingeid suuremaid ettevõtteid, mis Venemaa oleks 3,5 aasta jooksul Krimmis tööle pannud, ma ei suutnud väga tutvastada peale mõne üksiku. Kommunaalkulude kohta oli jutt vastukäiv: ühed rääkisid 1000 rubla kuus (3-toalise eest Džankois), teised 2000 rubla sama suure eest Simferopolis, kolmandad isegi 4000 rublast kuus. Aga keegi ka otseselt ei kurtnud, et elaksid väga vaeselt ja et ei saa hakkama. See ju Krimm, seal leiavad inimesed alati, kuidas lisa teenida.
Kaks lauset sanktsioonidest. Esiteks, Krimmi eksperdid on veendunud, et see tuntavalt on mõjutanud Krimmi arengut: aeglasemas suunas. Teiseks, kohalikes on sanktsioonid ainult tekitanud viha Euroopa Liidu suhtes.
Samamoodi on mõjunud Ukraina blokaad Krimmi suhtes. Eelkõige vee- ja elektriblokaad. Kohtasin inimesi, kes väitsid, et 2014. aastal nad ehk ei olnudki niiväga Ukraina-vastalised, aga kui nad nägid ja tundsid enda peale Ukraina suunast tulnud elektriliinide läbilõikamise mõju, siis - tsiteerin siin ühte tuttavat - «ma kohe kindlasti ei tahtnud olla enam Ukraina kodanik. Sest see on ettekujutamatu, et üks riik kasutab inimeste vastu, keda ta nimetab oma kodanikeks, selliseid asju.» Nii et ma arvan, et õigus oli nendel, kes ütlesid kohe, et see Krimmi blokaad on üsna kahe teraga mõõk.
Aga Ukraina kaupasid polnud tõepoolest kuskil näha poodides. Kohalike väitel pidi midagi isegi olema (tuleb Harkivi kaudu suure ringiga), aga mina ei näinud.
Kornetil käed-jalad tööd täis, hetkel heiskab oma haldusalas olevatele hoonetele Vene riigilippe.mt24 kirjutas:Kas keegi teab, mis sellest Kornetist sai?
Revoluutsia sõi oma lapsukese juba ära?
https://www.novayagazeta.ru/news/2017/1 ... skie-flagiКак сообщают источники «Новой газеты», появление российских флагов — это самодеятельная инициатива, которая не была санкционирована Москвой. Флаги вывешены по приказу Игоря Корнета, как утверждают в самом МВД.
https://maailm.postimees.ee/4329765/jaa ... 1512076513Peaaegu kõikidesse Krimmi asulatesse on viimase 3,5 aastaga gaas tõmmatud. Venemaal on selleks silmnähtavalt rohkem võimalusi ja ilmselt ka tahet, kui oli Ukrainal.
Puurija kirjutas:Euroopa Komisjoni pressiesindaja: „Kiiev on viinud läbi suure osa EL-iga kokku lepitud seadusmuudatustest, kuid mitte piisavalt, et oleks võimalik eraldada 600 miljoni euro suurust paketti. Neli meedet, mis on seotud kolmanda ja viimase rahaeraldisega... pole lõpule viidud. Komisjonil pole võimalik sellisel foonil väljastada viimast rahaeraldist.“
https://www.afp.com/de/nachrichten/2523 ... doc-us5tn3
Maanteele on aga mõned tõkkepostid veel endiselt igaks juhuks alles jäetud. Umbes kilomeeter enne piiripunkti on alles ka veel Askari tugipunkt-baas, aga kohaliku taksojuhi sõnul pidi seal pidevalt kohal olema alla kümne võitleja. (Blokaadi tippajal oli Askari pataljonis mitusada meest.)
Krimmi maakitsusega piirnevas ukrainlaste Heniitšenski rajoonis elab muide ligi 10 000 krimmi-tatarlast. Need on krimmi-tatarlaste pered, kes jäid sinna elama veel Nõukogude aja lõpust, kui nad olid saanud lahkuda juba küüditamiskohast Kesk-Aasiast, aga veel ei lubatud neid ka tagasi oma ajaloolisele kodumaale Krimmi. Nii nad kolisidki siis kohe Krimmi lähedale. Kohalikus Novoaleksejevka koolis pidi 70 protsenti lastest olema krimmi-tatarlased.
https://maailm.postimees.ee/4331221/jaa ... tus-piirilOngi selleks korraks Krimmist kõik. Oodake nüüd mu pikemaid lugusid Krimmi muutumisest, kohalike eestlaste arvamustest elust Vene-Krimmis, Tõnis Paltsi võitlustest Sevastoopolis, eestluse seisust ning Putini krimmi-tatarlastele antud lubaduste täitmisest.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist