Huvitav nähtus selle selle filmimise ja "säutsu" järel edasi kõndimise juures on, et see inimene ise ei peagi reeglina sekkumist üldse vajalikuks - miks, mis see minu asi on? jne. Aga seda niikaua, kuni tema endaga midagi juhtub ning oh seda halamist siis kaaslinlaste ükskõiksuse ja kalkuse üle, kui ise hädaolukorras näevad bussi aknast välja või uneledes silmapiiri vaatavaid "me ei pane tähele" nägusid. Umbes sama, nagu netipetturite takkakiitjad armastavad ärbelda lollidelt raha äravõtmis eüle - niikaua, kuni endil pangakaardi limiit "külmaks" tehakse

Tõsi, mõned olukorrad on sellised, kus tahad sekkuda aga antud hetkel ei ole see mõistlik (nt oled sülelapsega või jääd jõu poolest kaabakale/kaabakate kambale alla).
Müts maha, tublid kõik - ka need, kes sekkusid aga märki ei saanud.
PS: see detsibellidega vene proua Balti Jaamast aga sobiks iroonilisel moel vabaka tulistamises politseinike kritiseerijate leerilele heaks näiteks, kuidas olukordi jõu asemel sõnadega lahendada - politsei oleks võinud noamehe lihtsalt venekeelse röökimisega ära hirmutada
