Jõelaevad Emajõel

[retti]

Ilmus Nostalgilise Tartu lehele selline pilt.Mitmes Raketa see siis on ja kus on pilt tehtud? Ise tahaks ütelda,et Anne luhal Jõesadama vastas aga miks laev seal pidi olema. P.s kas laeva taga on müstiline musta mantli ja kaabuga mees?

[Zoig]

https://ajapaik.ee/photo/86505/raketa-t ... sadamasse/ tegu sama pildga.
Tegu on minuteada Raketa 1 saabumisfotoga, samast seeriast on ka üks mis tehtud vahetult pärast võidu silla ületamist.

[retti]

https://ajapaik.ee/photo/86505/raketa-t ... sadamasse/ tegu sama pildga.
Tegu on minuteada Raketa 1 saabumisfotoga, samast seeriast on ka üks mis tehtud vahetult pärast võidu silla ületamist.

Vist ikka ei ole esimene.Esimene toodi varakevadel et mitte ütelda talve lõpus.Pilt on siin varem ka üleval aga ei hakanud maha võtma just koha pärast.

[aurik]

https://ajapaik.ee/photo/86505/raketa-t ... sadamasse/ tegu sama pildga.
Tegu on minuteada Raketa 1 saabumisfotoga, samast seeriast on ka üks mis tehtud vahetult pärast võidu silla ületamist.

Vist ikka ei ole esimene.Esimene toodi varakevadel et mitte ütelda talve lõpus.Pilt on siin varem ka üleval aga ei hakanud maha võtma just koha pärast.

Retti, ära enam peale võta!
See Raketade teema on meil siin päris hiljuti tõeliselt läbi hekseldatud , nii et ma olen päris üllatunud, et jälle peab pihta hakkama
Valik netis avalikult rippuvate piltide viiteid. Vaja lihtsalt pisut otsida, mitte arvata
see on kuupäevaga 15.01.1964- viimast pole mõtet kahtluse alla seada
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=117850

peaaegu sama hetke foto ka siin. Kui vaadata järgnevat seeriat, siis seal on märge 3 (470:3)
https://www.muis.ee/museaalview/3187918

samast seeriast nr 2. tubdub, et kusagil Raadil
https://www.muis.ee/museaalview/3187910

Sinu poolt kahtluse alla pandu on nr 1. Ilmsesti pole laev veel Tartu linnas sees vaid on Raadile jõudmas
https://www.muis.ee/museaalview/3187892

Nüüd "R-1" sadamas paigas
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=114603

Võrdluseks "R-2". Ehk pööraks tähelepanu, et tiibadevahe teise värvikattega ja kõik aknad, erinevalt "R-1" st, õhuakendega.
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=10816

Ja veel teadmiseks, ehkki selle meenutamiseks oleks võinud lihtsalt 3 lk tagasi minna. "R-2" tuli üldse 1967.a. suvel ja vett mööda Kulgult Tartusse. Sellest pole netis kahjuks ühtegi jäädvustust, küll aga kirjutati "R-2" saabumisest 1967.a suve mõnes Edasi- lehes. Kui huvi, siis võib minna raamatukokku ja 1967.a. III kvartali ajalehekausta lappamiseks tellida.
"R-3" tuli 1978/79 vahetusel rongiplatvormil mööda raudteeharu otse sadama juurde.
-----
Raketadest veel niipalju, et nimed "Peipsi Jõnn" ja "Tuuslar" olid viimati laevade küljes 1975.aastal. Mälu pani mul varem siin aastaga puusse.
Ja oranžid päästerõngad ilmusid Tartu laevadele seniste puna-valgete asemel ikkagi juba 1977.a., mitte 1978. Mujal NSVLiidus oli värvivahetus 1974. Kui kirjutasin venelastele sellest, et Tartu laevad panid veel mitu aastat edasi vana värviga, siis nemad lihtviisil ei jäänud uskuma, et suures liidus keegi omamoodi talitab.

[aurik]

Täpsustus eelmiselt lehelt

Kaks reisilaevanduse tippaegade leidu
Kõigepealt kiirlaevade ajastu sissejuhatus. Esimene "Raketa" on saabunud Narva. Pildi juurde antakse inf, et 26,okt.1963. See ei haaku ühes EFIS-es oleva sama autori fotoga, mille järgi olla alus Narva jõudnud dets. alguses. Aga mine tea, ehk käis kaks korda pildistamas.

Manus RaketaNarvas.jpg ei ole enam saadaval

Kuupäev minu järjekordne upps, vaatasin museaali loomise kuupäeva ja aju lõpetas vastuvõtu enne viimast numbrit. Nii et Fotise inf selle kohta, et "R-1" jõudis Narva detsembris 1963, igati õige!

Kapten pole posseeringuga harjunud.

1963R1.jpg (71.08 KiB) Vaadatud 6627 korda

siit https://www.muis.ee/museaalview/1973579
teine võte siin https://www.muis.ee/museaalview/1973582

[Zoig]

Raketa-1M rool on omapärane, ei mäletagi, et sellist lainelist rooli Raketadel mujal oleks kohanud. Enamustel on peal ikkagi tavaline suhteliselt mittemidagiütlev ratas. Huvitav kas see ratas võis olla vanemate mudelite eripära ja mingil ajahetkel asendati lihtsamaga?

Komistasin sellise pildi otsa, hetkel ei meenu kas see siin varem esinenud on.
Tehtud Pihkvas ja ilmselt sajandivahetuse paiku. Pildil kunagine Tartu Polesje 36 ning reelingu järgi paistab, et pidistaja on seisnud Raketa-178M pardal.

[retti]

https://ajapaik.ee/photo/86505/raketa-t ... sadamasse/ tegu sama pildga.
Tegu on minuteada Raketa 1 saabumisfotoga, samast seeriast on ka üks mis tehtud vahetult pärast võidu silla ületamist.

Vist ikka ei ole esimene.Esimene toodi varakevadel et mitte ütelda talve lõpus.Pilt on siin varem ka üleval aga ei hakanud maha võtma just koha pärast.

Retti, ära enam peale võta!
See Raketade teema on meil siin päris hiljuti tõeliselt läbi hekseldatud , nii et ma olen päris üllatunud, et jälle peab pihta hakkama
Valik netis avalikult rippuvate piltide viiteid. Vaja lihtsalt pisut otsida, mitte arvata
see on kuupäevaga 15.01.1964- viimast pole mõtet kahtluse alla seada
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=117850

peaaegu sama hetke foto ka siin. Kui vaadata järgnevat seeriat, siis seal on märge 3 (470:3)
https://www.muis.ee/museaalview/3187918

samast seeriast nr 2. tubdub, et kusagil Raadil
https://www.muis.ee/museaalview/3187910

Sinu poolt kahtluse alla pandu on nr 1. Ilmsesti pole laev veel Tartu linnas sees vaid on Raadile jõudmas
https://www.muis.ee/museaalview/3187892

Nüüd "R-1" sadamas paigas
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=114603

Võrdluseks "R-2". Ehk pööraks tähelepanu, et tiibadevahe teise värvikattega ja kõik aknad, erinevalt "R-1" st, õhuakendega.
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=10816

Ja veel teadmiseks, ehkki selle meenutamiseks oleks võinud lihtsalt 3 lk tagasi minna. "R-2" tuli üldse 1967.a. suvel ja vett mööda Kulgult Tartusse. Sellest pole netis kahjuks ühtegi jäädvustust, küll aga kirjutati "R-2" saabumisest 1967.a suve mõnes Edasi- lehes. Kui huvi, siis võib minna raamatukokku ja 1967.a. III kvartali ajalehekausta lappamiseks tellida.
"R-3" tuli 1978/79 vahetusel rongiplatvormil mööda raudteeharu otse sadama juurde.
-----
Raketadest veel niipalju, et nimed "Peipsi Jõnn" ja "Tuuslar" olid viimati laevade küljes 1975.aastal. Mälu pani mul varem siin aastaga puusse.
Ja oranžid päästerõngad ilmusid Tartu laevadele seniste puna-valgete asemel ikkagi juba 1977.a., mitte 1978. Mujal NSVLiidus oli värvivahetus 1974. Kui kirjutasin venelastele sellest, et Tartu laevad panid veel mitu aastat edasi vana värviga, siis nemad lihtviisil ei jäänud uskuma, et suures liidus keegi omamoodi talitab.

Süüdistada mind alkoholismis on sinu poolt aurik väga kohatu,ebaviisakas ja jabur.Sama jabur on nõuda et igaüks siin foorumis peaks teadma tiibadevahe värvkatet ja õhuakende olemasolu.Või mitte.
Igaüks meist võib eksida aga oma monoloogiga lubad sa eksimusi vaid iseendale aga mitte teistele.
Viisakas oleks olnud see minu spontaansus ära klaarida kahe korrigeeriva lausega.Aga näha,et see ei olnud sinu eesmärk.
Minu poolt on teema lõpetatud.

[aurik]

Süüdistada mind alkoholismis on sinu poolt aurik väga kohatu,ebaviisakas ja jabur.Sama jabur on nõuda et igaüks siin foorumis peaks teadma tiibadevahe värvkatet ja õhuakende olemasolu.Või mitte.
Igaüks meist võib eksida aga oma monoloogiga lubad sa eksimusi vaid iseendale aga mitte teistele.
Viisakas oleks olnud see minu spontaansus ära klaarida kahe korrigeeriva lausega.Aga näha,et see ei olnud sinu eesmärk.
Minu poolt on teema lõpetatud.

Muidugi vabandused, retti. Aga selgitaksin siiski, et et tarvitasin esmakordselt siin foorumis reljeefsemat kõnepruuki ja tegin seda täiesti teadlikult ja tahtlikult. Meie teema on olnud tõesti erinevalt paljudest teistest foorumitest vägagi viisakas, aga paaris kohas on ka siin olnud kõrgemas toonis sõnavahetust ja kasutasin meelega väljendit (kusjuures ilma mingi tagamõtteta), mida meil on varem pruugitud, ilma et see siis oleks draamat tekitanud.
Aga miks ma teravaks läksin, see pole avaliku arutluse teema, kui huvitab, võime privas suhelda, ehkki ma ei näe sellel väga mõtet.

Üldse võiks mõni osaleja arvamust avaldada, kas meie laevandusteemat niiväga vaja ongi. Eks meil kõigil ole siinkohal nagunii erinevad eesmärgid. Aga paraku on hetkeseis selline, et siinne jõelaevateema on praegu ainus avalik koht, kuhu kogunevad eklektilisel kujul tükid kodumaisest sisevete laevandusest, mille tähendus praegu küll äärmiselt marginaalne, aga mille osa ajaloos Tartu ja terve Ida-Eesti jaoks on olnud hoopis midagi muud.. Ja kui kunagi keegi tõesti hakkab Tartu laevanduslooga tõsisemalt tegelema, siis on siit leida ka selliseid killukesi, mis muidu oleks igaveseks kaotsis.
Kui puudutada Eesti sisevete laevanduse ajaloo seniseid käsitlusi üldse, siis üks osa on sellest heal tasemel läbi uuritud ja avaldatud- see on Narva jõe laevaliiklus aurulaevanduse ajal st möödunud sajandi keskpaigani. Kõik muu on hämaravõitu ala. (Tõsi, ma ei tea, kas Linnamuuseum või Meremuuseum ühe olulise verstaposti möödumist mingil moel märkida kavatsevad) Viimase kahekümne aasta jooksul on küll ilmunud kas trükisõnas või vähemalt netis publitseerituna kümmekond lühikest ajalooülevaadet, mis käsitlevad erinevaid lühemaid või pikemaid perioode. Kõigil neil publikatsioonidel, millest osa iseseisvad lood, osad mõne üldisema asja raames, on oma voorused ja puudused, aga kõik käsitlevad ajalugu hetkel olemas olnud teadmiste tasandilt lähtudes. Nende kokkupanemisega on jälle selline lugu, et esiteks- vajalikke andmeid pole alati lihtne leida; teiseks- leitud andmed on sageli juba omavahel vägagi vastuolulised ja kolmandaks- nad on tihti puudulikud, nii et tühje kohti tuleb teinekord loogilisena näiva abil katsuda täita. Mõnikord see aitab, mõnikord mitte. Teine lugu on siis, kui apsakad tulenevad pigem subjektiivsetest teguritest. Parim juhtum on siin „Joala“ saatuse kujutamine raamatus "101 Eesti laeva", mille tulemusena tekitati Võrtsjärve senitundmatu saar, mida siiani keegi pole näinud.
See on muidugi äärmuslik näide, aga on ka selliseid kalasid, mida andnuks ära hoida pisut klahve klõbistades, mõne hiireklikiga jne.st laiskus-lohakus. Need löövad välja eriti juhul, kui on aru saada, et teksti autor tegelikult seda, millest ta kirjutab, hästi ei jaga.
Ajalooga on muidu selline kummaline lugu, et ühest küljest ta nagu kaugeneks, aga teiselt poolt ilmub järjest rohkem välja seni peidus olnud materjali, nii et meie teadmiste tasand paljude asjade kohta ei ole täna see, mis ta oli kaks või viis aastat tagasi, rääkimata kaugemast ajast.
----
Asjast kah

Raketa-1M rool on omapärane, ei mäletagi, et sellist lainelist rooli Raketadel mujal oleks kohanud. Enamustel on peal ikkagi tavaline suhteliselt mittemidagiütlev ratas. Huvitav kas see ratas võis olla vanemate mudelite eripära ja mingil ajahetkel asendati lihtsamaga?

Ei olegi rooliratastele kunagi tähelepanu pööranud, aga kammisin natuke ringi. http://www.spkflot.ru/ on kahjuks surnud. Aga midagi leidsin. Roolikambrite sisemusi näidatakse üllatavalt vähe. Sinu teooriat kinnitab, et 1963.a. ehitatud „Aistel“ on täpselt sama muhklik ratas, aga kuus aastat nooremal „R-185“-l enam mitte, juhul, kui viimasel muidugi rooli vahetatud pole.
Akendemuutus toimus keset 1966.aastat, äkki võeti siis rooliratas ka ette? Või 1965, siis kui raketasid naaberaastatega võrreldes tunduvalt vähem valmistati- justkui olnuks tootmises mingi auk.

Komistasin sellise pildi otsa, hetkel ei meenu kas see siin varem esinenud on.
Tehtud Pihkvas ja ilmselt sajandivahetuse paiku. Pildil kunagine Tartu Polesje 36 ning reelingu järgi paistab, et pidistaja on seisnud Raketa-178M pardal.

Jah, mind üllatab ka, et seda pilti ei ole varem olnud. Võib-olla oli ta otsekopy, mitte attachiga ja aeg selliseid mõnikord eemaldab. Mul viirastub, et olen seda kommenteerinud ja just „P-36“ taga esimesena seisva puksiiri koha pealt. Nimelt võib see laev olla 50-te lõpus Tartus ehitatud. Oli vist Rainer Napitsa baka töös, mis sisaldas mh vanadelt kaptenitelt kuuldut, märgitud, et selliseid puksiire pandi Tartus kokku 7 tükki. Üks neist, „Baikal“, jäi siia, ülejäänud viidi kusagile minema ja tõenäoline, et üks neist liikus Pihkvasse. Aga võimalik, et tahtsin seda fotot koos kommentaariga kunagi üles panna, aga midagi muud tuli vahele.
Lisan siis ühe Pihkva foto u samast ajast, aga teiselt poolt võetuna.

------
Kunagi mainisin, et hr Gennadi Portnoilt tuleb Nost.Tartus aeg-ajalt ka laevanduse koha pealt väärt asju. Nüüd järgmine pärl.
Mina nägin selle šedöövri kujutist 50-te II poole Edasi -lehti lapates. Pikk artikkel ja puha. Tõsi, hoone pilt oli vist teise nurga all? Ja meenus, et kas selles (või mõnes tollest ajast pärit teises) leheloos oli veel juttu, et Moskvitš- tüüpi jõetramme tuuakse Tartusse kokku viis tükki. „Koidula“ oli igal juhul hiljuti saabunud.

Minu mäletamist mööda oli loos kirjutatud, et sinna tuleb "kohakaasluse alusel" ka maaliinide bussijaam.

[sammal.habe]

kindlasti on laevandusteemat vaja.
just nimelt neil kaasforumant Aurik-u poolt allpool kirja pandud asjaoludel.
olulist vahet ju polegi, kas siin foorumis või näiteks kipper.ee -s.
kuigi tegelikult võiks Aurik Emajõe laevandusest raamatu kirjutada. ostjaid oleks.

...
Üldse võiks mõni osaleja arvamust avaldada, kas meie laevandusteemat niiväga vaja ongi. Eks meil kõigil ole siinkohal nagunii erinevad eesmärgid. Aga paraku on hetkeseis selline, et siinne jõelaevateema on praegu ainus avalik koht, kuhu kogunevad eklektilisel kujul tükid kodumaisest sisevete laevandusest, mille tähendus praegu küll äärmiselt marginaalne, aga mille osa ajaloos Tartu ja terve Ida-Eesti jaoks on olnud hoopis midagi muud.. Ja kui kunagi keegi tõesti hakkab Tartu laevanduslooga tõsisemalt tegelema, siis on siit leida ka selliseid killukesi, mis muidu oleks igaveseks kaotsis.
...

[Sam Beaver]

kindlasti on laevandusteemat vaja.
kuigi tegelikult võiks Aurik Emajõe laevandusest raamatu kirjutada. ostjaid oleks.

...Üldse võiks mõni osaleja arvamust avaldada, kas meie laevandusteemat niiväga vaja ongi...

Väga huvitav teema igatahes. Ja kui keegi sellel teemal [piltidega!] raamatu kirjutaks siis mina igatahes ostaksin.

[Kriku]

Militaariast küll kaugel, aga mind on see teema ja pühendumus, millega asjatundjad oma asja siin ajavad, alati imetlema pannud. Olgugi et mul endal pole suurt midagi kaasa rääkida.

[Zoig]

Avastasin enda jaoks https://pastvu.com/ nimelise lehe, sarnane meie Ajapaigale kuid omab oluliselt rohkem minule senitundmata materjali. Mõned pildid siit kindlasti juba ka läbi käinud, peamiselt mulle uus materjal just Pihkva poolelt.

Raske öelda millise raketaga täpsemalt tegu, aga väga kenasti lendab. Edelapäikese ja tõenäosuse järgi pakuks, et tegu on jälle kojusõitva Raketa-2M-ga

[aurik]

See nö kojusõidupilt võib olla ka pihkvalane. Nimelt tegid sealsed raketad ka argipäeviti vajadusel õhtupoolikul Pihkva järvele nö huvireise. Ja kui nt foto tehtud pühapäeval, siis võib olla samuti kohalik alus mõne rannakülareisiga

Nendest kolmest, mis Sa üles riputasid, on kaks esimest siin juba olemas. Kahe raketaga kas 1979 või mõni aasta hiljem-
Raketa kremli taustal 1974-75. Pihkvalastel on tegelikult päris palju olemas umbes sealtkohast jäädvustatud Kremli vaateid. Osa on ka dateeritud, nii et pildil näha olevate puukesterea suuruse järgi saab umbmäärase aja paika panna.
Kolmandal Al.Nevski silla ehitus. Sai lõplikult valmis 1990 sügisel, nii et foto vast aasta varasem. Võib-olla küll "R-1" , aga kas pardakülje peal pärast aknaid pole mitte kiri? Kui on fotoprobleem, siis väga tõenäoliselt nr 1, kui seal peidab end slaavi tähtedega RAKETA siis mõni pihkvalane
Pastvu on jah väga kena, olen sealt ka mõne siia riputanud. Osadel sealsetel on muidu probleem dateeringutega. Tegelased otsivad ilmselt fotosid igalt poolt ja mitmetes nende allikates ongi aeg määratletud väga laiahaardeliselt.

EDIT: Kui ma omal ajal üritasin paika panna, mis aastal täpselt nimed "P.Jõnn" ja "Tuuslar" ära kadusid, siis ajaski see kremli pilt "R-2"-ga mind veidi segadusse. Venelaste dateering oli u 1976. Paraku on tegu omaaegse postkaardipildiga ja pole lõpuni selge, kas nad tegid kindlaks foto tegemise aasta või panid publitseerimise aasta järgi. Ilmselt siiski viimase, kuigi kaardi tagakülge pole kusagil näha olnud.
Selle päästerõngaste värvi muutuse nokkisin välja ühe Tartu "Kreutzwaldiga" foto järgi. 1977.a. ja oranžid rõngad. Siis saigi selgeks, et paar meie raketade pilti, kus on puna-valged rõngad ja nime enam pole, saab olla ainult 1976.a.

[aurik]

Aastalõpuks natuke friigijuttu.
See „R-2“ Pihkva foto pani mingi kellukese peas tilisema ja otsustasin üle kammida mõned Pihkva vaated, nii need, mis foorumis ripuvad kui ka need, mis on jäänud oma arhiivi pidama.
Samuti otsisin üles kõigi algallikad, et vaadata uuesti, mida seal märgitud ja katsuda kindlaks teha, kui usaldusväärsed nad võivad üldse olla.
Täiesti kindlat alguspunkti leida oli lihtne. Lk 44 on „Turist“ Pihkvas. Fotole preesitud aastaarv 1969 ja nähtav vana silla lammutus ei jäta kaalumisvõimalust.
Lk 55 (ja ka 42) on „Lermontov“ ning „R-1“ ja“R-2“ end Kremli müüri äärde sättinud. Võtsin selle ühest vene näoraamtust ja all oli lakooniliselt 1969. Aga kui võrrelda „Turisti“-pildiga , siis näha, et randumissild on pisut teises kohas ja taimetaustki vähe lopsakam. Samas on suurem kokkulangevus lk 49 oleva õhustvaatega, mis dateeritud 1972, täiesti olemas, nii et paigutakski sinna 1971-72 kanti.
Tundub, et „R-2“ oletus 1974-75 jääb paika. Üks pontoon juures ja taust taas pisut kohevam.
Küljelolev nimi „Tuuslar“ välistab nüüd kõik hilisema.
Tegelikult pani algul imestama, et alus purjetab randumiskohtadest uljalt mööda. Aga siis vaatasin lähemalt, et laev on inimestest täiesti tühi. Eks ta siis siirdus mingi aeg pärast reisijate maalelaskmist teisel pool silda vastaskaldal asuvale randumisalale. Mis iganes põhjus võis siin olla... Kremli juurest andis lähima kaupluseni tükk maad vantsida, seal teisel pool olid majad üsna jõe lähedal ja ehk mõni pood kah.
Lk 55 on olemas ka pihkvalaste „R-144“ Pildi ülesriputaja teatab, et on võetud 1979 ilmunud Pihkva fotoalbumist ja tehtud 1976. Tavaliselt on muidu selliste albumite jaoks vaatepildid 1-2 , mitte 3 aastat varem tehtud. Et riputajalt on netis palju pilte, üritasin uurida nende fotode pealt, kus kommenteerimisvõimalus, kui usaldusväärne ta on. Enamasti jah, kuid mõnikord tegutsevat kõhutunde järgi.
Näha, et „R-2“ möödumisega võrreldes olulised muutused, kremli müüri alla on rajatud vaateplatvorm, samas jõevaksal ja pontoonid kadunud, õigemini viidud taas natuke ülesvoolu teisele poole silda. Tegelikult pärastsõjaaegne jõevaksal asuski seal, tiriti aga 60-te algupoole Kremli juurde, kus ta siis u. 15 a. püsis.
Ootamatult leidsin, et olin kunagi salvestanud ühe halvakvaliteedilise foto, mis avaldatud 1978.a. „Pihkva teejuhis“ Fotol oli näha Kremli müüri all pontooni ääres seisvat raketat. Õnneks paistis number- ikka „R-2“, kes muu. Värske pilguga ülevaatus näitas, et varem kui 1977 seda fotot teha ei olnud võimalik. Päästerõngad olid ühevärvilised ja esitiibade vaheline ala oli juba valge-hall, mitte üleni hall (nüüd siis see laeva metamorfoos ka lõplikult paigas). Viimase asja pani paika enda mälestus esimesest raketareisist 1978.a. Randusime juba teisel pool silda, mitte Kremli juures.
Nii et „R-144“ foto hoopis 1978. Teoreetiliselt võimalik ka järgmise aasta mai-juuni, aga ei usu, et albumi tootmisprotsess nii kiire oli. Aga juhul kui album ilmus päris aasta lõpus, siis mine tea....

Tegelikult võtsin sellise iseenesest ebaolulise vaheteema protsessikirjelduse ette tänu ühele ettepanekule

kuigi tegelikult võiks Aurik Emajõe laevandusest raamatu kirjutada. ostjaid oleks.

Vot keskpärast või suisa sitta asja teha ei taha, hea asja tegemine eeldaks kõigepealt kuude kaupa istumist arhiivides, raamatukogudes ja muuseumides. Minu põhitöö pole laevandusvaldkonnaga mitte kuidagi seotud, pealegi puudub mul selleks vajalik kultuurikiht. EW ja tsaariaegse laevanduse poole hakksin vähe sihipärasemalt vaatama alles 3-4 aastat tagasi.
Pealegi on kogu pott üllatavalt mahukas. Kui alustada „Juliane Clementinest“ ja tulla tänapäeva (jättes ära kõik Narva asjad, pärast sealse aurulaevanduse lõppu jäigi õigupoolest järgi vaid Ivangorodi, st juba vene poole laevandus), siis sinna vahele mahub üksiti mingil ajal avalikku reisiteenust pakkunud aluseid, alates „Lermontovi“ ja „Imperatori“ taolistest kolakatest kuni 5-6 kohaliste „Volgadeni“ ja 10-kohalise "Adani", kusagile saja lähedale. Ja jättes välja kõik pukseeritavad laevad- praamid, purjelodjad jne, tuleb iseliikuvaid kauba- ja transpordilaevu, puksiire, uurimislaevu jne pea teist samapalju. Praegune killukeste vorm võimaldab ikkagi asjaga tegelda vaid kerge hobi korras, kui mõni seltskond tahab vastavateemalist esinemist, saan sellega ka mingil tasemel hakkama.
---
Nüüd killukesi
selline foto, ütleks, et 19 saj.lõpust

19xxaurupaat.jpg (163.73 KiB) Vaadatud 6091 korda

https://www.muis.ee/museaalview/661819
Muis-is mingit oletust laeva kohta pole, aga 99% tõenäosusega on „Pfeil“
LK 34 kirjutas ksf susi temast üht-teist ja saatis mulle foto, mida siis oma slaidikavas eksponeerisin.
Tegemist on sellise veesõidukitüübiga nagu barkass. Õigupoolest on see pigem mitte laev, vaid suur tekita paat. Paistab, et enamik tsaariajal Tartust ülesvoolu liikunud väikelaevu ongi olnud barkassid.
Lisan tema kohta juurde, et viimane kõnekas info on pärit 1923.aastast. Nimelt väitis kadunud Evald Rooma oma mälestustes, et oli puusilla põlemise pealtnägija ja tulekahju algas üsna pea pärast laeva „Tšaika“ („Pfeili“ uus nimi) läbisõitu. Ametlik uurimine seostas küll põlengut „Sulevi“ või „Tivoliga“, aga ei saa loomulikult välistada, et „Tšaika“ seal mingil ajal enne poleks liikunud.

Ja veel, siit lehelt http://www.palverand.ee/vettpidi-potastelt-rekusse-2/ leidsin ühe tossava asjanduse

Sama laevukese pildid käisid läbi juba lk 49 alguses. Aga uus viis mu ühele mõttele, mis iseenesest on puhas spekulatsioon, aga mitte võimatu.
Lk 42 keskel postitas hea ksf retti ühe põneva tsaariaegse foto Laia tänava otsas asuvast sadamasillast ja laevukesest. Hilisem uurimine tuvastas, et see on tööpäeviti „õllelaev“, pühapäeviti reisilaev nimega „Tivoli“. Üldiselt said sellised barkassid EW ajal tekiehitused peale. „Tivolist“ on teada, et EW ajal toimetas puksiirina, suutis üle elada isegi II maailmasõja ja jätkata sõitmisi sovetiajal. Selge, et stalinistlikus riigis talle padukapitalistlikku nime külge ei jäetud.. Ja mul tekkis uid, et
„Edasi“ võibki olla endine „Tivoli“. Viimase tsaariaegseid pilte külje pealt, ehkki kahjuks kaugelt, on siiski veel ja kerejoon näib igati klappivat.
Ei ole see ajalugu lihtne, kohe mitte üldsegi

Militaariast küll kaugel,

Kriku, meil on pisut sõjateemat siin sees olnud ikka kah

[susi]

Militaariast küll kaugel

https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_9_39327587.jpg

Siin on militaaria täiega sees. Oleks tore, kui militaarspetsialistid "lahkaksid" seda teemat(mootorpaati) veidi lähemalt.