Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[kaugeltuuriv]

Selleks ongi rahva raha eest palgatud kõvasti kinni makstud igasugu nõunikud,kes selliseid apsakaid ei laseks läbi

Nagu ma ütlesin, siis presidenti selle asja eest sõidelda ei ole õige. Tema seda programmi ei koostanud ja nõu temalt ei küsitud.
https://www.err.ee/651727/president-kal ... a-vabandan
Siit jõuamegi prillest presidendi puhul tema suurema probleemini a la nagu ta ise väljendab:
Mul on kurb ja ma vabandan, et uusaastaöö ETV teleprogrammis hümni ei mängitud. Minule tuli hümni puudumine kontserdiplatsil halva üllatusena, kuid uskusin veel ka uue aasta esimestel tundidel, et tele-eetris see hümn siiski kõlas.
Aga,mis siis,kui "halb üllatus" on suurem ja puudutab Eesti Vabariigi eksistensi.Näiteks,kui idanaaber korraldab mingi provokatsooni või tuleb mingi muu jama.Kas siis hakatakse ka rääkima halvast üllatusest ja usust,et kõik on korras?
See on see peamine probleem.Seni kuni vastutavad ametnikud,olgu selleks president,peaminister või muu tähtis ametnik ajab vastuseks sellist jura a la "uskusin","halb üllatus","vabandan"(see viimane on eriti populaarne loomakarja juhist peaministri poolt,kes viskab sellise olulise sõna rahvale nämmutamiseks,samas,kui koduerakonna kõrged tegelased sõna otseses mõttes tembutavad edasi) on tegemist riigiametnike puhul riigi mängimises,muud ma sellest välja ei loe.Ja see puudutab ka prillest presidenti.

Seetõttu on Ligi kriitika mõnevõrra silmakirjalik. Täpselt samad argumendid esitati Ligile ka 2014. aastal, mida ta nüüd ise opositsioonis loobib. Ligi teatas seepeale, et "grupihuvi pole argument maksude kehtestamisel".

Jah, see on igatahes tõsi. KE hüppas lihtsalt sobival hetkel koalitsiooni. Nüüd on hea koalitsioonikaaslastel seda vastutust laiali määrida. Muidugi uue maksusüsteemi osas lasub neil ikkagi täis vastutus. Tegelikult on oma margi täis teinud kõik valitsuses olnud erakonnad. Paistab, et kõigil on asjalikud ideed otsas.

Sellega ma ühinen,kõikidel erakondadel on suht suu lukus,kuidas Eesti majandust edasi vedada.Maksude tõstmisega enam ei saa ehk siis ekstensiivse arengu periood lõpeb kahjuks ära ja tuleb vundament ümber laduda,mitte ajutiselt krohvitäitega parandada.

[kaugeltuuriv]

https://www.err.ee/650410/hardo-pajula- ... oitsitakse
Sattusin Hardo Pajula heale kommentaarile vasakpopulismi laiamise võimalikele tagajärgedele hetke olukorras maailmas.Peab tunnistama,et Pajula nagu alati minu jaoks on tasemel milleni meie majanduspoliitikud ei suuda tõusta ehk ei suuda tuua ajaloost sarnaseid paralleele,mis ükskord on juba tekitanud katastroofi.

[Kriku]

Teine võimalus on see, et rahvusriik jääb alles, ent see allutatakse täielikult rahvusvahelise majanduse diktaadile. Reaalses elus tähendaks see seda, et kõik riigid seaksid välismajanduse siseriiklikest probleemidest ettepoole. Eelmise üleilmastamistuhina vältel asjad just nii käisidki. 19. sajandi kullastandardi tingimustes kohustusid valitsused vahetama oma valuutat kokkulepitud kursiga kulla vastu ja kui riigi kullavarud mingil põhjusel kokku tõmbusid, pidi valitsus asuma otsustavalt oma kulusid kärpima.

See süsteem töötas enam-vähem ladusalt õige mitu aastakümmet, ainult et demokraatiast sai kullastandardi ajajärgul rääkida küll vaid väga tinglikus tähenduses. Nii oli 19. sajandi keskel Prantsusmaa 9 miljonist täisealisest mehest valimisõigus vaid 250 000-l, st umbes 3 protsendil.

No ma ei tea. Siin ma küll põhjuse ja tagajärje seost ei näe. Valimisõigus laienes mitu sajandit tasapisi, kuid pidevalt ülevalt allapoole ja kullastandard puutub siia vähe.

[kaugeltuuriv]

https://www.err.ee/651671/killandi-vaba ... ekaeliselt
Blondiin räägib.......
Selle jutu järgi arvates on riigihümn mingi lauluke,mis mõnes kohas võib märkamata jääda ja selle tõttu pole vaja lasta seda üldse.
Blondiinile teadmiseks,riigihümn ongi asi,mida tuleb vähemalt kolm korda avalikult aastas lasta.Uue aasta tulekul,Vabariigi aastapäeval ja juunis,kui tähistatakse sõja võitu sakslaste üle Vabadussõja ajal.
Riigihümni oleks saanud lasta küll ja seda kuuldavaks teha,selleks oleks tehniliselt tulnud kaamerad suunata ilutulestiku poole ning helitehnik pidanuks keerama selle helinupu platsilt nulli ja lindilt tuleva riigihümni heli peale,et telerite ees olnud saanuks nautida laulu,mille eest minu vanemaid oleks saadetud Siberisse.Siia maani mäletan,kuidas avastasin vanemate kapist kuskil 10 aastasena Eesti riigihümni noodid ja vanemate ehmatust,kui nende juurde sellega läksin aga vanaema seletas asja ära sõnadega,pojake see on laul,mida sa pead teadma aga sul on vara natuke seda avalikult laulda.Aga tuleb aeg,millal me saame seda teha.1987 aastal,kui tulin kroonust ja esimesele poliitüritusele läksin,siis õppisin sõnad selgeks,just selle vana noodikirja järgi.Minu jaoks on see Siberis surnud vanaisa solvamine,mu vanaemal polnud isegi kohta,kus kalmul käia.Aga sellele blondiin ei tulnud,et sarnaselt solvab ka ta teisi,kes on kaotanud oma lähedasi,kukub nüüd lollilt vabandama ja lükkab süü toimkonnna kaela.Pall on pandud veerema,keegi nagu süüd tunnistada ei julge,sest siis peaks ka vastutama ja kohalt lahkuma...aga koht on ju soe ja kõrgepalgaline.Mängime riiki edasi,kurb,väga kurb.

[Kapten Trumm]

Tol hetkel, kui seda hümni mängitakse, on 50% kuulajatest tatt ripakil mingi joovastava joogi seltsis ega viitsi püstigi tõusta - sellisel puhul on selle mängimine puhas lörtsimine. Sama hea kui mängida volbriööl või muu viinaralli ajal. Sestap - ärge dramatiseerige üle.

[kaugeltuuriv]

Teine võimalus on see, et rahvusriik jääb alles, ent see allutatakse täielikult rahvusvahelise majanduse diktaadile. Reaalses elus tähendaks see seda, et kõik riigid seaksid välismajanduse siseriiklikest probleemidest ettepoole. Eelmise üleilmastamistuhina vältel asjad just nii käisidki. 19. sajandi kullastandardi tingimustes kohustusid valitsused vahetama oma valuutat kokkulepitud kursiga kulla vastu ja kui riigi kullavarud mingil põhjusel kokku tõmbusid, pidi valitsus asuma otsustavalt oma kulusid kärpima.

See süsteem töötas enam-vähem ladusalt õige mitu aastakümmet, ainult et demokraatiast sai kullastandardi ajajärgul rääkida küll vaid väga tinglikus tähenduses. Nii oli 19. sajandi keskel Prantsusmaa 9 miljonist täisealisest mehest valimisõigus vaid 250 000-l, st umbes 3 protsendil.

No ma ei tea. Siin ma küll põhjuse ja tagajärje seost ei näe. Valimisõigus laienes mitu sajandit tasapisi, kuid pidevalt ülevalt allapoole ja kullastandard puutub siia vähe.

Ma isklikult arvan,et ta viitab siin probleemile,et rangelt kullastandardit järgides tuleb väga tugevat piitsa hoida valitsejate kätes.Mida lahjemaks jäi kullastandard(teatavasti kehtis see kuni eelmise sajandi 60-nendate lõpuni...70 alguseni),seda rohkem muutus rahvale antud vabaduste taust.Iga vabadus teatavasti maksab ja lõppude lõpuks,ei saanud kuld rahamassi,mis vabaduste garanteerimiseks vajas enam tasakaalustada.Ma saan sellest asjast nii aru oma ümmarguse peaga.

[Kapten Trumm]

Muidugi uue maksusüsteemi osas lasub neil ikkagi täis vastutus. Tegelikult on oma margi täis teinud kõik valitsuses olnud erakonnad. Paistab, et kõigil on asjalikud ideed otsas.

Riskin nüüd saada kole sopasadu enda kaela, aga teatud neobolshevismi ilmingutele juhtisin vaikselt tähelepanu eespool, kui teemaks oli Rakvere tapamaja palkade kaasus.
Fundamentaalne probleem Eesti majanduses on endiselt (ja see toob kaasa ka järgmise mäsu koos töötuslainega), et nagu tekib tulu vähegi rohkem, kaob töötegemise efektiivsus.
Töölised hakkavad kohe nõudma Soome palkasid (ja tööandjatel ei jäägi üle kui hambad risti maksta) ja ettevõtted ise, hakates normaalselt ära elama, kaotavad huvi uute sissetulekute/kliendide järele, küll raha ise kohale jookseb.

Käisin just Tallinnas läbi enamvähem kõik analoogset kaupa pakkuvad butiigid, sooviga osta pühade ajal laiali lennanud genekale uus mootor. Taskus oli täpselt 500 eurot, mille oleks endale saanud see, kes ulatab mulle laost vajaliku mootori või veenab mind kolm päeva ootama, kuni see kuskilt tellimusega tuleb. Noh, ei pea vist ütlema, et see 500 eurot on mul praegugi taskus, sest ühtegi tõsiseltvõetavat pakkumist kokku 4-st kohast ei vaevutud tegema. Ühest firmast helistatakse "kohe" tagasi juba mitmendat tundi, teisal haigutati igavlevalt leti taga ja öeldi "ei saa" jne jne. Kolmandas ajas muidu aktiivne mees kahjuks sellist juttu, et tekkis kahtlus, kas kohale tuleb ikka õige asi. Neljandas lubati tunni pärast helistada (läheb juba kolmas tund). 500 eurot on õige summa, mitte ei lootnud 500 eest 5000-st asja saada. Olen üsna kindel, et 2009 oleks müügimehed võidu jooksnud. Huvitav, mitu masu peaks üle elama, et iga idikas saaks aru, et kliendiga tuleb tegeleda ka siis, kui su eelmise kuu palk täiesti OK oli?

Vaadake mehed enda ümber ja mõelge, kas toimuv on ikka terve majandusarengu tundemärk või pigem masu eelmäng? Minuarust viimane. Kas selles saaks valitsust süüdistada (möönan, et mööda on ka seal pandud). See, et müüjad/inimesed on kaotanud huvi saada minu taskust 500 eurot, ei ole kuidagi valitsuse teha.

[Kriku]

Ma isklikult arvan,et ta viitab siin probleemile,et rangelt kullastandardit järgides tuleb väga tugevat piitsa hoida valitsejate kätes.Mida lahjemaks jäi kullastandard(teatavasti kehtis see kuni eelmise sajandi 60-nendate lõpuni...70 alguseni),seda rohkem muutus rahvale antud vabaduste taust.Iga vabadus teatavasti maksab ja lõppude lõpuks,ei saanud kuld rahamassi,mis vabaduste garanteerimiseks vajas enam tasakaalustada.Ma saan sellest asjast nii aru oma ümmarguse peaga.

Minu arvates sellist seost ei ole. Bretton Woodsi süsteem ei lõppenud sellepärast ära, et demokraatia kullastandardi jaoks liiga kalliks muutus.

[kaugeltuuriv]

Tol hetkel, kui seda hümni mängitakse, on 50% kuulajatest tatt ripakil mingi joovastava joogi seltsis ega viitsi püstigi tõusta - sellisel puhul on selle mängimine puhas lörtsimine. Sama hea kui mängida volbriööl või muu viinaralli ajal. Sestap - ärge dramatiseerige üle.

Asi ei ole nendes 50 protsendis,kes purjus või hümn vene keeli pohui,asi on põhimõttes ning selles,kuidas juhtkond oma järjepidevust näeb.Hetkel prillet,roosalisi,loomakarja ja kõrgelt kukkunud isamaalasi vaadates tundub,et peamine on sahkerdamine(loomakari),võrdsematele võrdsema tausta loomine(roosalised),näopildi iga hinna eest laval hoidmine(isamaalased),millele sekundeerib ullikest mängiv prilleke.
Tuletaks meelde,et riigis ja riigist eemal elab ka inimesi,kellele hümn on tähtis,kellele eelneva kolme "parteikese" toimingud absoluutselt ei meeldi ning kellest vahest siiani suurem osa arvas presidendist natuke paremini.Nüüd tõmmati sellele ka vesi peale ja veel suurelt.
Kes sellest kasu saab,populistid ning Venemaa mõjuagendid.Asja iroonia on veel see,et paljukirutud PBK lasi presidendi kõne eetrisse ning lisas Eesti hümni,justkui teades,et ERR seda ei tee.Justkui mõnituseks,et vaadake,meie oleme riigitelevisioonist parem ja tasub meid vaadata ja uskuda.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

[Vaadake mehed enda ümber ja mõelge, kas toimuv on ikka terve majandusarengu tundemärk või pigem masu eelmäng? Minuarust viimane. Kas selles saaks valitsust süüdistada (möönan, et mööda on ka seal pandud). See, et müüjad/inimesed on kaotanud huvi saada minu taskust 500 eurot, ei ole kuidagi valitsuse teha.

See, mida sa siin kirjeldad, ei ole mitte kuidagi "eesti poliitelu" vaid hoopis miski muu(-mentaalne?) küse - seega leia sellele pln uus koht // uus teema edasiseks aruteluks (moderaator võiks ka tööle hakata)

Teemapealkirja alla tagasi:
- kuna buratiino uusaastakõne mind ei huvitanud, siis hümni asendamise ivolinnaga magasin ma rõõmsalt maha..
- teemasse "ärkasin" siis, kui esimese kuupäeva õhtul nägin telekas miskit karmenkillandi vabandamist (mis oli muidugi umbluu kuubis)..
- täna (kui silm veel selgem) märkan, et õhk ja eeter on voobshe paks vabandamistest - buratiino ka oma ohtrasõnalise jura avaldand..

Ei ole halba ilma heata - järgmist aastavahetust planeerides teavad kõik vananevad teletibid // ka kõige lollimad presidendikantselei vorstid, et uusaastahümni külge ärgu oma väikesi räpaseid käekesi ajagu

Head uut aastat lollikestele

[Kriku]

Mida vähem foorumi temaatikast kaugele jäävat arutelu, seda parem. Eesti majanduse või tarbijanördimuse jaoks uue teema tegemist ma ei toeta. Edasise arengu siit suunan sirelite taha, kui läbi oblikate öelda.

[Kasutajanimi]

Asi ei ole nendes 50 protsendis,kes purjus või hümn vene keeli pohui,asi on põhimõttes ning selles,kuidas juhtkond oma järjepidevust näeb.....

Minu arvates on Eesti järjepidevuse seisukohast tähtsad pühad vähemalt 24. veebruar, 23. juuni ja 20. august. Keegi ei rääkinud mulle mingist 31. detsembrist või et miski kohustab siis hümni mängima.

Kuigi ega ma pole seda tseremooniat kunagi jälginud nagunii.

edit: ma ei tea miks see tegelikult üldse mingi teema on.

[A4]

Tol hetkel, kui seda hümni mängitakse, on 50% kuulajatest tatt ripakil mingi joovastava joogi seltsis ega viitsi püstigi tõusta - sellisel puhul on selle mängimine puhas lörtsimine. Sama hea kui mängida volbriööl või muu viinaralli ajal. Sestap - ärge dramatiseerige üle.

Asi ei ole nendes 50 protsendis,kes purjus või hümn vene keeli pohui,asi on põhimõttes ning selles,kuidas juhtkond oma järjepidevust näeb.Hetkel prillet,roosalisi,loomakarja ja kõrgelt kukkunud isamaalasi vaadates tundub,et peamine on sahkerdamine(loomakari),võrdsematele võrdsema tausta loomine(roosalised),näopildi iga hinna eest laval hoidmine(isamaalased),millele sekundeerib ullikest mängiv prilleke.
Tuletaks meelde,et riigis ja riigist eemal elab ka inimesi,kellele hümn on tähtis,kellele eelneva kolme "parteikese" toimingud absoluutselt ei meeldi ning kellest vahest siiani suurem osa arvas presidendist natuke paremini.Nüüd tõmmati sellele ka vesi peale ja veel suurelt.
Kes sellest kasu saab,populistid ning Venemaa mõjuagendid.Asja iroonia on veel see,et paljukirutud PBK lasi presidendi kõne eetrisse ning lisas Eesti hümni,justkui teades,et ERR seda ei tee.Justkui mõnituseks,et vaadake,meie oleme riigitelevisioonist parem ja tasub meid vaadata ja uskuda.

Siin pean küll 100% Kapten Trummiga nõustuma – minule meeldib hümni laulda, kuid õigel hetkel ja õiges kohas. Ehk hetkedel, mil hümn ongi toimuva ainsaks keskmeks ja kõik muud helid ja hääled vaikivad. Aastavahetuse esimesed minutid ei ole seda teps mitte ning mul on juba aastaid olnud piinlik, kui ETV üritab hümni nendel hetkedel mängida – paljud inimesed on selleks ajaks juba õue läinud saluuti vaatama/tulistama, tuppajäänud on juba üsna suures vines või ametis üksteise õnnitlemise ja kallistamisega. Isegi kui võtta aastavahetust vastu suhteliselt väikses ja vaikses seltskonnas, on saavutab aknatagune kanonaad juba paar minutit enne keskööd sellise ulatuse, et hümni kuulamine, kaasalaulmisest rääkimata, on pehmelt öeldes raskendatud. Seetõttu oli mul küll siiralt hea meel, et ETV hümni sel korral ära jättis (mitte et ma seda tol hetkel üldse tähelegi oleks pannud). Kahju, et nüüd on kõik „avalikkuse“ pahameele ja surve all vabandama kukkunud. Ning kahju, et järgmistel aastatel see hümni labastamine jätkub.

Sama kehtib minu arvates ka presidendi sõnavõtule paar minutit enne keskööd. Pakun, et väga paljudes majapidamistes seda lihtsalt ei kuulata-vaadata – kes pakib ennast juba õueminekuks, kes on juba piisavalt jommis, kõige summutav kanonaad on juba alanud. Isegi, kui suudad selle ära kuulata, siis paari minuti pärast oled selle unustanud isegi siis, kui sisu ja vorm olid eeskujulikult head. Seetõttu loodan, et vähemalt see riigipea tervitus siirdub tulevikus kuskile „ettepoole“, nt vahetult enne kella 21.00 uudiseid.

P.S. Nendel paranoikutel, kes näevad seekordses hümni ärajätmises pahelist vandenõud eestluse vms vastu, peaksid ju asenduslaulu tõttu olema pisarateni rõõmsad ERR-i tabanud natsionalismipuhangu üle. Sest laulus „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ ju ainult EESTLASTEST räägitakse, mitte aga mingitest roosakatest „eestimaalastest“, „kõikidest Eestimaa rahvastest“ vm kahtlastest tolerastlikest ollustest.

[HeiniR]

Ka nõus, et presidendi kõne peaks olema kindlasti varem. Minu arvates on kuidagi pidulik tunne kuulata/vaadata presidendi kõnet, aga 23:45 sätivad inimesed õue või on juba õues (nagu akf A4 juba mainis). Täpselt sama juttu rääkisin 31.detsembri õhtul mitmel korral oma lähedastele
Vaatasin järgmisel päeval küll kordust, aga ei olnud enam see tunne.

Head uut kõigile!

[2korda2]

Minu arvates on Eesti järjepidevuse seisukohast tähtsad pühad vähemalt 24. veebruar, 23. juuni ja 20. august. Keegi ei rääkinud mulle mingist 31. detsembrist või et miski kohustab siis hümni mängima.

Oled õigel teel. Eesti riigil või hümnil pole mitte mingit sisulist seost kalendriaasta vahetumisega. Sama loogiline oleks nõuda(!) hümni pööripäeva puhul.
Trummi lörtsimise jutule kirjutan alla - kuniks me ei suuda tagada hümni mängimise ajaks vaikust (või lugupidavat kaasalaulmist), olgu parem olemata - soovijad võivad kodusest plaadimasinast endale hümni lasta.
Presidendi aastavahetuse kõnet vaatasin viimati siis, kui veel Lennart pukis oli.