Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis

[Juhani Putkinen]

Viimasel Orkaanil Saaremaal ma ajasin juttu ühe kompaniiülemaga, kes oli aru saanud, et snaipritest (nimelt mitmuses) võiks olla kasu. Tahaks loota, et ta pole ainuke.

[mart2]

Millal ma olen väitnud (või mõni "kivipea" Kaitseväest), et snaipreid ei ole vaja?
Väidan hoopis seda, et kui prioriteete on palju ja igat üht teeme natuke, siis lõpuks ei olegi tegelikke prioriteete ega ühtki valmis asja. Kui keskpika ja pikaaja arenguplaane sagedasti "ümber kujundada", siis kaob ära ka muude tegevuste koostöö/-mõju kavandamine ja harjutamine.
Sadakond püssi ei lahenda olukorda, kui neid ei taga kogu süsteem - doktriin, väljaõpe, logistika, teiste erialade kokku harjutatud koostöö.

Vaja ei ole mitte lihtsalt osta seda-teist-kolmandat, vaid lahingupidamise doktriini kohaselt analüüsitud ja lahtikirjutatud süsteemse koosmõjuga platvorme - mis iganes need ka ei ole: iseliikuvad tuletoetusvahendid, pikamaa TT, miinisõja vahendid ja loomulikult ka täpsuspüssid.
Kui ei lähtu süsteemist, siis hakkamegi iga kord juhtkonna vahetusel struktuure muutma ja hankeplaane ümber kirjutama?

PS. Siin on tegelikult vähe neid, kes tegelikult teavad, kui palju on hetkel korralikke täpsus-/snaiperpüsse ja milline arv neid on planeeritud lähiajal juurde osta. Ilmselt suure relvahanke juures on ka neid sees, nii et laseme rahulikult spetsialistidel tööd teha.

[Juhani Putkinen]

Snaipripüssid iseenesest polegi kõige suurem probleem - neid on ka üksikutel kaitseliitlastel.

Probleem paistab olevat, et ei taheta arendada seda eriala. Eraldi harjutusväljad iga kuu kinni snaiprite jaoks, laskemoon riigi poolt, mõistvat suhtumist, õppuste planeerimisel snaiprid sisse, jne.

[mart2]

Snaipripüssid iseenesest polegi kõige suurem probleem - neid on ka üksikutel kaitseliitlastel.
Probleem paistab olevat, et ei taheta arendada seda eriala. Eraldi harjutusväljad iga kuu kinni snaiprite jaoks, laskemoon riigi poolt, mõistvat suhtumist, õppuste planeerimisel snaiprid sisse, jne.

Veel kord minu poolt antud teema lõpetuseks:
- "paistab olevat" ... ka on probleem või ei ole? Kas on kindel et ei taheta arendada või tundub? Isiklik arvamus ei peagi kokku langema tegeliku planeeritud olukorraga.
- Kui eraldi harjutusväljad kinni snaiprite jaoks, siis kes jäävad sel aja laskmata? Kas harjutusväljad on kõik sellises valmiduses, et saaks teha just nimelt snaipritele olulisi harjutusi - pikk distants, avatud tuulele, erinevad tõusu-ja kaldenurgad? lihtsalt 300m peale laskmine on abiks, kuid seda saab teha ka teiste relvade(näiteks kuulipritsude) kõrval. Tulevad väljad vastavad, siis saab anda ka eraldi aega.
- riigi poolt hangitav/eraldatav laskemoon eeldaks (ainuüksi hanke korraldamiseks) et püssid on ühtlustatud kaliibriga ja kogused ning tegelik kasutamine teada. Igaühe ise hangitud püssid segamini KV relvadega ...
- õppustel planeerimisel snaiprite kasutamine? No loomulikult. Kuid kas see peaks toimuma omaalgatuslikult, nagu keegi ühest-teisest filmist näinud või süsteemselt, vastavalt doktriinile. Saab teha mõlemit, kuid hinnata saab ainult süsteemset lähenemist, sest muidu sõltub tulemuse hinnang vahekohtuniku suvast. Näinud isegi, kuidas vahekohtunik andis "lahinguvõidu" üle lageda marssinud jalaväelastele, kuigi liikusid kaevunud üksuse vastu ("sest nii olevat stsenaariumi pärast vaja olnud" - my ass!).

IMHO - snaipreid ei alahinda keegi, kuid nad on osa kogu lahinguvälja süsteemist ja sellest lähtuvalt tuleb neid ka käsitleda doktriinis/arengukavas/hangetes.

[Juhani Putkinen]

Õppusel snaipri juurde pandud vahekohtunik ei tohi olla suvaline ohvitser, vaid peab omama head teadmised erialast - kas või välismaalane snaiper.

Peab hindama positsiooni valikut, maskeerimist, kas tegelikult oli võimalik tabamus saada tähtsa objektiga, jne., jne.

Õppuse stsenaarium ei tohi mõjutada hindamist.

[Kapten Trumm]

Mart2, ei saa sinu vastusega endiselt rahul olla.
Esiteks ei saa täna rääkida mingist tasakaalustatult (teiste võimetega) arenevast snaiprivõimest, vaid pigem on snaiprivõime kui vaeslaps. Seda esiteks.
Teiseks, käsirelvade hankega on öeldud, et hangitakse käsirelvi 5,56 ja 7,62, juba kaliiber ütleb ära, et tänapäevast snaiprirelvastust seal olla ei saa. Seega ei tohiks ka sellele viidata. 7,62x51 NATO ei ole tänapäeval enam snaiprirelv. Veelvähem on selleks WWII aegne vintpüss. Nii nagu ei loeta 8,8 cm Flaki õhutõrjerelvaks või T-34 tanki põhitankiks.

Tahtmata nüüd kuidagi alatähtsustada ülikriitilist soomusetõrjet, siis soomusetõrje kontekstis on toimunud järgnev: valdav osa TT meestest sai RPG-7, mõned said Kusti koos M66 moonaga (väga hea lisasoomuseta T-55 vastu), pataljoni TT rühm, mis need virisevad, käivad teile vanad nõuka AT-4 raketid või Iisraeli kahurid küll. Õnneks on meil oidu seda jama mitte teha, kuid snaipriasjandusega oleme me teinud just ülakirjeldatud viisil. Ja seda nimetada sõnaga "tasakaal" on juba päris totter.

Igaks juhuks disklaimin ära, et ma ei pea snaiprivõimet hõbekuuliks ega kriitiliseks võidu faktoriks, lihtsalt antud võime efektiivsuse juures on toimuvat natuke raske õigeks/optimaalseks pidada.

[mart2]

Viimane vastus.

Mart2, ei saa sinu vastusega endiselt rahul olla.
Esiteks ei saa täna rääkida mingist tasakaalustatult (teiste võimetega) arenevast snaiprivõimest, vaid pigem on snaiprivõime kui vaeslaps...
Teiseks, käsirelvade hankega on öeldud, et hangitakse käsirelvi 5,56 ja 7,62, juba kaliiber ütleb ära, et tänapäevast snaiprirelvastust seal olla ei saa. Seega ei tohiks ka sellele viidata...

- Minu vastus ei olegi kellegi rahulolu tekitamiseks vaid minu isiklik arvamus.
- Mida tähendab "vaeslaps"? Meil on ju sinu enda jutu järgi (teistes alafoorumites) "vaeslapseks" pikamaa tankitõrje, keskmaa õhutõrje, droonindus ja selle vastu võitlemine, soomusvägi, lennuvägi, mereväe miiniveeskamine jne. jne. Võta üks lõplik seisukoht ja jää selle juurde ning ära muuda meelt ühest rubriigist teise hüpates. Sinu jutu järgi on kogu Kaitsevägi üks suur vaeslaps.
- Ma pole täpseid hankekirjeldusi näinud, kuid nagu eespool juba üks austet kaasfoorumlane mainis, et ei maksa 7,62 veel maha kanda - selle kaliibriga piisavalt täpsusmoona ja püsse saada. Kui sinu nägemus on ainult spetsiifilisest kaliibrist ja relvast, siis peab tunnistama, et selle paketi hinda ei oska keegi täpselt ennustada ja siia alla ei saa võrdluseks võtta üksikrelva hankimise kulu, sest vaja on veel suuremas koguses moona, tehnilist tuge koos tagavaraosade komplektidega, relvurite väljaõpet jne.
P:S kui minna konkreetse mudeli hankele, siis on isegi snaipritel omavahel raske kokku leppida just selles kõige paremas ja kõigile meeldivas relvas. Alati on keegi rahulolematu.
Hetkel siinsete kommentaaride lõpp.

[Leo]

Täpsuslaskmine on üks vähestest sõjalistest erialadest, mida reservistist entusiast suudab teoreetiliselt iseseisvalt treenida, enamike teiste sõjaliste teemade puhul on see võimatu, sest soomustatud buldooserit ei jaksa osta ja tonni TNTd kodu kõrval kartulikeldris ei lubata hoida. Täpsuslaskmisega oleks pidanud hakkama sisuliselt ja regulaaselt tegelema siis, kui Galil SN ostetud said, need olid sel ajahetkel ja on ka täna täiesti arvestatavad täpsusrelvad. Paraku seda ei tehtud, sest bossidel oli pohhui. Esimene SN-õpik, selline hale vihik, mis oli peamiselt USA ja Soome materjalidest maha kirjutatud, tuli aastal 2000 ehk 7 a peale relvi. SN kontseptsioon tuli 2005 ehk 12 a peale relvi. Tegelikult oleks võinud need manuaalid ja kontseptisoonid soomlastelt võtta samal ajal kui relvad tulid, soomlaste materjale kasutati ka esimestel koolitustel, siis olid need veel salajades, sellised koopimasinaga tehtud ja loetud eksemplarid. Selle asemel tegeldi igasugu ulmega. 1990ndatel olid venelased meist kindlasti maas nii tehniliselt kui väljaõppe tõhususelt, kuid tänaseks on nad kaugele ette läinud. Esimeses laines on peamiselt eriüksused ja kaardiüksused ehk needsamad Solntsegorski koolitusega brigaadi SN-kompaniid, mida siis rühma, jao ja paari kaupa allapoole jagatakse. EKJ reservi SN, kes läheb neile vastu logiseva Norra Mauseriga, peaks kirja emale kohe valmis kirjutama ja veeli kätte andma, pärast hea võtta, kui omastele teade saadetakse Täpsuslaskmise alahindamisest on parim näide see, et isegi nendel kehvadele 308 relvadele, mis hetkel olemas, ei ole suudetud AP laskemoona hankida, et oleks mingigi võimalus kaitsevahendeid läbistada, samal ajal Soome KJ peamine täpsusrelv on aastast 2000 TRG 42 kaliibris 338 LM Lock Base, AP ja API kuulidega....

Täpsusrelvade hulk EKJs on nii väike, et näiteks kaitseliitlaste käes on snaipritele sobivaid relvi rohkem kui riigi ladudes, sellepärast seda numbrit nii varjataksegi, et häbi on nii väikestest numbritest avalikult rääkida. Norra Mauser ei ole tänapäeval argment, sest need relvad on liiga väikese kaliibriga ja tehniliselt vananenud ning kulunud. 308 TP on argument poolautona, AP moonaga on läbivus piisavalt hea.

Täpsuslaskmiseks sobiv relv maksab 1000-1500 €, sama palju ka sihik ja muu lisavarustus, näiteks tuhandikega binokkel. Kokku siis 3-5000 €, mis on odav pakett, suuremad relvad maksavad ise 4-7000 €. Laser on väljaõppeks tore, kuid reaalses sõjas ohtlik, sest paljastab kiirguse allika ja võib vastutule kaela tuua. 1000 lasku aastas relva kohta oleks tore, reaalselt tuleb hakkama saada u poolega sellest, sest rohkem lihtsalt ei anta. Siit lehelt https://www.ahtihuvila.fi/cgi-bin/webio ... ahtihuvila näeb, kui palju Soome relvapoes täpsusmoon maksab, 308 on u 2 ja 338 LM ligi 6 € padrunist, riigitellimusel saaks ilmselt odavamalt. Paljud KLis, kes ise lasevad, laevad ka ise, sest nii on odavam.

Näiteid täpsustule tõhususest on palju, paraku ei ole eriti palju EKJ ohvitsere olnud olnud olukorras, kus vastase SN on üksuse maha surunud ja iga natukese aja tagant lendab kuul, kui keegi on varje tagant välja paistab. Niimoodi siis lamad ja tunnid kuluvad ning haavatud jooksevad kuivaks sest evakueerida ei saa ... 5 sihitud lasku 1 minutiga on täiesti reaalne ja kui positsioonid on hästi varjatud või sisse kaevatud, siis on neid raske avastada.

[Kapten Trumm]

Mida tähendab "vaeslaps"? Meil on ju sinu enda jutu järgi (teistes alafoorumites) "vaeslapseks" pikamaa tankitõrje, keskmaa õhutõrje, droonindus ja selle vastu võitlemine, soomusvägi, lennuvägi, mereväe miiniveeskamine jne. jne. Võta üks lõplik seisukoht ja jää selle juurde ning ära muuda meelt ühest rubriigist teise hüpates

Vaeslaps tähendab, et seda on relvastatud ja varustatud viimases järjekorras.
Meenutame, et enne "Norra mauserite" soetust polnud meil (peale Scoutsi) üldse snaiperrelvastust (ka jutumärkides).
Selline olukord 20 aastat on täitsa kurioosne.
Scoutsi omad said snaiperrelvad (Hecate ja Sako) 2007. aastal.
Reserv sai snaiperrelvad 2013. aastal.
Enne seda ei olnudki snaiperrelvastust.

Snaiprivõime kulutused on tõenäoliselt sootuks teises (loe väiksemas) suurusjärgus kui tanki, õhu- ja muud tõrjed. Pigem võrreldavad KV olmeliste igapäevakulude kui suurprojektidega.
Seepärast ma õiendangi. Pole eriti tõsiseltvõetavat rahalist põhjust mitte teha. Efektid on aga palju suuremad kui kulub.

[Kriku]

Snaiprivõime kulutused on tõenäoliselt sootuks teises (loe väiksemas) suurusjärgus kui tanki, õhu- ja muud tõrjed. Pigem võrreldavad KV olmeliste igapäevakulude kui suurprojektidega.
Seepärast ma õiendangi. Pole eriti tõsiseltvõetavat rahalist põhjust mitte teha.

See näib olevat senise olukorraga rahulolematute akf-ide jutu põhiline iva, kui teema pealkirjas öeldut mitte arvestada. Jutt ei ole järjekordne 800 soomuki projekt.

[Leo]

Kui palju SN võimekuse ülesehitamine maksaks on väga raske täpselt välja arvutada, kui poolakate suhteliselt värske relvaostu kontekstis on teada, et Sako M10 150 komplekti ja 50000 lasku täpsusmoona kokku oleksid 7,6 milj $ ehk 6,4 milj €, sisuliselt siis 2 CV90 hind. Komplekt maksab 42000 €. KL puhul oleme rääkinud u 100 elvakomplekti vajadusest. http://www.thefirearmblog.com/blog/2016 ... le-338-lm/

Sellest paketihinnast suurima osa maksab relvasüsteemiga kaasa tulev elektroonika, relv ise on suurusjärgus 6000 € ja lisaraud 1000 €. 10 a perspektiivis vajaks iga relvasüsteem kuni 1000 lasku aastas, millest jaguks 2 laskurile. Põhilaskur teeks 70% ja vaatleja 30% laskudest. Pooled laskudest võib vabalt teha väiksema 308 kaliibriga, see on oluline sääst, sest isegi suure alega maksaks väiksem kaliiber 1,5 ja suurem 4,5 € lasust. Seega laskemoonakulu oleks u 3000 € aastas. Elektroonika akud ja mõned väljaõppes äralõhutud seadmed 10 a jooksul hinda oluliselt ei muuda. AP ja API moon on mõnevõrra kallim, kuid seda kulub minimaalselt, lihtsalt proovitakse, et laseb samasse kohta kui tavaline täpsusmoon.

[Juhani Putkinen]

Nagu tavalist "Leolt" on väga detailseid ja asjalikke kommentaare.

Mulle hakkab tasapisi tulema mulje, et mõnel isikul on midagi snaiprieriala vastu nimelt selle eest, et see eriala on efektiivne, odav ja väga vajalik Eesti Vabariigi kaitsmiseks imperialistliku paariariigi Venemaa oodatava kallaletungi eest.

[gorilla]

Nagu tavalist "Leolt" on väga detailseid ja asjalikke kommentaare.

Mulle hakkab tasapisi tulema mulje, et mõnel isikul on midagi snaiprieriala vastu nimelt selle eest, et see eriala on efektiivne, odav ja väga vajalik Eesti Vabariigi kaitsmiseks imperialistliku paariariigi Venemaa oodatava kallaletungi eest.

Ei, isikutel on ainult jube raske tunnistada, et selline CCCP väikese klooni tasalülitamine XXI sajandi sõjategevuses ei vaja mingit ''armeed'' ega ''brigaade''.

Peale Hiram Maximi suurepäraseid leiutisi ei ole küss mitu lihakeha areenil figureerib, vaid kummal pool kange nad positsioneerivad.


See mida Iraagis kogeti, on täielik nali mida EKJ soovi korral suudaks. Enda eelarve piirides.

[asiootus]

pikamaa tankitõrje, keskmaa õhutõrje, droonindus ja selle vastu võitlemine, soomusvägi, lennuvägi, mereväe miiniveeskamine jne. jne.

Võrreldes eelpool loetletud võimekustega on snaiprieriala arendamine oma 6-7 miljoni euroga kommiraha.
See olemasolevate käsitulirelvade väljavahetamise projekt 11000 +18000 läheb pikemas plaanis maksma kaugelt üle 100 miljoni euro.
Siin oleks samuti võinud seada paika mingid prioriteedid, et esmalt hangitakse täiesti puuduvad elemendid snaipripüssid jne.
Jääb arusaamatuks, miks esmalt oli vaja hankida TP1, TP2, NM149, AG3, G3 ja hiljem avastada, et need ei lahenda tegelikult probleemi.
Miks on vaja terve EKV käsitulirelvade ampluaa automaadist kuulipildujani 150-200 miljoni euroga välja vahetada selle asemel, et esmajärjekorras likvideerida valdkonnas esinevad lüngad, nt. seesama snaiprivõimekus oma sümboolse 6 miljoni euroga?

[Juhani Putkinen]

Miks on vaja terve EKV käsitulirelvade ampluaa automaadist kuulipildujani 150-200 miljoni euroga välja vahetada selle asemel, et esmajärjekorras likvideerida valdkonnas esinevad lüngad, nt. seesama snaiprivõimekus oma sümboolse 6 miljoni euroga?

Hea küsimus.