Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[vanahalb]

Väljapääs Venemaale ei ole Putini taolised,nagu kaasfoorumlane Vanahalb arvab vaid arusaam,et diktaatorilise ühiskonnana ei ole olemas neile tulevikku,sest kui Venemaa ajalugu panna graafikuna neile silmade ette,siis näeksid nad alates oma tipust(20 sajandi algus) pidevat langust.

Minumeelest on slaavi riikide kolmikust (Venemaa, Ukraina, Valgevene) kõige normaalsem Valgevene, mis on üldjoontes diktatuur. Venemaa on selline ei liha ega kala ja Ukraina oli nii enne Maidani revolutsiooni ja on ka peale seda täiesti elumõttetu moodustis.
ÜRO üllitab iga-aastaselt mingilaadset "Inimõnne raportit" ja seal ei arvestata Brüsselile meeldimise koefitsenti jms vaid inimeste rahulolu oma riigiga.
http://worldhappiness.report/ed/2017/
Varemalt kajastati seda ka Eesti ajakirjanduses, aga kui Venemaa selles edetabelis Eestist nagu postist mööda pani ja Lätis-Leeduski elujärge paremaks peetakse, hoitakase tänapäeval madalamat profiili. Eesti ja Valgevene on enam-vähem samal tasemel ja Putini Venemaa mullegi üllatuseks pidevalt neist eespool. Kas on selles oma roll siseriiklikul propagandal või Moskva-Peterburi heal elul, ei oska kommenteerida. Reformide tee valinud Ukraina on kuhugi Afganistani tasemele pudenenud.
Ometi ei tee sellisel tasemel ettekandeid ju mitte Postimehe ajakirjanikud vaid inimesed, kes ka kooliharidust on saanud.

[Elagu Ukraina]

...
Ometi ei tee sellisel tasemel ettekandeid ju mitte Postimehe ajakirjanikud vaid inimesed, kes ka kooliharidust on saanud.

Need erinevad "õnne" raportid on üks väheseid asju, mille puhul võib EKRE-ga nõustuda, et neid teevad brüsseliseerunud inimesed.

Juba see, et inimese eluolu mõõdetakse kas oled õnnelik või ei ole, on kummaline. Eestis öeldi ikka, kas elad hästi või siis ei.

Messi ja Ronaldo kohta loed, kas nad on ikka hetkel õnnelikud, jumal nendega, aga eestlasel peaks piisama sellest, et elu on hea.

[Kriku]

Järjekordne hea artikkel Peeter Espakilt: https://arvamus.postimees.ee/4373203/pe ... 1512076513

[Tundmatu sõdur nr. 4]

On tõesti hea artikkel - kus ka minust sügavalt põlatud "annemerementaliteedi" kandjaid "hea sõnaga" meelde tuletati

[kaugeltuuriv]

Väljapääs Venemaale ei ole Putini taolised,nagu kaasfoorumlane Vanahalb arvab vaid arusaam,et diktaatorilise ühiskonnana ei ole olemas neile tulevikku,sest kui Venemaa ajalugu panna graafikuna neile silmade ette,siis näeksid nad alates oma tipust(20 sajandi algus) pidevat langust.

Minumeelest on slaavi riikide kolmikust (Venemaa, Ukraina, Valgevene) kõige normaalsem Valgevene, mis on üldjoontes diktatuur. Venemaa on selline ei liha ega kala ja Ukraina oli nii enne Maidani revolutsiooni ja on ka peale seda täiesti elumõttetu moodustis.
ÜRO üllitab iga-aastaselt mingilaadset "Inimõnne raportit" ja seal ei arvestata Brüsselile meeldimise koefitsenti jms vaid inimeste rahulolu oma riigiga.
http://worldhappiness.report/ed/2017/
Varemalt kajastati seda ka Eesti ajakirjanduses, aga kui Venemaa selles edetabelis Eestist nagu postist mööda pani ja Lätis-Leeduski elujärge paremaks peetakse, hoitakase tänapäeval madalamat profiili. Eesti ja Valgevene on enam-vähem samal tasemel ja Putini Venemaa mullegi üllatuseks pidevalt neist eespool. Kas on selles oma roll siseriiklikul propagandal või Moskva-Peterburi heal elul, ei oska kommenteerida. Reformide tee valinud Ukraina on kuhugi Afganistani tasemele pudenenud.

Minu jaoks on sellised õnne raportid suht semiootiline värk,kuna ühiskonnad saavad õnnest mõnikord erinevalt aru.Ja pealegi,kes keelab olla ise,ilma mingisuguse küsitluseta õnnelik.
Ja pealegi õnneindeksit ei arvesta keegi,kui asi laenude andmiseks või meilgi siin aktuaalne teema,relvastuse hankimiseks on läinud või läheb.Ükski relvatootja ei vaata seda õnneindeksit,mis puudutab rahandusliku katteallika arvestust.Esmalt ikka tutvutakse riigi rahaliste võimaluste,tervishoiu ja elueaga.Mida kõrgemad need on,seda odavamalt saab lepinguid teha.
Majanduslik areng käib ikka suht numbritele tuginedes,selline matemaatiline asi,mis näitab,kes toodab paremini ja on rohkem efektiivne.

Eesti(2016 Maailmapanga aruanne).
1.Rahvuslik koguprodukt üksikisikule:17750 USD.
2.Eluiga:77 aastat
Valgevene(2016 Maailmapanga aruanne)
1.Rahvuslik koguprodukt üksikisikule:5590 USD.
2.Keskmine eluiga:73 aastat.
Venemaa(2016 Maailmapanga aruanne).
1.Rahvuslik koguprodukt üksikisikule:9720 USD.
2.Keskmine eluiga:70 aastat.

https://data.worldbank.org/country

Ukraina andmed on Venemaaga võrreldes halvemad,mis puudutab eelkõige rahvuslikku koguprodukti üksikisikule aga eluiga on samal tasemel,kui Valgevene.
Aga Ukraina on ka sõjas ja usun,et meie oleksime sama viletsas kastis,kui näiteks Kirde-Eesti oleks kadunud ja kolmandat aastat sõdiksime.

[Kriku]

Just - Ukraina ei ole mitte kuhugi "pudenenud", vaid on sinna pekstud. Teiseks, minu arust ka ei näita sellised edetabelid suurt midagi ja skoor ise on millegipärast üpris volatiilne. 2010-12 olid Ukraina (5,057) naabriteks Gaana (5,091) ja Läti (5,046). 2014.-2016 on Läti skoor 5,850 ja Ukrainal 4,096.

[kaugeltuuriv]

Just - Ukraina ei ole mitte kuhugi "pudenenud", vaid on sinna pekstud.

Kahjuks on kaasfoorumlasel õigus,meie peaksime juba selle pärast 10 korda õnnelikumad olema ja tänulikud Ukrainale,et raha,mis Venemaa oleks kasutanud meile kallaletungimiseks voolab nüüd osaliselt torust alla ja säästab meile aega.

[2korda2]

Järjekordne hea artikkel Peeter Espakilt: https://arvamus.postimees.ee/4373203/pe ... 1512076513

Muidu hea artikkel aga autor on lootusetult sassi ajanud põhjus-tagajärg seose välistööjõudu käsitlevas lõigus. Tööandjad ei oota riigilt mitte välistööjõu toomise soodustamist, vaid välistööjõule riigi poolt juba seatud piiride leevendamist. Vaks vahet.
Kui kohalik tööandja ei suuda enam hoida töökohti mida oleks võimalik tasuvalt pidada, siis on 2 võimalust:
a) pood kinni panna,
b) tuua sisse odavamat tööjõudu
Kumbki variant ei taga "tahan rohkem palka kui tööandja on valmis maksma" inimestele leevendust. "Palgad on kõrged" pole ju tegelikult tööandja jaoks probleem. Probleem on see, kui küsitud palk ei vasta loodavale väärtusele. IT-imeeste ja juristide palgad on kõrged. Ometi saadakse üldjuhul hakkama ja nendes majandusharudes riigipoolseid "ikaldustoetusi" ei manguta.

Lisaks kumab läbi, et autor ise pole pidanud väljaspool akadeemilist maailma päriselt turul konkureerima ja oma kulude katteks tulu looma. Millegipärast on viimastel aastatel üha rohkem selliseid filosoofe sõna võtmas majandusteemadel. Majandusinimesed samas ei kipu õpetama kuidas Nietszchet tõlgendada.

[gooligan]

Muidu hea artikkel aga autor on lootusetult sassi ajanud põhjus-tagajärg seose välistööjõudu käsitlevas lõigus. Tööandjad ei oota riigilt mitte välistööjõu toomise soodustamist, vaid välistööjõule riigi poolt juba seatud piiride leevendamist. Vaks vahet.

Kirjutan kahe käega alla. Ettevõtted ei tegutse riigisiseses vaakumis vaid peavad igal sammul lähtuma rahvusvahelisest konkurentsist.
Selline Espaki-laadne populaarne arutluskäik on tihti omane inimestele, kes erasektoris pole pidanud väärtust looma (ja see ei ole üldsegi süüdistus, lihtsalt nii on).

Kui ikka nt Rakvere LK toodangu hind ületab kriitilise piiri, hakkavad asendavad tarbijad selle ruttu kas Läti või Leedu analoogidega.
Kas oleme selleks psühholoogiliselt valmis? Kas riik saab endale lubada seda, et põhiliste nt põhiliste toiduainete tootmine (piim, leib, liha) siirdub välismaale?
Kui mitte, siis on meil kaks varianti - kas loodame, et eestlane eelistab eestimaist sõltumata hinnast (Läti alkoralli tõestab ju ehedalt vastupidist) või siis otsime viise, kuidas tagada nende ettevõtete konkurentsivõime (maksusoodustused, transpordihüvitised, odava tööjõu import jm meetmed, millega riik appi saab tulla).
Täna on Läti-Leeduga keskmise palga vahe ca 30%. Madalama palga saajatel veelgi suurem (eestlased miinimumi eest Maximas kassas ei müü, leedukad veel teevad seda).

Eestis on täna täistööhõive ning see tekitab just lihttööde hinnas ebaproportsionaalseid moondusi. Nii näiteks omas tutvusringkonnas saab õllepudelitele maksumärkide kleepija rohkem palka, kui tipprätsep.

2007a paiku sai ehitusel lihtne kärulükkaja 2x rohkem palka, kui juhtivinspektori ja komissari ametiastmes politseinik... Aasta pärast olid need "ehitajad" muidugi juba Töötukassa kliendid.

Odavamat hooajalist välistööjõudu võiks Eestisse sisse tuua küll. Nii saaks tagatud ühtepidi konkurentsivõime ettevõtetel ning kohalikud suunata suurema tootlusega töödele (et nt kõrgelt haritud komissar ei paneks küproki seina vaid tegeleks oma erialase tööga).
Soome-Rootsi on täis nii maasika- seene- kui mustikakorjajaid nt Taist jm Aasiast. Sügisel peale saagi koristust istutatakse nad lennukile ja lähevad koju tagasi. Sellise "monkey businessi" peale kohalikku ressurssi raisata on tõesti liiast.
Ja kahjuks seenekorjamismasinat pole vaatamata kõrgele automatiseerimistasemele keegi veel leiutada suutnud.

[Z03]

Siin ei ole teema enam niivõrd majanduslik, vaid eksistentsiaalne - kas ongi nii, et laseme suure hulga eestlasi välismaale ära minna ja tagasi nad enam reeglina ei tule ning võtame nende asemele suure hulga Ukrainast, Gruusiast, Venemaalt jms odavaid töölisi asemele. Jutt mustikate ja seente metsast korjamisest on ju täiesti meelevaldne, sest minu teada kaubandusvõrgu jaoks korjatakse nii seeni kui marju istandustest. Odavat tööjõudu vajatakse ju ikkagi ehitusse ja tootmisesse (kasvõi HKScani), mitte seenele minekuks.

Mul, kes ma mäletan veel 80ndate venestamislainet, on väga raske aru saada praegu toimuvast. Siin on küsimus rohkem selles, kas kogu väike Eesti ühiskond tahab panustada kestmajäämise nimel või mitte. Ka ettevõtjad võiks panustada, makstes siiajäänutele inimväärset palka, et nad ka kohvreid ei pakiks. Selle asemel loen ma ainult Exceli tabelis tehtud arvutusi, kus inimeste pealt saadavad tulud-kulud kokku löödud ja jõutud järeldusele, et ei, Eesti eestlaste jaoks on ikka liiga kallis pidada, toome kusagilt sisse odavamad inimesed. See ju ongi seesama orjapidaja mentaliteet, millest artiklis kirjutatakse.

[Roamless]

2007a paiku sai ehitusel lihtne kärulükkaja 2x rohkem palka, kui juhtivinspektori ja komissari ametiastmes politseinik... Aasta pärast olid need "ehitajad" muidugi juba Töötukassa kliendid.

Ära 2007-ga võrdle, siis olid ühes sektoris asjad jubedalt paigast ära. Mäletan, et läksin ühe suurfirma peole kämpingusse, kus projektimeeskonna majutuse ees seisid Corollad ja Avensised ja siis vaatasin, et järsku hakkas mingeid rikkureid ja bojaare saabuma, sest teiste majutuse majakeste ette vurasid järjest uuemad luksus noobelmargid. Hiljem selgus, et tegu oli sama firma töölistega
Tavalised olid näiteks maalrid uue 7-se BMW-ga, kust juba tunkedes välja karati (istmetel olid muidugi lisakatted), samuti tundus, et ehitusobjektide ees parkisid firmade juhatuste liikmete autod, mitte tööliste.

[asiootus]

Mitte lihttöölisi ei ole vaja meile siia sisse tuua vaid kompetents kohalike ettevõtete efektiivseks juhtimiseks, kes oskaksid meie ettevõtted arenenud riikidele kohaselt efektiivselt tööle panna, lõpetaksid ettevõtetes onupojapoliitika, kantimised, skeemitamised, varastamised et tõuseks ettevõtete tootlikus ja ka kohalikule lihttöölisele oleks võimalik ettevõttes õiglast ning elamisväärset palka maksta. Meil on ettevõtteid, kelle kasumid on piisavad, et ka töölistele oleks võimalik normaalset palka maksta aga kes seda põhimõtteliselt ei tee.
Neivelt on mõnda aega tagasi lihtsa tõe juba välja öelnud:
„Ma arvan, et väärtusahelas edasiliikumiseks ei ole paremat moodust kui surve ettevõtjaile,“
„Tehke protsessid korda, juurige välja ebaefektiivsus, makske rohkem palka ja te näete, kuidas siseturg elavneb.“
Kui meie slaavilikku, primitiivset ettevõtluskultuuri praktiseerivad ettevõtjad ise ei soovi ühiskonna arengusse piisavalt panustada siis tulebki neid erinevate meetmetega riigi poolt selleks survestada, see on täiesti loomulik protsess ja kes oma ebaefektiivse, primitiivse ärimudeliga konkurentsis püsida ei suuda, see pangugi oma pood kinni ja mingu palgatööliseks, kõik ei saa olla ettevõtjad, keegi peab reaalset tööd ka tegema.
Helgema tuleviku nimel tulebki teha ajutiselt ebapopulaarseid otsuseid, ebaefektiivne, alampalgale ja maksude optimeerimisele rajatud tööjõumahukas mittejätkusuutlik ettevõtlusvorm tulebki riigi poolse surve tulemusena kunstlikult ära lõpetada, vastasel juhul ei saa Eestil arenenud riikide sekka kunagi asja olema ja praegu on selleks viimane aeg sest alternatiiv saab peagi olema teadagi milline.

[Kriku]

Esireformar tahab kinnisvaramaksu: https://majandus24.postimees.ee/4375811 ... svaramaksu

Sel teemal saaks nad kindlasti Keskerakonnaga kaubale.

[dm7]

Lugedes osasid eelnevaid postitusi, tuleb ainult nõustuda et paljud pole eraettevõtjad olnud, aga kipuvad väga targutama, arvates et kõik ''firmajuhid'' lihtsalt suplevad rahas.

[Kapten Trumm]

Ära 2007-ga võrdle, siis olid ühes sektoris asjad jubedalt paigast ära. Mäletan, et läksin ühe suurfirma peole kämpingusse, kus projektimeeskonna majutuse ees seisid Corollad ja Avensised ja siis vaatasin, et järsku hakkas mingeid rikkureid ja bojaare saabuma, sest teiste majutuse majakeste ette vurasid järjest uuemad luksus noobelmargid. Hiljem selgus, et tegu oli sama firma töölistega
Tavalised olid näiteks maalrid uue 7-se BMW-ga, kust juba tunkedes välja karati (istmetel olid muidugi lisakatted), samuti tundus, et ehitusobjektide ees parkisid firmade juhatuste liikmete autod, mitte tööliste.

Ega praegu ka asjad väga teistmoodi pole, ütleme et pole nii räige (veel) kui oli 2007.