Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kapten Trumm]

Mitte lihttöölisi ei ole vaja meile siia sisse tuua vaid kompetents kohalike ettevõtete efektiivseks juhtimiseks, kes oskaksid meie ettevõtted arenenud riikidele kohaselt efektiivselt tööle panna, lõpetaksid ettevõtetes onupojapoliitika, kantimised, skeemitamised, varastamised et tõuseks ettevõtete tootlikus ja ka kohalikule lihttöölisele oleks võimalik ettevõttes õiglast ning elamisväärset palka maksta. Meil on ettevõtteid, kelle kasumid on piisavad, et ka töölistele oleks võimalik normaalset palka maksta aga kes seda põhimõtteliselt ei tee.
Neivelt on mõnda aega tagasi lihtsa tõe juba välja öelnud:.

See on üsna lapsik ettekujutus asjast.
Ja Neiveltil on (oma tarkuse juures) komme esitada asju väga lihtsustatult. Et kõik lollid arvaks, et majandus - see on imelihtne.
Enamik ettevõtteid on täna piltlikult öeldes pigistatud kruustangide vahele, ühest poolt kasvav palgasurve ja tööjõukriis, teiselt poolt alla käiv tootlikkus/hoolsus/ jne.
Ellu jääb see, kes kauem pigistamast kannatab.

Üldjuhul (kindlasti on erandeid) ei ole ettevõtjatel mingeid megasuuri (ettevõtluses siis 10% ja rohkem rentaablust) kasumimarginaale, mille arvelt vereimejad palka ei täi tõsta.
Ettevõtluse läbilõikeline kasum on ühekohaline protsent aastas ja kuna üldiselt on palgakulud suurim kulu, siis saab lapski aru, et siit mingeid kahekordseid palgatõuse ei tule.

2017 III kvartalis oli ettevõtluse kogukäive 13,9 miljardit ja kogukasum 787 miljonit. Keskmine rentaablus kasin 5,7%.

See on aga selge, et madalapalgalise välistööjõu liiga kerge sissetoomisega vaid pikendame seda perioodi, mis täna -odavale tööjõule tuginev odavtootmine.
Samamoodi pikendame seda perioodi ka igasugu astmeliste tulumaksude ja muude madalapalgaliste häälte püüdmiseks mõeldud, kuid majandusega väheseotud populismiga.

[mart2]

... Kui ikka nt Rakvere LK toodangu hind ületab kriitilise piiri, hakkavad asendavad tarbijad selle ruttu kas Läti või Leedu analoogidega.
Kas oleme selleks psühholoogiliselt valmis? Kas riik saab endale lubada seda, et põhiliste nt põhiliste toiduainete tootmine (piim, leib, liha) siirdub välismaale?
Kui mitte, siis on meil kaks varianti - kas loodame, et eestlane eelistab eestimaist sõltumata hinnast (Läti alkoralli tõestab ju ehedalt vastupidist) või siis otsime viise, kuidas tagada nende ettevõtete konkurentsivõime (maksusoodustused, transpordihüvitised, odava tööjõu import jm meetmed, millega riik appi saab tulla)...

Käisin ka hiljuti Valkas reisil.
Kui meie mitmekesist toiduainetetööstuse kaupa (s.h. ka Rakvere LK tooteid) saab osta Lätist tunduvalt odavamalt kui Eestist, siis on asjad viltu siinsamas Eestis.
Tehasest väljuva kauba omahind ei muutu sihtmaast ...

[Kapten Trumm]

2010 Riia ekskursioonil näidati meile üle Daugava asuvas linnajaos kolme 30-korruselise pooleli jäetud kõrghoone tühje skelette.
Laenuraha oli otsa saanud ja masu tuli peale.

Ei saanud kuidagi öelda lätlaste suuremat tarkust, taolisi monumente meile küll ei ehitatud. Isegi pooleli jäänud väiksemaid kortermaju andis otsida.

[Shackleton]

Odavam tööjõud kahjuks teenust kuidagi kvaliteetsemaks muuta ei aita. Viga on ikkagi meie töökultuurs ka. Kirume küll neid laisku eurooplasi, aga ikka ostame seda kallist teenust sealt sisse.

[gooligan]

Käisin ka hiljuti Valkas reisil.
Kui meie mitmekesist toiduainetetööstuse kaupa (s.h. ka Rakvere LK tooteid) saab osta Lätist tunduvalt odavamalt kui Eestist, siis on asjad viltu siinsamas Eestis.
Tehasest väljuva kauba omahind ei muutu sihtmaast ...

Justjust. Poemüüja Valkas lepib 300EURise kuupalgaga. Eestis kedagi alla 500-600EURi ei leia. Tallinnas otsitakse müüjaid 700+EURi kuus. Ja ikka raskusi inimeste leidmisega.
Nt Prisma kett Eestis juba aastaid päris tugevas kahjumis niiet suures ahnuses neid süüdistada ei saa.

[Fucs]

Prisma Peremarketi 2016 ärikasum (puhaskasum) oli 1 683 000 €
2015 oli puhaskasum 837 000 € ja 2014 oli puhaskasum 6 665 000€
https://krediidiraportid.ee/prisma-peremarket

[Martin Peeter]

Selle palgatõusu ja tööjõupuuduse teema puhul tuleks siiski veel vahet teha, kas on tegemist välisturul või siseturul tegutseva ettevõttega. Tõesti on ekspordile suunatud tootmisharusid, mille aeg Eestis hakkab otsa saama ja ühiskonna jaoks on mõistlik on pigem pood kinni panna. Paljude harude puhul on nii juba ammu juhtunud, kui meenutame näiteks tekstiilitööstust oma manufaktuuridega. Kusjuures 90datel pigistas ekspordisektorit väga karmilt jooksevkonto defitsiidist tulenev palgasurve. Madalamate palkade madalam maksustamine on siiski mõistlik, sest nii teevad kõik riigid ja pole mõtet ise oma tööjõu lahkumist soodustada. Lõpuks peab tõusma ikkagi ka teenuste ja toodete hind siseturul, sest pole võimalik, et me ei tarbi traditsiooniliselt odavaid teenuseid nagu koristusteenus. EL tööjõuturg on piisavalt suur, kust tööjõudu palgata, sellele ei laiene mingid piirangud ja Espakul on õigus, et Eesti ei pea osade ettevõtjate majandusedu nimel tooma sisse tööjõudu veel odavamatest maadest koos kõigi sellega kaasnevate probleemidega. Mõned poed on parem kinni panna ja paigutada oma kapital mõistlikumasse kohta.

[vanahalb]

[
Minu jaoks on sellised õnne raportid suht semiootiline värk,kuna ühiskonnad saavad õnnest mõnikord erinevalt aru.Ja pealegi,kes keelab olla ise,ilma mingisuguse küsitluseta õnnelik.
Ja pealegi õnneindeksit ei arvesta keegi,kui asi laenude andmiseks või meilgi siin aktuaalne teema,relvastuse hankimiseks on läinud või läheb.Ükski relvatootja ei vaata seda õnneindeksit,mis puudutab rahandusliku katteallika arvestust.Esmalt ikka tutvutakse riigi rahaliste võimaluste,tervishoiu ja elueaga.Mida kõrgemad need on,seda odavamalt saab lepinguid teha.
Majanduslik areng käib ikka suht numbritele tuginedes,selline matemaatiline asi,mis näitab,kes toodab paremini ja on rohkem efektiivne.

Eesti(2016 Maailmapanga aruanne).
1.Rahvuslik koguprodukt üksikisikule:17750 USD.
2.Eluiga:77 afstaat

Proovi õnnelik olla kui pead endalt küsima, et mida homme lauale panna või kust tööd leida või kuidas arsti juurde pääseb. Selliseid küsijaid on Eestis üksjagu. Skandinaavias oluliselt vähem ja Ukraina grupis ilmselt iga teine inimene. See seaduspära kajastub ka selles semiootilises tabelis.
Ma pole kursis niisuguse tabeli arvutamise algoritmidega. Täiesti võimalik, et kasutatakse mingit samalaadset metoodikat mis jõustruktuuridel on. "Elanikkonna meelsus 1A" kui klassikuid tsiteerida Seepärast mainisingi, et loodetavasti on asjaga tegelenud ikka helgemad pead kui EMORI küsitlejatädid, ajakirjanikud ja FB huvigrupid.
Kui relvatootja selliseid indekseid ei vaata võib vabalt juhtuda, et peab varsti kurvalt nentima "meie tehnoloogia on mässuliste küüsi langenud". Ainult numbritele tuginevaid exelimehi on muidugi ka ja nende saavutustest võib muuhulgas ka Eesti päevalehtedest lugeda.

Toodang per kärss või muud sarnased statistikaühikud pole alati usaldusväärsed, sest väike elanike arv muudub numbri ebaloomulikult ilusaks. Hiina rahvuslik koguprodukt üksikisiku kohta on sellesama aruande järgi 8250 USD. Isegi Venemaal, 9720 USD, on rohkem. Seejuures ma Hiinat küll mingiks argaarmaaks ei pea. Teises äärmuses on Liechtenstein: 116 300 USD ja Island : 56 990 USD - kaks kalalaeva ja 300 000 elanikku ja muidugi saad numbri mis Jaapanistki mäekõrguselt üle käib.

Ukraina tõukamine või mittetõukamine sellesse hädaorgu läheb selles teemaks räigeks offtopicuks, aga ma olen endiselt samal seisukohal kui pärast 2004 a Oranzi revolutsiooni: tavapärane oligarhide võimuvõitlus millel rahva heaolu ega omariiklusega mingit seost pole.

[Kapten Trumm]

Prisma Peremarketi 2016 ärikasum (puhaskasum) oli 1 683 000 €
2015 oli puhaskasum 837 000 € ja 2014 oli puhaskasum 6 665 000€
https://krediidiraportid.ee/prisma-peremarket

Panen siia ka natuke lisaväärtust.
Prisma Peremarketi käive 2016 oli 190 miljonit ja 2015 197 miljonit eurot, mis teeb rentaabluseks alla 1%.
2016. a töötasukulud koos tööjõumaksudega olid 12,8 miljonit eurot.
Seega palgatõusuruumi on seal tänase struktuuri juures ehk 10% ja üle selle tuleb vist rajada mingid automatiseeritud poed, kus töötab paar inimest.
Töötasud nagu Soome Prismas tähendaks ilmselt antud poe sulgemist.

Toodang per kärss või muud sarnased statistikaühikud pole alati usaldusväärsed, sest väike elanike arv muudub numbri ebaloomulikult ilusaks. Hiina rahvuslik koguprodukt üksikisiku kohta on sellesama aruande järgi 8250 USD. Isegi Venemaal, 9720 USD, on rohkem. Seejuures ma Hiinat küll mingiks argaarmaaks ei pea. Teises äärmuses on Liechtenstein: 116 300 USD ja Island : 56 990 USD - kaks kalalaeva ja 300 000 elanikku ja muidugi saad numbri mis Jaapanistki mäekõrguselt üle käib.

Eesti ja Soome puhul ehk käraks hästi - naftat me ei müü ja suured relvatootjad ka pole (mis Vene puhul on eksitav). Noh, tegelikult on meil põlevkivi, aga Soomel mitte. Miks Soome Prismas makstakse kassatädile üle 2 korda rohkem, tasub ehk vaadata ka Prismade käibeid siin ja Soomes. Esiteks on seal kaubad kallimad kui siin (sh rohkem juurdehindlust), teiseks on soomlasi rohkem.
Muide see väärtus per ühik räägib selgesti Soome kasuks - võimalik, et nad lihtsalt on endale krabanud kõik tulusamad otsad ja odava jama jätnud meile.

[Shackleton]

Eesti prismal ja Soome prismal on natukene erinevad ärimudelid. Kui selline väike märkus siin kogu rentaabluse tõestamise juures oluline on.

[Kapten Trumm]

"Orjatöö" juurde.
Eile oli Aktuaalses Kaameras lugu prügiveo jamadest Harku vallas, kus esines ka prügifirma esindaja.
Jutt laias laastus selline, et asjalik prügiveoauto juht saab palka 2500 ja peale brutos ning korralikke juhte lihtsalt pole.
Autojuhi kohta on see juba ligidal Soome palgale.

Põhjus sellisel probleemil on see, et töö on must ja ebameeldiv ning päevas tuleb ronida kabiinist 100 korda välja - eesti autojuht eelistab näpp ninas tiksuda maanteel rekka rooli taga sama palga eest.
Niiet pole sugugi nii, et OK palgaga tööliskohti pole.

[aj1972]

Prisma on kontsern mille siseselt toimub kaupade liikumine hinnastatakse vastavalt vajadusele nii,et see nende kasum võib olla Eestis nii suurem kui väiksem

[Kriku]

Põhjus sellisel probleemil on see, et töö on must ja ebameeldiv ning päevas tuleb ronida kabiinist 100 korda välja - eesti autojuht eelistab näpp ninas tiksuda maanteel rekka rooli taga sama palga eest.
Niiet pole sugugi nii, et OK palgaga tööliskohti pole.

Aga see on ju täiesti loomulik, et sarnase palga juures eelistab inimene mugavamat ja kergemat tööd?

[Roamless]

Näiteks ehitustandril maalrid, plaatijad jm spetsialistid, kellel tööle ka kätt on, teenivad nö ruutmeetri järgi ja heal töölisel võib neto tulla isegi suurem, kui Trummi prügiautojuhi bruto Eestis.

[Kapten Trumm]

Need ehitustöölised teenivad taolisi ebanormaalselt kõrgeid palku ainult heas majanduskonjunktuuris. 2009-2010 otsides tehnikut, tuli nt virnadena CV-d taoliselt seltskonnalt, kes olid valmis asuma tööle tänases rahas alla 1000 eurose brutopalgaga ja selle eest töötama ka vajadusel nädalavahetustel - lihtsalt polnud valikuid.

Ehitusvaldkonnas läheb see õhk välja sel hetkel, kui neid pidevalt kasvavaid hindu pole enam võimalik maksta. Kuna nt eramuehitus käis meil 90% pankade antaval laenurahal (nii ehitustegevus kui ka hilisem toote ostmine), siis seal hakkas õhk välja minema siis, kui pangad asusid kraane keerama.

Mul oli hiljuti üks tore juhtum, 8x12 gabariitidega lintvundamendi rajamise eest fibost küsisid ehitajad alates 25 tuhandest eurost. Kui arvata sellest summast maha tellitavad kopatööd ja ehitusmaterjalid, siis minu arvutusi mööda tahtsid kaks tonti saada kuus palgaks üle 7000 euro kuus (see on kahe normaalse töömehe kahe nädala töö). Mina nt ei maksa sellistele ja olen ise ehitanud, lihtsalt võrdluseks - hiljuti sain valmis 8x25 meetrise laiendatud taldmikuga lintvundamendi, taldmikust kuni servani 1,40 m kõrge, valatud parimast betoonist ja korraliku armatuuriga ja selle ehitamiseks kulus mul umbes 16 tuhat eurot koos ligi 100 tonni killustiku, 200 tonni kruusa ja igasugu asjadega, kust kokku ei hoitud. Vot taolised anomaaliad on selle taga. Niiet kel julgust ja oskust, ehitage endale ise või oodake mäsu.