Süüria (kodusõda)

[Kriku]

Kuulge, mis te arvate, kas Afrini sõja peaks Kurdistani teema alla liigutama? See ei ole enam eriti Süüria kodusõda, vaid ilmselge välismaine maavägede interventsioon.

Või jätame siia, on ju välisjõud varemgi Süürias osalenud?

[Martin Peeter]

Kuulge, mis te arvate, kas Afrini sõja peaks Kurdistani teema alla liigutama? See ei ole enam eriti Süüria kodusõda, vaid ilmselge välismaine maavägede interventsioon.

Või jätame siia, on ju välisjõud varemgi Süürias osalenud?

Jätame parem siia, sest kogu see kauplemine Türgi bazaaril on väga tihedalt seotud Süüria kodusõja arengutega ning see puudutab ka rohkem meid, kuna meie kallis naabrimees on seal küünarnukkideni sees. Iraagi kurdid on sellest asjast natuke eemal.

Analüüs, miks Venemaa kurdid maha müüs, sisuliselt loodetakse sellega saavutada NATO lagunemine Türgi kohalt. Ja see ei ole ilma mõjuta ka meie jaoks.

http://www.aljazeera.com/indepth/featur ... 15810.html

Sergei Markov, a political analyst and a former MP from President Vladimir Putin's United Russia Party, believes it was Moscow's way of increasing tensions between Washington and Ankara.

"Russia does not publicly support such a military operation, but it opened the gate for this operation because it basically starts a proxy war between Turkey and the US [through YPG]," he told Al Jazeera.

[Kriku]

Jah, las jääb siia. Ei olnud hea mõte.

[AlarKa]

Väike ülevaade konflikti anatoomiast...
https://www.youtube.com/watch?v=RAzEyF24H2U

[Kriku]

Juba algus on täielik möga... Et asustatud on ainult Lataakia. Rohkem ei viitsinud vaadata.

[Avatar]

Tuleb oma hinnaguid korrigeerida - Rohelised said Bursaia mäe tipu käte siiski juba 22.01. Ja ma kahtlen väga, kas kurdid säärast massi sealt hiljem oleks suutnud taganema tõrjuda. Seega erinevad varem lingitud kurdide videod sealt mäelt on ilmselt varasemast ajast ja desinf. Siin türgimeelsel säutsukontol hulga videosid, muuhulgas ka samast kohast, kus viltuse ninaga kurd filmis. Kurde saavad rohelised kätte rohkem kui üks. Selles valguses väga hea see välja ei näe kurdide jaoks sel suunal. Palju kaevamist läks aia taha suht nobedalt. Miski siiski on takistanud rohelisi edasi liikumast mitu päeva.
https://twitter.com/Ataturk_61/status/9 ... 5417504768
Teisalt jälle...
Sellist kraami said kurdid 23.01 kätte.
http://www.ypgrojava.org/Q%C3%BBd%C3%AA ... 3%A7irildi
Fotol olevad tunnused on Türgi 1. kommandode brigaadi seeru omad.
https://en.wikipedia.org/wiki/1st_Comma ... e_(Turkey)
Qudah mägi peaks olema siin. Selline propavärk:
http://wikimapia.org/#lang=en&lat=36.61 ... 31419&z=13

Siin nlihtsalt paarsada fotot Türgi operatisoonist:
http://www.haberturk.com/galeri/gundem/ ... an-kareler

[AlarKa]

Kas öeldi ikka , et asustatud on ainult Lataakia Tegu on 10 minutise ülevaatega , mitte mingi täpse ja põhjaliku teadusliku tööga....

[Kriku]

OK, tõepoolest sodib ta kogu Lääne-Süüria ära, mitte ainult tänase Latakia provintsi (ja osa Türgit ka sealhulgas). Möga ikkagi. Ülejäänu ei ole pustota.

[Kriku]

Türgi saatis USA otsesõnu p...se:
https://twitter.com/anadoluagency/statu ... 7537971200
https://twitter.com/CNNTURK_ENG/status/ ... 1944418305
https://twitter.com/CNNTURK_ENG/status/ ... 3023638528

USA alandab ennast terroristliku organisatsiooniga koostööd tehes, Süüria turvatsooni küsimust USA-ga ei arutata enne, kui on taastatud purunenud usaldus kahe maa vahel ja üldse ei rääkinud ka Trump & Erdogan omavahel telefonis sellest, mida Valge Maja pärast avaldas.

[kaugeltuuriv]

Teeks ettepaneku,et analüüsid,kuidas võiks mõjutada NATO ühtsust selgelt pingestuvad Türgi ja USA suhted,viia NATO artikkel 5 teema alla.Küll aga operatiivinfo sõjategevuse kohta jätta kindlasti siia,sest tegemist on ikkagi ühe osaga Süüria kodusõjast.
Kuulasin just CNN-i,selgelt väljendati seal seda,et Trumpi ja Erdogani vahel toimunud vestlus kaldus väga kaugele sõbralikkusest.Mulle ei jäänus meelde selle asukoha nime,kus otseselt asuvad usakad aga ajakirjaniku sõnul pidavat need olema erivägede mehed,kes koos kurdidega sõdivad ning Trump olevat nõudnud vägede edasitungi peatamist.Muidu oleme me jõudnud olukorda,kus üks NATO liige hakkab tulistama suurima NATO liikme sõjaväelaste suunal.USA on omadega selgelt lõksus,sest sultan võib hakata tegema käike selle NATO õhujõudude baasi vastu,kui veel asjad edasi kruvivad.Mingi märk sellest,et USA otsib kiiruga liitlasi Süürias toimuva osas on see ootamatu Davosi reis,mida ei oleks pidanud toimuma.Oluliseks kohtumiseks pidavat seal olema valmis Prantsuse president,kui ma ei eksi kasutavad seda Türgi NATO baasi Süüria õhusõjaks usakad,prantslased ja britid.Sakslased teatavasti läksid sealt ära,peale seda,kui suhted Erdogani ja Merkeli vahel halvenesid nulli.

[Martin Peeter]

Ma arvan, et las nad olla siin, sest kõik need asjad toimuvad selle väga vastiku Süüria ümber kauplemise kontekstis. Aga austelt moderaatorilt minu meelest olulise momendi välja toomine - Türgi saatis USA üsna pikale lainele ja see ei ole hea mitte.
Samas tunnistagem, et USA ja Lääne-Euroopa poliitika Süüria ja Türgi suhtes on olnud väga mittejärjepidev ja väga vähe Türgi huvisid arvestav. Pole ime, et nad antud oludes perutama hakkasid. Ma arvan, et juba siis oli Türgi ülipettunud, kui selles allatulistatud Vene lennuki juhtumis rahutuvi Obama Türgil tagasi käskis tõmmata. Peale vastasseisu Venemaaga, kus Türgi sai üsna vähe Lääne toetust, vahetas Türgi valitsuse ja orienteeris oma välispoliitika pigem Venemaa peale ümber. Paneme siia juurde kõik see Assadi nunnutamine, mis põgenikevoolu põhjustab (mis peamiselt Türgit tabab) ning peamise ISISe vastase jõuna kurdidele panustamine.

Siit võib seda CNNi vaadata. Türklane ütles üsna selgelt - andsite kurdidele relvad ISISe löömiseks - OK, nüüd on ISISega kõik, korjake oma kama kokku.

https://edition.cnn.com/2018/01/25/midd ... index.html

Aga ei - räägitakse mingist 30 000-st stabilisatsioonijõust, mida USA varustab.

EDIT: Juba üsna palju teateid ka Manbidži platsdarmi pommitamisest, kus teadaolevalt on ka ameeriklasi. Igal juhul otseselt nende jõudude vastu, millele on USA tagatisi andnud. Ma arvan muidugi, et Türgi väga luurab, enne kui pomme viskab, aga mis siis saab, kui mõni jänki pihta saab? Samas Türgi on hoiatanud ja mingit põhjust sealkandis ISISega võidelda ameeriklastel ei ole, sest seal ei ole ISISt. Üldiselt tundub, et ameeriklased seletavad, mis nad seletavad, aga on ennast laua äärest eemale mänginud ja tehingute tegemisel nendega enam eriti ei arvestata kuni nad kusagil mingit karmi sammu ei tee, mis jälle nendega arvestama paneb. Ma arvan, et lauale tuleb tuua kurdide oluline sõjaline tugevdamine või Assadi karistamine.

[Ukraina]

ma arvan et ka türklased ei tohiks nüüd kõikjal kurdidele selga karata. võivad kõvasti jalga lasta omale kui just mitte otse pähe, trump on ettearvamatu vana, sellepärast kutsub ka merkel nato kokku. pigem tehku türklased omi asju seal kus praegu ja ärgu ronigu mujale. muidu võin suht kindel olla et saavad karistatud

[Martin Peeter]

Türgit on väga raske karistada. Tal on omad, väga tugevad vastusammud olemas. Eks seepärast ongi Erdogan teinud, mis tahab.

[EOD]

Türgit on väga raske karistada. Tal on omad, väga tugevad vastusammud olemas. Eks seepärast ongi Erdogan teinud, mis tahab.

Siin ongi nõrkus peidus. Järglane võib mõistlikumaks osutuda.
Autoritaarse süsteemi eripärad.

[Kriku]

Afrini sõda on praeguseks nädal aega kestnud ja esialgu on ründava poole saavutused kesised. Mind üllatab kõige rohkem, et edelalõigus pole üldse mingit edu. Võib arvata, et inimkaotused on umbes võrdsed. Ilmastiku poolest alustati invasiooni vist kõige halvemal ajal, mäed on porri uppumas.

Türgi selgelt väljendatud eesmärk on operatsioon kiirelt lõpetada ja järgmisena Manbidž ette võtta, aga selle täitmisega on raskusi. Tõenäoliselt ei vea strateegia, et sõja põhiraskus jääb "roheliste" kanda, lõpuks välja (poleks kaugeltki esimene kord, kuigi ründavad pooled üle maailma üritavad seda üha uuesti ja uuesti), sest nii väljaõpe kui motivatsioon on kesised. Milleks kuradiks peakski rohelistel vaja olema Afrini mägesid vallutada ja kuidas küll see sõja lõppu lähemale tuua võiks? Võimalik, et roheliste võime peale tungida ammendub ja Türgi peab edasi sõdimiseks kaasama 2-3 Teise Armee brigaadi. Osa rohelisi lubab ka kurdidele appi minna: https://syria.liveuamap.com/en/2018/26- ... iwa-shamal

Kuigi Afrin on praeguseks ilma nii Süüria valitsuse, Venemaa kui USA toetusest, ei ole neil tõenäoliselt moonaprobleemi - varud suured ja punaste kaudu ikka midagi tilgutatakse. Samamoodi on väidetud, et punased lubavad oma territooriumi abivägede transiiti. Igatahes veetakse Deir-ez-Zori ruumist vägesid Manbidži poole: https://syria.liveuamap.com/en/2018/26- ... a-military

Nagu teistegi sarnaste konfliktide puhul on küsimus, et kui kaua peaks nõrgem pool vastu pidama, et kas rahvusvaheline surve või siseriiklik protest sunniks tugevamat poolt läbirääkimistele. Arenenud maailma riigid näivad pigem kurdidele kaasa tundvat ja vähemalt USA poolt avaldatakse Türgile ka mingit diplomaatilist survet. Siseriiklik protest on ootuspäraselt tagasihoidlik ja surutakse diktaatori poolt jõuliselt maha. Võrreldes siseriikliku rahulolematuse tõttu lõppenud Vietnami sõja või I Tšetšeenia sõjaga on kurdid niisiis halvemas olukorras, kuid siiski mitte nii hullus seisus nagu Tšetšeenia II sõja ajal.

Aasta on Süüria kodusõjas väga pikk aeg. Nii kaua kestev vastupanu lööks jalad alt plaanil ülejäänud Kurdistani kallale minna ja tõenäoliselt oleks olukord kõigi osapoolte vahel selleks ajaks nii palju muutunud, et kurdidele võiks roheliste arvel pääsetee leiduda. Aasta aega suurusjärkudes tugevama vastasega sõdida oleks aga igal juhul kangelastegu.

Kas poolest aastast piisaks? Seda on juba palju raskem öelda.