Võtame siis otsast.
On võimalik saudide moodi laristada või juutide kombel kokku hoida. Mida teeme meie?
Esiteks, Iisraeli ja selle naaberriikide jõuvahekord pole sugugi võrreldav Eesti ja Venemaa omaga, ükskõik kuidas vaadata. Samuti ei saaks öelda, et Iisraeli sõjaline võimekus on tulnud odavalt, arvestades, et kunagi kulutati lausa viiendik SKPst kaitsele ja ka praegu on see protsent üsna kõrge. Muuseas ka seal on olnud skandaal allveelaevade ostu osas. Jutt käib konkreetsest raiskamisest.
Suurriikidega pole mõtet Eestit võrrelda, küll aga näiteks põhjanaabri Soomega.
Võrrelda võib, kuid mitte kunagi nii nagu Leo seda teeb. Hakata 280 000 viiega jagama või kulutuste suurusi võrdlema pole eriti asjalik, sest see ei anna mingit pilti sellest, mis nende numbrite taga on. Operatiivüksusi on Soomel ikkagi 61 000 (vaadake mu varasemaid viiteid sellel teemal) ja kaitsekulutuste osas pole ka kõik nii lihtne. Näiteks suured projektid teostatakse eelarveväliste rahadega. Samuti on Soomlaste infrastruktuur ja üldine süsteem juba pikki aastakümneid välja arendatud ja korralikult paika loksunud. Võrrelda meie tänaseid eelarve numbreid soomlaste tänaste numbritega on absurdne, sest see ignoreerib täielikult seda puudujääki, mis meil varasemalt võrreldes soomlastega on olnud. Kas näiteks aastal 2004 oli meil samuti 500 miljonit taskust võtta? Kas aastal 2010 oli meil kogu vajalik infra olemas? Kas meil täna on kogu vajalik infra olemas?
Soomlaste saldo on muljetavaldav: sõjaaja kaitsejõudude suurus 280 000 inimest, üle 60 hävituslennuki F-18, 220 Leopard 2A6 ja 2A4 tanki, Euroopa teiseks võimsaim suurtükivägi Venemaa järel, keskmaa õhutõrje, miiniveeskamise ja rannakaitse võimekused.
Samast ühe kuuendiku printsiibist järeldub ka, et väited, nagu poleks meil ressursse soomusmanöövrivõimekuse (tankide), meremiinide, kaldal baseeruvate rannakaitse raketikomplekside või keskmaa õhutõrjevõimekuse jaoks ei pea paika. Miks me seda siis ei suuda? Mis on valesti? Kus on auk, kuhu raha kaob?
Leo kipub unustama, et mõned võimekused ei koosne ainult asjadest. Ma pakuks, et näiteks nelja lennuki opereerimine (lennuki kohta) on palju kulukam kui kaheteistkümne. Kui sul on piisavalt raha, et võimekuse baas laduda, siis sinna täiendavate komponentide lisamine on palju odavam. Sama kehtib igasuguste tankide, õhutõrje ja muu kohta. Kui hammas ei hakka tervikule süsteemile peale, siis pole mõtet selle komponentide maksumusest rääkida. Või arvate siiralt, et tankid töötavad ilma moona, varuosade, infrastruktuuri, väljaõpetatud tehnikute ja muu selliseta? Raha ei kao kuhugi, seda on lihtsalt liiga vähe nende asjade jaoks. Olgu siis barettidega või ilma.
Eelmise kümnendi keskpaigas ostis Soome Saksamaalt 124 kasutatud, kuid heas korras tanki Leopard 2A4 soomustehnika kohta väga säästliku 64 miljoni euro eest.
Ja kumba me oleksime pigem suutnud kohe rakendada? Miinijahtijatega saime täispaketti, nii et saime kohe nendega tegutsema hakata.
Kas õppisime sellest midagi? Ei. Ostsime äsja Hollandist 44 jalaväe lahingumasinat CV-90 koguni 138 miljoni euro eest. Soomlased hankisid samal ajal samast kohast 100 tanki Leopard 2A6 vaid 200 miljoni eest. Nad said uusimaid lahingutanke odavamalt kui meie soomukeid. Teeme lihtsa tehte - 35 tanki (31 tankist koosnev pataljon väikese varuga) oleks meile maksma läinud kõigest 70 miljonit eurot. Loll saab ka kirikus peksa.
Akf Palm on siin foorumis juba selgitanud, et räägiti hollandlastega läbi ja kokkuvõttes poldud meile soodsa tehingu pakkumisest eriti huvitatud.
Neid auke leidub paraku palju. Esimene aukudekobar hõlmab tegevusi, millel puudub seos iseseisva kaitsevõimega.
Suurim auk on merevägi, kellel pole tänaseni ühtegi lahinguvõimekust. Venemaa relvajõududel ei ole vaja Eesti mereväge hävitada, sest see on neile kahjutu.
No aga samamoodi võiks siis ju võrrelda meie maaväge ja jõuda järelduseni, et mitte mingit lootust pole, isegi kui 100 000 paneksime välja, sest arvude vahe on tohutu. Otsustagu siis oma kujutlustes ära, et kas me võitleme osana NATOst või üksipäini ja lootusetult?
Tuleb tõele silma vaadata - meie merevägi ei ole võimeline mitte kuidagi takistama meredessantide maabumist Eesti rannikul. Säärane murevägi on kasulik ainult Venemaale, kuna neelab juba kaks aastakümmet ressursse, mis kuluksid mujal ära. Kogukahjum moodustab umbes eelmise kümnendi lõpu aastase kaitse-eelarvega võrdväärse summa.
Aga palun väga. Küsige siis Laaneotsalt, miks ta pidas vajalikuks iseseisva mereväe loomist ja arendamist sellisel kujul nagu ta on...
Sama kehtib õhuväe lennuvahendite kohta. Need on samavõrd kasutud, kuna ei suuda sõja korral vastast kuidagi mõjutada. Ka siin on lahenduseks mahakandmine.
Me ei vaja ka strateegilise õhutranspordivõime osakut Boeing C-17 „Globemaster III" tüüpi lennukitega. Osakust tuleks loobuda, sest kahepoolsed kokkuleped liitlasriikidega on palju odavamad. Ka ei kasuta me lennutunde ära, sest sõjaliste välisoperatsioonide maht vähenes pärast meie kontingendi väljatõmbamist Afganistanist drastiliselt. 45 lennutundi aastas kahekümne aasta jooksul teeb valja sama suurusklassi summa, mille maksime 80 „Javelin" tüüpi tankitõrje raketikompleksi ja rakettide eest.
Ja selle vastuseks panen täna sellise lingi:
https://www.err.ee/677230/eesti-on-nato ... nika-veoks
Ja sellise tsitaadi:
Kõikidel aastatel on Eesti ära kasutanud meile eraldatud lennutunnid, 2017. aastal kasutas kaitsevägi lennutunde oma üksuse ja varustuse transpordiks Liibanonist Eestisse ja tagasi.
Leol pole õrna aimugi millest ta räägib.
Need on puhtalt tsiviilkontrolli küsimused. Kes seda teostab? Kaitseminister? Kindral Terrase ametiajal on vahetunud kuus ministrit. Nõnda lühikesed ametiajad ei anna paraku erilist võimalust ametikohustesse süvenemiseks.
Ja enne Laaneotsa vahetusid KV juhatajad samuti enne ametiaja lõppu.
Täielik jama ma ütlen.
