Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

[Kapten Trumm]

Teatud nurga alt see ilmselt vastab tõele (et missioonidel liitlastele positiivselt silma paista ongi vaja sinna panustada), aga siin lähevad muna ja kana segamini. Ekspeditsioonivõimekuse üles ehitamine oli lihtsalt üks arengufaas, mille eesmärk ongi jõuda olukorda, kus meil on tugevad, pühendunud liitlased ja lahingus karastunud kõrgete kutseoskustega sõjaväelased. See on nagu loogiline samm enne efektiivse totaalkaitsele suunatud armee üles ehitamist.

Kunnas peab ekspeditsiooniarmee all silmas eelkõige Scoutspataljoni ja 1. brigaadi eelisarendamist ja iseseisva kaitsevõime all silmas Soome tüüpi (suurearvulist) maakaitset.
See kõik on täna tõepoolest aset leidnud. Siinkohal jätan hinnangute andmise teistele, kas õige või vale.
Hulk raha kulub üheainsa, NATO kompatiibli koondise loomiseks, mis omab soovitud operatiivset rolli ainult koos liitlastega, nn nishiarmee ja "pool rehkendust" (tema enda sõnad).
Operatiivset rolli ses mõttes, et siis ei õnnestu suuremaarvulisel vastasel teda lihtsalt üle manööverdada.
Seda missioonidel käimist ei maksa talle omistada.

Olen siiani aru saanud, et Kunnase visioon on umbes taoline armee nagu oli Soomes 2015 eelsel ajal, st suurearvuline, peamiselt veetava (nõuka 122) suurtükiväega toetatavast kergejalaväest koosnev ja tükati varustatav tsiviilvarudest (või kiirete hangetega kriisi puhkedes). Kus vastasel ei teki lihtsat võimalust üle manööverdamiseks, sest igal pool on mingi üksus vastas. Meil peab täna selle "vaiba" tekkimiseks ikka päris palju liitlasi siin maabuma. Diviiside kaupa mõõtes. Kui neid liitlasi mingil põhjusel ei maabu, on tulemuseks sahh-matt.

Meie probleem on täna selles, et tänase rahakoti juures on 2 valikut:
1. teha vajalikust väiksem armee, mis on enamvähem kordusõpetatud ja varustatud - seega võitlusvõimeline. Ja loota, et tühjuse täidavad liitlased.
2. teha valiku suurusega, aga põhiosas aeglaselt mobiliseeriv ja selgete väljaõppe ja varustuse puudujääkidega - seega piiratud võitlusvõimega. Tühjust seejuures palju ei jää, aga seda kontrollivad üksused, mille võitlusvõime on nadi.
Seejuures mõlemad parteid teevad "pool rehkendust". Nii 25 000 kui 46 000 oma.

[Kriku]

Meie probleem on täna selles, et tänase rahakoti juures on 2 valikut:
1. teha vajalikust väiksem armee, mis on enamvähem kordusõpetatud ja varustatud - seega võitlusvõimeline. Ja loota, et tühjuse täidavad liitlased.
2. teha valiku suurusega, aga põhiosas aeglaselt mobiliseeriv ja selgete väljaõppe ja varustuse puudujääkidega - seega piiratud võitlusvõimega. Tühjust seejuures palju ei jää, aga seda kontrollivad üksused, mille võitlusvõime on nadi.
Seejuures mõlemad parteid teevad "pool rehkendust". Nii 25 000 kui 46 000 oma.

Päris hästi formuleeritud.

[Martin Peeter]

Nõus, et hästi kokku võetud.

Seepärast ei peaks me end laskma sellest vaidlusest ülemäära eksitada, vaid fokusseerima oma tähelepanu põhiküsimusele: pappi tuleb juurde panna!
Inimesi on meil piiratud hulk ja seetõttu on nende leidmise ja arendamisega raskem, aga raha on võimalik leida.

Kol Rebo 2. brigaadist. Olgem ausad - 2. brigaad on rahapuuduse tõttu ja osalt ka riigi saamatuse tõttu rõugekalkarite majandamisel ikka vaeslapse rollis olnud küll.

https://www.err.ee/684190/kolonel-et-2- ... uurde-vaja

Aga samas jälle - kui arusaadavatel põhjustel peaks suure häda korral kontsentreeruma pealinna enese käes hoidmisele võimalikult kaua, siis 2. brigaad jääb selles osas kaugele. Soomusmanöövrivõimeliseks, et häda korral appi tulla saab ... Millal? Pigem saab enne valmis mingi Tallinna-keskne 3. brigaad.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Meie probleem on täna selles, et tänase rahakoti juures on 2 valikut:
1. teha vajalikust väiksem armee, mis on enamvähem kordusõpetatud ja varustatud - seega võitlusvõimeline. Ja loota, et tühjuse täidavad liitlased.
2. teha valiku suurusega, aga põhiosas aeglaselt mobiliseeriv ja selgete väljaõppe ja varustuse puudujääkidega - seega piiratud võitlusvõimega. Tühjust seejuures palju ei jää, aga seda kontrollivad üksused, mille võitlusvõime on nadi.
Seejuures mõlemad parteid teevad "pool rehkendust". Nii 25 000 kui 46 000 oma.

Nõus - ja nii lihtne see ongi.
Üks põhilisi selle foorumi eduraportöörist grafomaane(-ja paarid tema kannupoisid) on mind siin KUNNASe ajudeta jüngriks vihjaanud - aga tra nendega.. point on tegelt ikka selles, et ka KUNNASe "ideoloogias" on augud ning päris kõigi tema väidetega pole ma kunagi nõus olnud. Mis aga kindlasti ei sega mind kaitsmast teda siin foorumis - eriti kui võltsautoriteetsusele pretendeerivad kamina vorstid siia teda solvavaid poste teevad(-üritavad teha). Sest noblesse oblige - saate ju aru, eks

Tõde, nagu ka Trumm siin ülal juba kirjutas, ongi kusagil keskel.. kahjuks tundub ka, et oma lõpmata õigsuses kindlale kaminale ei ole see mentaalselt enam arusaadav(-no pole kunagi väga olnudki). Mugavustsoon on sellise asja nimi ja mugavustsoonil on halb omadus laieneda - antud juhul kaminast peastaapi siis.. jälgige või seda, kuda praegu kaitseväe noori ja ilusaid otse kiirtempos raskete tärnide ja ristidega ära ostetakse // lojaalsust "kamina liinile" kinnistatakse

Elame huvitaval ajal ja tulekul on uusi huvitavaid arenguid - jälgige või eru- ja reservkindralite algatust.. juba sellest peaks mõtlevale inimesele arusaadav olema, et kõik pole kuld mis hiilgab(-elik kamina kõnetorudest välla tuleb)

[Kapten Trumm]

"Endiste kindralite" algatus iseenesest on vajalik ja tarvilik - eriti kui diskussiooni kui sellist on siiani igati tappa üritatud, nii opositsiooni demoniseerimise-naeruvääristamise kui ka massiivse edupropaganda abiga.

Kui me tahame, et see % on ühe päeval 4,0, siis peab ka tädi Maali aru saama ja see nõuabki ühiskondlikku konsensust, sest kärped mujalt saavad olema igaühele tuntavad. Kahjuks on antud diskussiooni üritatud seni tappa ja ka mulle tundub, et lihtsalt mugavustsooni säilitamise eesmärgil - et teeme niipalju kui raha eelarvest parasjagu antakse ja ülejäänu jätame tegemata (ning ilustame selle osa massiivse edupropagandaga). Seda konsensust aga ei teki enne, kui me isekeskis pole asju enda jaoks ausalt selgeks rääkinud.

Aga olukorras, kus idanaaber paneb 5%, me 2%-ga kaua ei tantsi. Ka näib, et majandussanktsioonid pole seda relvastumispidu seal eriti kärpinud ja nafta hind on vaikselt tõusule pööranud, seega naaber on olukorraga kohanenud ja kui nad mingeid poliitilisi lollusi (sõttaminek USA-ga Süürias) ette ei võta, siis majanduslikult seda relvastumispidu idas tappa ei õnnestu. Seega jääb ainult üle üritada sellega sammu pidada. Tänases rahaseisus me kindlasti seda ei pea. Sellest on mitmel pool ka aru juba saadud (üks märkimisväärseim näide on Poola kava tõsta eelarve 2,5% peale).

[Martin Herem]

... jälgige või seda, kuda praegu kaitseväe noori ja ilusaid otse kiirtempos raskete tärnide ja ristidega ära ostetakse // lojaalsust "kamina liinile" kinnistatakse

- ma saan aru Borja, et Laaneotsaga sarnaselt, nimetad ka sina mind karjäärihimuliseks äraostatavaks tainapeaks?

[Kriku]

Ta rääkis nooortest ja ilusatest...

[Sektor gazovoi ataki]

Trummilt väga head kokkuvõtvad sõnavõtud. Minu lahendus, et kaitsevägi saaks väga hästi rahvaga läbi ja vahepeal jagataks raha rahvale nagu praegu (pensionitõusud, peretoetused, maksulangetused jne) ja siis vahepeal läheks kaitsekulud ajutiselt üles. Näiteks lastetoetusi suurendati 15 eur/kuus, see raha enamusi peresid ei toeta oluliselt, aga rakendub väga suurele hulgale. Selline asi mõneks aastaks ära jätta.

Praegu köetakse mingit kummalist patriotismi 100-nda juubeliga seoses, aga palju vajalikum oleks just stabiilne rahva toetus ja usaldus oma riigi suhtes. Samuti mitte ainult meeste või militaristide toetus, vaid näiteks naiste ja noorte toetus.

[erick]

Ilmselt pole õiglane seda niimoodi võrrelda. USAd ju huvitab lisaks Eestile veel terves ülejäänud maailmas ka dominantse jõu positsiooni säilitamine. 3,58% kaitse-eelarve käiks Eestile selgelt üle jõu praegu.

1. On vägagi õiglane. USA eksistentsi ei ohusta keegi ja ta liidrid on korduvalt väljendanud, et ei soovi oma riiki näha "maailma politseinikuna". Ei ole küsimust, kummal on rohkem kaotada, eriti olukorras, kus meie suhteliselt vaene, kuid agressiivne naaber kulutab üle 5%. Probleem on pigem selles, et Eesti poliiteliit soovib populaarsete otsustega võimu ja ei näe iseseisva enesekaitsevõime tugevdamisel suurt mõtet, sest Venemaa on nagunii tugevam. Mistõttu püütakse kaitsekulude suurust hoida väljaspool sisepoliitilist debatti. Selles mõttes on eruohvitseride initsiatiiv tervitatav.
2. 3,5-4 % SKT-st kaitsekuludeks on Eestile võimetekohane. Kõige lihtsam on selleks lasta eelarve kuni 3%-sse defitsiiti SKTst. USA ainuüksi föderaaleelarve defitsiit on kudagil 3,5 % SKTst. Mitte midagi ei juhtu, mõned "tubli tüdruku kiitused" Brüsselist jäävad saamata.

No lootsin väga, et ei pea selliseid arvamusavaldusi lugema kunagi.

1. Trump ei ole USA. USA on de facto maailma politseinik ja sealne valitsusaparatuur mõistab väga teravalt, et kui USA ei lahenda maailma probleeme väljaspool oma riigipiire, jõuavad need varem või hiljem ikkagi temani, olles loomulikult eelnevalt läbinud korralikku lumepallist laviiniks veeremise tsükli. Isegi Trump hakkab asja tajuma, milleks muidu drastiliselt tõsta kaitsekulutusi 2018 eelarves?

Teiseks muidugi, naiivsuse piirini ülioptimistlik on arvata, et Eesti, tõstes oma kaitsekulutused 5% peale (või ka 50% peale kui soovid), suudab siin Venemaa vastu ilma USA ja teiste tugevate liitlaste toetuseta, omapäi, mingit tõsist kaitset üles ehitada endast 120x suurema riigi vastu. Eesti kurss on selge ja õige - esmane usutav ja töötav heidutusvõime, millele annab tuge NATO vihmavari. 3% SKPst on võibolla tehtav. Üle selle hakkaksime me ühiskondliku moraali arvelt (päästjad, politseinikud, õpetajad, arstid, teadlased, pensionärid, lapsed) sisuliselt (mida siis? 2 F-35A'd koos kõigi kuludega? 33 uut Leopard 2A6/7 tanki koos elutsükli kuludega?) masinaid ostma. Ja lisaks veel ka omaenese majanduskasvu ohvriks tuues.

2. Ei tasu arvata, et Eesti võlakoorem on madal, et saada Brüsselist pats-pats. See on madal, sest riigivõla võtmise võime on riigi strateegiline reserv samamoodi nagu headel aastatel kõrvale pandud rahareserv. See pole rumalaks raiskamiseks, et ajutiselt vasakusse säärde hea soe tunne saada. Tanke ja muud püsikulusid tekitavat kraami võib selle eest osta siis, kui on näha, et omariiklus on tõsises ohus, vastasel juhul peaks seda eranditult kasutama selliste projektide jaoks, mis toodavad riigile algse investeeringu tagasi ja veel peale ka.

[nimetu]

Isegi Trump hakkab asja tajuma, milleks muidu drastiliselt tõsta kaitsekulutusi 2018 eelarves?

Seda lubas ta juba enne valimisi. Tegu pole mingi tuule muutusega.

[Veiko Palm]

Kunnas peab ekspeditsiooniarmee all silmas eelkõige Scoutspataljoni ja 1. brigaadi eelisarendamist ja iseseisva kaitsevõime all silmas Soome tüüpi (suurearvulist) maakaitset.
See kõik on täna tõepoolest aset leidnud. ... Hulk raha kulub üheainsa, NATO kompatiibli koondise loomiseks, mis omab soovitud operatiivset rolli ainult koos liitlastega, nn nishiarmee ja "pool rehkendust" (tema enda sõnad).

Kunnasele viitamise vahele oled pikkinud ka enda seisukoha. Palun Sinu käest viidet ja tõestust sellele väitele. Palun ole konkreetne oma väite sõnastamisel.

[Veiko Palm]

Meie probleem on täna selles, et tänase rahakoti juures on 2 valikut:
1. teha vajalikust väiksem armee, mis on enamvähem kordusõpetatud ja varustatud - seega võitlusvõimeline. Ja loota, et tühjuse täidavad liitlased.
2. teha valiku suurusega, aga põhiosas aeglaselt mobiliseeriv ja selgete väljaõppe ja varustuse puudujääkidega - seega piiratud võitlusvõimega. Tühjust seejuures palju ei jää, aga seda kontrollivad üksused, mille võitlusvõime on nadi.
Seejuures mõlemad parteid teevad "pool rehkendust". Nii 25 000 kui 46 000 oma.

Erinevalt paljudest ei ole ma nõus ülaltoodud näidetega, õigemini selle sisemise loogikaga. Selgitan. On põhimõtteliselt õige (ja selles ei ole midagi uut), et selle nö kvaliteedi-kvantiteedi nupuga saab "sättida" väe suurust ja selle varustatust/õpetatust, kuid tähtis on seejuures see, et kõik väevariandid peavad hüppama üle miinimumnõude, sest vastasel juhul ei ole see ju reguleerimine vaid kurat teab mis. Näpu ja sellesamuse võrdlemine.

Mida ma seejuures täpsemalt silmas pean? Kõik väestruktuurid Eestis koostatakse vastasest lähtuvalt (ja siinkohal ei viitsi ma kuskile kõrvalteele mingite lingvistik-ekvilibristikutega sukelduda), kus vastase tegevust kujutatakse nii ajas, kui ka ruumis. Ajas ja ruumis. Seega ei ole ainult tähtis see nö lõppseis, kuhu vastane oma suurusega jõuab, vaid ka kui kiiresti ta sinna jõuab.

Ja nüüd jõuan selle Trummi-loogika põhiveani - kui tema poolt sõnastatud esimeses variandis olevat (ma kordan veelkord - olevat) puuduseks see, et meie sõjavägi "manööverdatakse üle", siis selle teise variandi puhul aega üldse arvesse ei võeta. Kuidagi järsku on meil kasutada kogu maailma aeg, me "tõstame üles" suurt sõjaväge, koolitame välja inimesi, rekvireerime tsiviiltehnikat ja tegeleme saja muu asjaga. Ning vastane (isegi selle Kunnase poolt ülemüstifitseeritud Lääne ringkond) vaatab oma koheselt võitlusvalmis olevate üksustega (jälle Kunnase väide) rahulikult pealt ja laseb nädalatel näppude vahelt välja voolata! Jama. Sulaselge jama. See Trummi teine näide ei hüppa üle lati. Paneme aja juurde ja näeme, et vastase rünnaku alguses ei ole meil mitte midagi. Absoluutselt mitte midagi. Selline tagasihoidlik seisukoht.

[Veiko Palm]

Sest noblesse oblige - saate ju aru, eks

... jälgige või seda, kuda praegu kaitseväe noori ja ilusaid otse kiirtempos raskete tärnide ja ristidega ära ostetakse // lojaalsust "kamina liinile" kinnistatakse

Elame huvitaval ajal ja tulekul on uusi huvitavaid arenguid - jälgige või eru- ja reservkindralite algatust.. juba sellest peaks mõtlevale inimesele arusaadav olema, et kõik pole kuld mis hiilgab(-elik kamina kõnetorudest välla tuleb)

Kuule, Boriss, aga palun valgusta ka mind, et mis Su probleem on? Ära nüüd poolel teel seisma jää, pane ikka nimed kah taha. Kas ka mina olen see "noor ja ilus"? Minu lojaalsust ei ole vaja üldse ära osta - nagu tead olen lausa aastaid ministeeriumis teeninud, ju jäin juba seal konksu otsa.

Ning palun tee ka mingi konkreetsem "analüüs". Kui ilu on kindlasti vaataja silmis, siis nooruse osas võid ju ometi kaasa rääkida. Võrdle näiteks kindral Laaneotsa vanust peastaabi ülemaks saamisel (de facto KVJ sellal) ja kin Heremi vanust KVJ-ks saamisel. Või meie praeguste kindralite vanust kindraliauastme saamisel.

Või ei pea Sa silmas "kalendrivanust", vaid hoopis raskemini (ja loomulikult Sinu poolt subjektiivselt) hinnatavat vaimset vanust. Et ikka alles lapsed veel?

Ning palun esita ka, et mis seisus see on, mis Sind asju tegema kohustab?

Muidu hakkan arvama, et lihtsalt tühi plärtsumine.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kuule, Boriss, aga palun valgusta ka mind, et mis Su probleem on?

Hetkel on minu põhiprobleem kindlasti see, kuidas sa minu eesnime moonutad..
Seda kirjutatakse nimelt ühe essiga - like Boris Becker, Boris Johnson e.t.c.
Roger that, Veikko-Vello või panin ma praegu ise ühe k-tähe ülearu

[Martin Peeter]

Ilmselt pole õiglane seda niimoodi võrrelda. USAd ju huvitab lisaks Eestile veel terves ülejäänud maailmas ka dominantse jõu positsiooni säilitamine. 3,58% kaitse-eelarve käiks Eestile selgelt üle jõu praegu.

1. On vägagi õiglane. USA eksistentsi ei ohusta keegi ja ta liidrid on korduvalt väljendanud, et ei soovi oma riiki näha "maailma politseinikuna". Ei ole küsimust, kummal on rohkem kaotada, eriti olukorras, kus meie suhteliselt vaene, kuid agressiivne naaber kulutab üle 5%. Probleem on pigem selles, et Eesti poliiteliit soovib populaarsete otsustega võimu ja ei näe iseseisva enesekaitsevõime tugevdamisel suurt mõtet, sest Venemaa on nagunii tugevam. Mistõttu püütakse kaitsekulude suurust hoida väljaspool sisepoliitilist debatti. Selles mõttes on eruohvitseride initsiatiiv tervitatav.
2. 3,5-4 % SKT-st kaitsekuludeks on Eestile võimetekohane. Kõige lihtsam on selleks lasta eelarve kuni 3%-sse defitsiiti SKTst. USA ainuüksi föderaaleelarve defitsiit on kudagil 3,5 % SKTst. Mitte midagi ei juhtu, mõned "tubli tüdruku kiitused" Brüsselist jäävad saamata.

No lootsin väga, et ei pea selliseid arvamusavaldusi lugema kunagi.

1. Trump ei ole USA. USA on de facto maailma politseinik ja sealne valitsusaparatuur mõistab väga teravalt, et kui USA ei lahenda maailma probleeme väljaspool oma riigipiire, jõuavad need varem või hiljem ikkagi temani, olles loomulikult eelnevalt läbinud korralikku lumepallist laviiniks veeremise tsükli. Isegi Trump hakkab asja tajuma, milleks muidu drastiliselt tõsta kaitsekulutusi 2018 eelarves?

Teiseks muidugi, naiivsuse piirini ülioptimistlik on arvata, et Eesti, tõstes oma kaitsekulutused 5% peale (või ka 50% peale kui soovid), suudab siin Venemaa vastu ilma USA ja teiste tugevate liitlaste toetuseta, omapäi, mingit tõsist kaitset üles ehitada endast 120x suurema riigi vastu. Eesti kurss on selge ja õige - esmane usutav ja töötav heidutusvõime, millele annab tuge NATO vihmavari. 3% SKPst on võibolla tehtav. Üle selle hakkaksime me ühiskondliku moraali arvelt (päästjad, politseinikud, õpetajad, arstid, teadlased, pensionärid, lapsed) sisuliselt (mida siis? 2 F-35A'd koos kõigi kuludega? 33 uut Leopard 2A6/7 tanki koos elutsükli kuludega?) masinaid ostma. Ja lisaks veel ka omaenese majanduskasvu ohvriks tuues.

2. Ei tasu arvata, et Eesti võlakoorem on madal, et saada Brüsselist pats-pats. See on madal, sest riigivõla võtmise võime on riigi strateegiline reserv samamoodi nagu headel aastatel kõrvale pandud rahareserv. See pole rumalaks raiskamiseks, et ajutiselt vasakusse säärde hea soe tunne saada. Tanke ja muud püsikulusid tekitavat kraami võib selle eest osta siis, kui on näha, et omariiklus on tõsises ohus, vastasel juhul peaks seda eranditult kasutama selliste projektide jaoks, mis toodavad riigile algse investeeringu tagasi ja veel peale ka.

Ehe näide, et reformerakondlik ideoloogia ei võimaldagi mõista, et ära tuleb teha terve rehkendus. Kaks kolmandikku on parem kui pool, aga ka sellest on vähe.

Lisaks terve hulk reformierakondlikku demagoogiat:

1) USA-s on isolatsioniste piisavalt palju peale Trumpi ja ma ei arva, et Oprah Winfrey või Bernie Sanders selles osas paremad oleks. Juba kolme aasta pärast võime me nende tulekut oodata ja me ei tea, mis siis saab. NATO nimeline liit ei ela juba praegu üle oma parimaid aegu ja me ei tea, kuhu suunas protsess edasi liigub. Pole sugugi võimatu, et võib tekkida mõni selline poliitiliselt segane olukord, kus USA momentaalne sekkumine meie kaitseks ei ole enesestmõistetav ja siis tuleb kallaletungi puhul mõni aeg ise vastu panna lootuses, et ikka appi tullakse. Kui ennast aga kiirelt ära okupeerida lasta, siis appituleku tõenäosus väheneb tugevalt.

2) Ise investeerides ja oma kaitsevõimet arendades on võimalik nii kaua ennast kaitsta, et kallaletungi puhul oleks täiesti selge, kas meile tullakse appi või mitte. Ma ei ole rääkinud 5% ega 50% SKTSst kaitsekuludele või Eestil Venemaaga sõjalise tasakaalu loomisest - see on taas ehe sõnade suhu panemine ehk demagoogia. Ma rääkisin 3,5-4% SKT-st, mis on võimalik saavutada ilma õpetajate, päästjate, arstide jt finantseerimist vähendamata. Siia juurde kaasneb ka teatava sõnumi efekt, kui kaitsekulude suhe SKT-sse enam-vähem võrdseks muutub. USA võib vabalt mõelda: "Tahate meilt Patriote Eestisse, aga meie peame niigi suhteliselt rohkem kulutama ja seejuures oma riigivõlga suurendama. Ise te seda teha ei taha. Aga miks meie peaksime? Kummal meist neid rohkem vaja on?"

3) Tol hetkel, kui meile kallale tungitakse, ei oma mingit tähtsust, milline oli meie krediidivõime enne seda, sest tol hetkel muutub see nulliks. Kui meile krediiti antakse, siis on see ainult poliitiline otsus. Ükski mõistlik erainvestor ei anna, okupant ainult ei pea varasemate erainvestorite nõuetega kusagil suurriikide kohtutes jagama. Tol hetkel, kui omariiklus tõsisesse ohtu satub, investeerima hakata - no selline soovitus näitab lihtsalt ebakompetentsust. Siis on hilja. Mingi võime loomine asju korralikult tehes (nagu siin on kirjutanud akf Palm) võib võtta 10 aastat.