Läti kaubandus-tööstuskoja Eesti esindaja ja ehitusmaterjalide tootja Sakret Eesti juht Kaspars Pacēvičs: „Maksud on enam-vähem samad. Eesti tegi hea otsuse, kui 2000. aastal investeeringud tulumaksust vabastas. Nüüd tehti see samm ka Lätis, nii et olukord on võrdsustunud. Väikesed erinevused maksude tasemes on, aga üldist pilti see ei mõjuta. Kõikidel Balti riikidel on tohutu potentsiaal tugevamaks saada. Praegu mõtlevad ja tegutsevad kõik omaette. Eesti on Soomele lähemal ja seetõttu on koostöö ka mõistetav. Aga maailm võtab meid koos Balti riikidena, mitte igaüht eraldi. Seda oli näha ka kohtumisel Donald Trumpiga. Me oleksime oluliselt nähtavamad ja saavutaksime rohkem, kui tegutseksime koos Balti riikidena. Võiksime EXPO-l osaleda Balti regioonina, mitte Eesti, Läti ja Leedu eraldi riikidena. Koos saaksime välisinvestoritele ka näidata, millised eelised on, kui teete äri Lätis, Leedus ja kui Eestis. Kui meie riigid teeksid rohkem koostööd, võiksime ka kokku leppida selles, millist tööstust iga riik rohkem arendaks.“
Viimatine koostöö oli ehk Balti ketis.
Pacēvičs: „Nii see on, aga on aeg endalt küsida: mida me tahame saavutada? Kas tahame elada nagu seni või paremini? Kui paremini, siis tuleb emotsioonid kõrvale heita ja midagi teha. See tähendab mitte mõelda nii palju sellele, kui palju mina konkreetselt sellest projektist teenin, vaid kui palju ühiskond kasu saab. Ma saan aru, et on palju takistusi, miks midagi teha ei saa, aga ärgem lollitagem ennast. Hea võimalus oleksid hanked. Näiteks politseiautod. Neid vajavad kõik kolm riiki. Kui läheksime koos autotootja juurde ja ütleksime, et soovime 1500 autot, oleks allahindlus kindlasti suurem kui siis, kui iga riik läheks eraldi läbirääkimisi pidama. Selle elluviimine sõltub tahtest. Meil on riikidena suurepärased ressursid, asukoht, me võiksime olla parim piirkond maailmas. Eestlased lähevad Soome, lätlased Suurbritanniasse, samuti leedulased. Siia jääb üha vähem inimesi, nii et aktsiisi tõstmine probleemi ei lahenda.
Uus põlvkond on teistsugune nii heas kui ka halvas, aga neil pole seda nõukogude taaka. Rail Baltic on juba hea Balti koostöö näide. Me vaidleme, aga parema võimaliku tulemuse, maksimaalse väärtuse saamise eest. Raudtee ehitamine annab meie riikide majandusele suure tõuke, andes tuhandeid töökohti nii eestlastele, lätlastele kui ka leedulastele. Meil pole kõige tegemiseks kohalikku tööjõudu, mis tähendab, et inimesed tulevad väljastpoolt. Projektis tegutsevad inimesed saavad raha, ostavad selle eest toitu, autosid, kortereid, teevad remonti. Leedulased on aktiivsed müügimehed ja orienteeritud rahategemisele. Neil on palju ärisid. Leedus on ka suur Poola mõju. Lätlased on samuti aktiivsed ega esita kunagi küsimust, miks on tarvis üht või teist asja teha. Kui on vaja teha, siis tehakse ära. See tähendab, et nad tulevad varem ja lahkuvad hiljem, kuni töö on tehtud. Lätlased on avatud koostööks.
Eestlased on rahulikumad ja
skandinaavlastega sarnasemad. Kui lätlased on emotsionaalsed, tulevad kokku ka erimeelsusi arutama, lahendavad need ning 10–15 minuti pärast on kõik korras ja töötatakse edasi, siis
eestlased ei näita oma emotsioone ja rahulolematust välja. Olen mitu korda olnud olukorras, kus inimesega vesteldes tundub kõik korras olevat, aga pärast selgub, et ta on kõik endasse hoidnud ja teistele kurtnud.
Eestlased tulevad täpselt tööle ja ka lahkuvad täpselt. See on hea, aga vahel on tarvis mõned lisaasjad ära teha.
Eestlased on konservatiivsed ja harjunud tegutsema sisseharjunud moel. Nende harjumusi on raske muuta.“
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/sa ... d=81673925
Eestis elav poliitpagulane Konstantin Tšadlin: „Ma läksin ka Petseris metsa ja tulin Eesti poolel välja. Leidsin talu ja küsisin, kus asub politseijaoskond. Perenaine näitas teed. Vene poolel räägib rahvas, et Vene piirivalvel mehi pole ja Venemaa piiri sisuliselt ei valva.“
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme: „Eelmise aasta 14. mail kella 18 paiku fikseeris piiriäärsele alale paigutatud seirekaamera ühe isiku liikumise Võmmorski külas, suunaga Venemaalt Eestisse. Kella 18.30 paiku pidasid sündmuskohale reageerinud piirivalvurid Jaanimäe külas mehe kinni. Mees tunnistas piiriületust ja soovis rahvusvahelist kaitset. Ta peeti kinni ja saadeti edasi kinnipidamiskeskusesse, kus tema taotlust menetlema hakati. Mis puudutab koostööd, siis kahjuks ei ole praegune olukord võrreldav näiteks kümne aasta tagusega, mil kahe riigi piirivalve vahel toimus aktiivne infovahetus, korraldati ühisoperatsioone ebaseaduslike piiriületajate ja nende üle piiri toimetajate tabamiseks ning juhtumid lahendati kahe riigi koostöös ja operatiivselt. Kui täna avastab Eesti piirivalvur ebaseadusliku piiriületuse suunaga Venemaalt Eestisse, siis Vene pool üldjuhul fakti ei tunnista. Mõistagi on piiri valvamine ühepoolselt märksa keerulisem kui koos ühise eesmärgi nimel töötades. Otsime kompromisse piiriesindajate tasandil ning piiriturvalisuse tagamiseks oleme viimase kümne aasta vältel suurendanud nii idapiiri valvavate piirivalvurite arvu kui uuendanud seirevahendeid ning alustanud idapiiri ehitustöödega selleks, et piir peaks olenemata teise poole piirivalvurite tegevusest või tegevusetusest. Eesti-Venemaa vaheline kontrolljoon on 338,6 kilomeetrit pikk. Selleks, et maksimaalselt ennetada ja takistada ebaseaduslikke piiriületusi ning kindlustada, et piirivalvurid jõuaks sadu kilomeetreid pikal piiriribal igasse punkti operatiivselt, tuleb välja ehitada kogu idapiir. Kui piirivalvurid saavad piiriäärsele alale senisest parema ligipääsu nii jalgsi kui sõidukiga, korraliku patrullraja, kõrgtehnoloogilised valveseadmed, mis annavad muuhulgas eelhoiatuse piirile lähenevast isikust ning lisaks kõrgema riskiastmega kohtadesse ka piirdeaia, väheneb ka võimalus ebaseaduslikeks piiriületusteks.“
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=81712107
Eelmisel aastal andis Eesti kolmele Venemaa Föderatsioonist pärit investorile elamisloa selle eest, et nad paigutasid vähemalt miljon eurot Eesti majandusse.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/mi ... d=81690361
Keskerakonna pressiesindaja Andre Hanimägi: „Rustam Kalinin oli erakonna lihtliige, kes ei saa Keskerakonnas enam jätkata. Rustam Kalinini vastuvõtmise ning valimisnimekirja lisamise hetkel ei olnud Keskerakonnal ega kohalikul piirkonnal infot selle kohta, et ta on toime pannud seadusevastase teo. Loomulikult nüüd, mil meil see info on olemas, ta enam erakonna liikmena jätkata ei saa. (Välja arvatakse) esimesel võimalusel. Erakonda kuuluvuse peatamiseks on võimalik Ärirergistri kaudu välja astuda või teeb vastava otsuse piirkonnajuhatus või erakonna juhatus siis, kui toimuvad vastavad koosolekud.“
https://www.postimees.ee/4469063/kutuse ... st-lahkuma