Tartu Ülikoolis
Loengud džihaadist 2. ja 4. mail
Orientalistika seminaris kolmapäeval, 2. mail 2018 algusega kell 18:15 Tartu Ülikooli peahoone (Ülikooli 18) auditooriumis 307 külalislektor ATTE KALEVA ingliskeelne (ilma tõlketa) loeng Contemporary Jihadi ideology – past, present and possible future(“Tänapäeva džihaadi ideoloogia – minevik, olevik ja võimalik tulevik”).
Loengus käsitletakse džihaadi ideoloogia ajalugu ja evolutsiooni mõne kõige märkimisväärsema Salafi ja Jihadi ideoloogi ideede kontekstis. Analüüsitakse ajaloosündmusi, mis viisid al-Quaida ja hiljem ISIS-e esilekerkimiseni ning džihaadi ühiskondlikule tunnustamisele kaasaaitavaid mõjutegureid Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika islami kogukondades. Samuti selgitatakse üksikasjalikult ülemaailmse džihaadi liikumise valitsevaid olusid praegusel ajal ja arutletakse võimalike tulevikustsenaariumide üle. Lektor võtab erilise tähelepanu alla džihaadi radikaliseerumise suundumused tema kodumaal Soomes ning jagab enda vaateid Soome tuntud džihaadi aktivistide näidete kohta. Loengu eesmärk on anda kuulajatele ettekujutus, kuidas džihadistid mõtlevad ja millel põhineb nende motivatsioon. Uuritakse džihaadi terroriaktide taga olevat loogikat, mis saab ilmsiks, kui me näeme läbi motivatsioonifaktorid ja tõeksidamised. Loeng annab parema arusaamise paljude maade praegusest olukorrast, kus rahvastiku enamus on islamiusulised, ja erinevatest konfliktidest, mis käesoleval ajal regioonis möllavad.
Atte Kaleva on endine Soome armee kapten, kes muuhulgas kuulus aastatel 2015-2017 ÜRO vaatlusmissiooni UNMOGIP (United Nations Military Observer Group in India and Pakistan). Ta on Soome tuntumaid islami ja džihaadi uurijaid, sõjateaduste magister ja doktorant ning julgeolekualase konsultatsiooni- ja väljaõppefirma Kalifa Ltd asutaja ja partner. Kaleva tegutseb ka poliitikas ja on praegu Rahvusliku Koonderakonna esindajana Helsingi linnavolikogu liige. Selle aasta kevadel ilmus temalt soome keeles laialdast huvi äratnud raamat “Jihad ja terrori” (vt tutvustust: https://otava.fi/kirjat/9789511324430/).
Vt ka soomekeelset intervjuud Atte Kalevaga Helsinkin Sanomat’es https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000005605410.html ja eestikeelset intervjuud Eesti Ekspressis http://ekspress.delfi.ee/kuum/poliitik- ... d=81856979
Info ja kontakt: Märt Läänemets mart.laanemets@ut.ee , tel 5518847
NB! Seotud üritus. Reedel, 4. mail algusega kell 14:15 toimub Jakobi 2 ringauditooriumis Atte Kaleva ingliskeelne avalik loeng Jihad and terror in the Northern Europe: what can Estonia learn from the mistakes of others (“Džihaad ja terror Põhja-Euroopas: mida saaks Eesti õppida teiste vigadest”) koos järgneva paneeldiskussiooniga.
Info ja kontakt: Peeter Espak peeter.espak@ut.ee
Loengus käsitletakse džihaadi ideoloogia ajalugu ja evolutsiooni mõne kõige märkimisväärsema Salafi ja Jihadi ideoloogi ideede kontekstis. Analüüsitakse ajaloosündmusi, mis viisid al-Quaida ja hiljem ISIS-e esilekerkimiseni ning džihaadi ühiskondlikule tunnustamisele kaasaaitavaid mõjutegureid Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika islami kogukondades. Samuti selgitatakse üksikasjalikult ülemaailmse džihaadi liikumise valitsevaid olusid praegusel ajal ja arutletakse võimalike tulevikustsenaariumide üle. Lektor võtab erilise tähelepanu alla džihaadi radikaliseerumise suundumused tema kodumaal Soomes ning jagab enda vaateid Soome tuntud džihaadi aktivistide näidete kohta. Loengu eesmärk on anda kuulajatele ettekujutus, kuidas džihadistid mõtlevad ja millel põhineb nende motivatsioon. Uuritakse džihaadi terroriaktide taga olevat loogikat, mis saab ilmsiks, kui me näeme läbi motivatsioonifaktorid ja tõeksidamised. Loeng annab parema arusaamise paljude maade praegusest olukorrast, kus rahvastiku enamus on islamiusulised, ja erinevatest konfliktidest, mis käesoleval ajal regioonis möllavad.
Atte Kaleva on endine Soome armee kapten, kes muuhulgas kuulus aastatel 2015-2017 ÜRO vaatlusmissiooni UNMOGIP (United Nations Military Observer Group in India and Pakistan). Ta on Soome tuntumaid islami ja džihaadi uurijaid, sõjateaduste magister ja doktorant ning julgeolekualase konsultatsiooni- ja väljaõppefirma Kalifa Ltd asutaja ja partner. Kaleva tegutseb ka poliitikas ja on praegu Rahvusliku Koonderakonna esindajana Helsingi linnavolikogu liige. Selle aasta kevadel ilmus temalt soome keeles laialdast huvi äratnud raamat “Jihad ja terrori” (vt tutvustust: https://otava.fi/kirjat/9789511324430/).
Vt ka soomekeelset intervjuud Atte Kalevaga Helsinkin Sanomat’es https://www.hs.fi/ulkomaat/art-2000005605410.html ja eestikeelset intervjuud Eesti Ekspressis http://ekspress.delfi.ee/kuum/poliitik- ... d=81856979
Info ja kontakt: Märt Läänemets mart.laanemets@ut.ee , tel 5518847
NB! Seotud üritus. Reedel, 4. mail algusega kell 14:15 toimub Jakobi 2 ringauditooriumis Atte Kaleva ingliskeelne avalik loeng Jihad and terror in the Northern Europe: what can Estonia learn from the mistakes of others (“Džihaad ja terror Põhja-Euroopas: mida saaks Eesti õppida teiste vigadest”) koos järgneva paneeldiskussiooniga.
Info ja kontakt: Peeter Espak peeter.espak@ut.ee
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Loengud džihaadist 2. ja 4. mail
Kas selliseid huvitavamaid palasid salvestada ja kuhugi üles riputada ei oleks tore. Kui lektor vastu pole siis võiks ju inimeste harimiseks.
Re: Loengud džihaadist 2. ja 4. mail
Kes kohale läheb, soovitan küsida. Salvestada saab tänapäeval iga telefoniga.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Loengud džihaadist 2. ja 4. mail
Postimees teeb ülekande ja seega on asi kindlasti ka järelvaadatav.
” Aga miks on Eestis praegu päris palju paremäärmust? Lahendus lihtne: NSVL lipukiri oli: sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ja nii see NSVL sõna otseses mõttes natsionaalsotsialiste kasvataski. ” Sirje Kingsepp.
Re: Loengud džihaadist 2. ja 4. mail
Täna siis.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Doktoritöö Eesti kommunistidest 1920-40
5. septembril kell 16.15 kaitseb Mari-Leen Tammela TÜ senati saalis (Ülikooli 18-204) doktoritööd "Isikulooline perspektiiv Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloos (1920–1940)" filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks ajaloos.
Juhendajad: dotsent PhD Aigi Rahi-Tamm, dotsent PhD Ago Pajur.
Oponent: PhD Mart Kuldkepp (Department of Scandinavian Studies (SELCS)/University College London).
Nõukogude Liidu lagunemine avas võimalused käsitleda kommunistliku liikumise ajalugu senisest mitmeplaanilisemalt ja tõi teaduskäibesse tohutu hulga uusi allikaid eriti aastail 1919–1943 tegutsenud Kommunistliku Internatsionaali (Komintern), selle rahvuslike sektsioonide ja liikmete kohta. Sellest tõukus täiesti uus kommunistliku liikumise ajaloo uurimise laine, mis kasutas ära just isikuloolise materjali rikkalikke võimalusi ja seadis parteiajaloos esiplaanile inimese.
Kominterni üks sektsioonidest oli ka sõdadevahelises Eesti Vabariigis põrandaalune Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) ja siinne käsitlus on esimene katse uurida parteiga seotud inimeste tegevust üksikisiku perspektiivist. Väitekirjas esitatakse kaheksa aastail 1920–40 EKP liikmeks astunud inimese elulood. Nende abil analüüsitakse, milliste eesmärkidega ja milliste institutsioonide kaudu hakati Eestis kommunistliku partei tegevuses osalema. Isikulooline vaatenurk võimaldab mitmekihilist analüüsi, võttes arvesse perekondlikke ja kasvukeskkonna mõjusid, ühiskonna poliitilist laetust ja piirkondlikke eripärasid, mis inimesi nende valikuil mõjutasid.
Et isiku tegevuse käsitlemine tähendas vajadust taasluua tema aegruumi laiemalt, avab töö mitmeid 1920.–30. aastate Eesti ühiskonna aktuaalseid probleeme. Kaheksa juhtumiuuringut ei võimalda kõikehaaravaid üldistusi, kuid pakuvad sissevaadet tegevuskeskkondadesse ja suhtlusringidesse, kus vasakpoolne ideoloogia levis. Samuti pakuvad need võimaluse asetada Eesti kommunistide tegevus laiemasse rahvusvahelise kommunistliku liikumise konteksti, võimaldades edaspidi võrdlevaid uurimusi näiteks teiste Kominterni rahvuslike sektsioonidega.
http://dspace.ut.ee/handle/10062/61277
Juhendajad: dotsent PhD Aigi Rahi-Tamm, dotsent PhD Ago Pajur.
Oponent: PhD Mart Kuldkepp (Department of Scandinavian Studies (SELCS)/University College London).
Nõukogude Liidu lagunemine avas võimalused käsitleda kommunistliku liikumise ajalugu senisest mitmeplaanilisemalt ja tõi teaduskäibesse tohutu hulga uusi allikaid eriti aastail 1919–1943 tegutsenud Kommunistliku Internatsionaali (Komintern), selle rahvuslike sektsioonide ja liikmete kohta. Sellest tõukus täiesti uus kommunistliku liikumise ajaloo uurimise laine, mis kasutas ära just isikuloolise materjali rikkalikke võimalusi ja seadis parteiajaloos esiplaanile inimese.
Kominterni üks sektsioonidest oli ka sõdadevahelises Eesti Vabariigis põrandaalune Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) ja siinne käsitlus on esimene katse uurida parteiga seotud inimeste tegevust üksikisiku perspektiivist. Väitekirjas esitatakse kaheksa aastail 1920–40 EKP liikmeks astunud inimese elulood. Nende abil analüüsitakse, milliste eesmärkidega ja milliste institutsioonide kaudu hakati Eestis kommunistliku partei tegevuses osalema. Isikulooline vaatenurk võimaldab mitmekihilist analüüsi, võttes arvesse perekondlikke ja kasvukeskkonna mõjusid, ühiskonna poliitilist laetust ja piirkondlikke eripärasid, mis inimesi nende valikuil mõjutasid.
Et isiku tegevuse käsitlemine tähendas vajadust taasluua tema aegruumi laiemalt, avab töö mitmeid 1920.–30. aastate Eesti ühiskonna aktuaalseid probleeme. Kaheksa juhtumiuuringut ei võimalda kõikehaaravaid üldistusi, kuid pakuvad sissevaadet tegevuskeskkondadesse ja suhtlusringidesse, kus vasakpoolne ideoloogia levis. Samuti pakuvad need võimaluse asetada Eesti kommunistide tegevus laiemasse rahvusvahelise kommunistliku liikumise konteksti, võimaldades edaspidi võrdlevaid uurimusi näiteks teiste Kominterni rahvuslike sektsioonidega.
http://dspace.ut.ee/handle/10062/61277
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Ago Raudsepa doktoritöö kaitsmine
14. jaanuaril 2021 kell 16.15 kaitseb Ago Raudsepp ajaloo erialal doktoritööd „Pääsemine ja häving. Demokraatia mõju Soome ja Eesti julgeolekule 1918–1948” („Salvation and Destruction: Democracy's Impact on the Security of Finland and Estonia in 1918–1948“). Töö juhendaja on professor Eero Medijainen (Tartu Ülikool) ning oponent professor Kari Alenius (Oulu Ülikool).
Kokkuvõte
Kas saab pidada demokraatlikuks riiki, mille pealinnas kehtib pidev erakorraline seisukord – nagu oli Eesti aastatel 1918–1934? Või riiki, kus parlamendikomisjoni liikmete vastu kasutatakse poliitilist vägivalda komisjoni istungi toimumise ajal – nagu oli Soome aastal 1930? Miks Eesti sotsiaaldemokraadid toetasid 1934. aasta riigipööret ja miks soomerootslased kaitsesid Soome kommuniste? Miks ei õnnestunud 1920-ndate ja 1930-ndate Eestil leida ühtegi liitlast peale Läti ja miks jäi Soome talvesõjas ilma liitlasteta? Miks Eesti ja Soome 1939. aasta sügisel ühtemoodi ei käitunud ja miks Ühendkuningriik, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa 1941. aastal Soomele sõja kuulutasid? Vastus peitub demokraatia ja julgeoleku vahelistes seostes, mida minu väitekiri uuribki.
Erinevate filosoofide töödele tuginedes on võimalik näidata, et demokraatia ja julgeolek sõltuvad vastastikku üksteisest. Demokraatia ja julgeoleku vaheline seos on taandatav klassikalistele dilemmadele vabaduse ja julgeoleku, vabaduse ja suveräänsuse ja suveräänsuse ja julgeoleku vahel. Kuigi dilemmasid ei ole võimalik lõplikult lahendada, on lahendust võimalik lõputult täiustada. Ma väidan, et see, kuidas demokraatlikud ühiskonnad neid dilemmasid lahendavad, ei sõltu mitte demokraatlikust kultuurist või rahvale omasest tarkusest, vaid demokraatlike ühiskondade enamuste arusaamadest, mis omakorda sõltuvad eelkõige ajaloolisest kogemusest.
Minu väitekirjas välja pakutud teoreetiline selgitus aitab mõista, miks Eesti ja Soome julgeolekuotsingud aastatel 1918–1948 läbi kukkusid ja miks Eesti ja Soome oma ajaloo pöördepunktides erinevaid valikuid tegid. Mõistetavaks muutub ka Eesti riigijuhtide käitumine 1939. ja 1940. aasta sündmuste ajal. Loodetavasti aitab minu väitekiri kaasa õiglase hinnangu andmisele Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri tegevusele ja Eesti ühiskonna lepitamisele küsimuses, kas tegemist oli kangelaste või kurjategijatega. Kõige tähtsam on siiski aidata kaasa mõistmisele, kuivõrd haprad võivad olla demokraatia ja julgeolek, kuidas nad vastastikku üksteisest sõltuvad ja eriti – kuidas nad sõltuvad ajaloolisest kogemusest.
dspace.ut.ee/handle/10062/70657
Doktoritöö kaitsmist saab jälgida MS Teamsi vahendusel, link kaitsmiskoosolekule asub siin: https://teams.microsoft.com/l/meetup-jo ... 0c0c%22%7d
Kokkuvõte
Kas saab pidada demokraatlikuks riiki, mille pealinnas kehtib pidev erakorraline seisukord – nagu oli Eesti aastatel 1918–1934? Või riiki, kus parlamendikomisjoni liikmete vastu kasutatakse poliitilist vägivalda komisjoni istungi toimumise ajal – nagu oli Soome aastal 1930? Miks Eesti sotsiaaldemokraadid toetasid 1934. aasta riigipööret ja miks soomerootslased kaitsesid Soome kommuniste? Miks ei õnnestunud 1920-ndate ja 1930-ndate Eestil leida ühtegi liitlast peale Läti ja miks jäi Soome talvesõjas ilma liitlasteta? Miks Eesti ja Soome 1939. aasta sügisel ühtemoodi ei käitunud ja miks Ühendkuningriik, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa 1941. aastal Soomele sõja kuulutasid? Vastus peitub demokraatia ja julgeoleku vahelistes seostes, mida minu väitekiri uuribki.
Erinevate filosoofide töödele tuginedes on võimalik näidata, et demokraatia ja julgeolek sõltuvad vastastikku üksteisest. Demokraatia ja julgeoleku vaheline seos on taandatav klassikalistele dilemmadele vabaduse ja julgeoleku, vabaduse ja suveräänsuse ja suveräänsuse ja julgeoleku vahel. Kuigi dilemmasid ei ole võimalik lõplikult lahendada, on lahendust võimalik lõputult täiustada. Ma väidan, et see, kuidas demokraatlikud ühiskonnad neid dilemmasid lahendavad, ei sõltu mitte demokraatlikust kultuurist või rahvale omasest tarkusest, vaid demokraatlike ühiskondade enamuste arusaamadest, mis omakorda sõltuvad eelkõige ajaloolisest kogemusest.
Minu väitekirjas välja pakutud teoreetiline selgitus aitab mõista, miks Eesti ja Soome julgeolekuotsingud aastatel 1918–1948 läbi kukkusid ja miks Eesti ja Soome oma ajaloo pöördepunktides erinevaid valikuid tegid. Mõistetavaks muutub ka Eesti riigijuhtide käitumine 1939. ja 1940. aasta sündmuste ajal. Loodetavasti aitab minu väitekiri kaasa õiglase hinnangu andmisele Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri tegevusele ja Eesti ühiskonna lepitamisele küsimuses, kas tegemist oli kangelaste või kurjategijatega. Kõige tähtsam on siiski aidata kaasa mõistmisele, kuivõrd haprad võivad olla demokraatia ja julgeolek, kuidas nad vastastikku üksteisest sõltuvad ja eriti – kuidas nad sõltuvad ajaloolisest kogemusest.
dspace.ut.ee/handle/10062/70657
Doktoritöö kaitsmist saab jälgida MS Teamsi vahendusel, link kaitsmiskoosolekule asub siin: https://teams.microsoft.com/l/meetup-jo ... 0c0c%22%7d
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
14.12 Olaf Mertelsmann: „Nõukogude rahvuspoliitika Ukraina NSVs“
14. detsembril kell 16.15 peab Ida-Euroopa ajaloo professor Olaf Mertelsmann Jakobi 2 ruumis 114 rahvusvahelise ajaloo seminarisarja raames ettekande „Nõukogude rahvuspoliitika Ukraina NSVs“.
Nõukogude rahvuspoliitika kujunes välja Venemaa kodusõja ajal ja järel. Sellele pani aluse Stalin, tollal rahvusasjade rahvakomissar. Stalin ise on sel teemal kirjutanud mitu artiklit, kõige tuntum neist on „Venemaa sotsiaaldemokraatia ja rahvusküsimus“ (1913). Tema järgi peaksid rahvad sotsialismini jõudmiseks läbima rahvusliku arengu, mis tema järgi nägi ette emakeelset õpet haridussüsteemis, oma kõrgkultuuri, rahvakultuuri, esindust valitsemis- ja parteiorganites (korenizatsija – juurdumine) jne. Stalini motoks oli „vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik“.
Professor Olaf Mertlesmanni ettekanne käsitleb, kuidas Stalini rahvuspoliitika teostus Ukrainas. Ta toob välja järgmised asjaolud. Esiteks muudeti pidevalt rahvuspoliitika üldisi põhimõtteid. Teiseks on oluline silmas pidada Ukraina positsiooni Nõukogude Liidus tervikuna. Kolmandaks võis ukrainiseerimine ja venestamine esineda paralleelselt. Kuivõrd paradoksaalne areng oli, ilmestab nii see, et ukraina rahvuslik ärkamine langes suuresti sotsialismi ajale, kui ka see, et sotsialismi lõpus oli vene keel kõige tähtsam argipäeva keel, kuigi umbes kolm neljandiku rahvastikust olid etnilised ukrainlased.
Liitu ka Olaf Mertelsmanni ettekande Facebooki üritusega: https://www.facebook.com/events/3151059038523107
Otseülekannet saab jälgida veebis Teamsi vahendusel: https://teams.microsoft.com/l/meetup-jo ... fad9%22%7d
Sarja järgmine üritus:
15. veebruaril kell 16.15 (Jakobi 2) Tiit Matsulevitš „Tee sõjani“
Lisainfo:
Kaarel Piirimäe
uusima aja kaasprofessor
Ajaloo ja arheoloogia instituut
kaarel.piirimae@ut.ee
Nõukogude rahvuspoliitika kujunes välja Venemaa kodusõja ajal ja järel. Sellele pani aluse Stalin, tollal rahvusasjade rahvakomissar. Stalin ise on sel teemal kirjutanud mitu artiklit, kõige tuntum neist on „Venemaa sotsiaaldemokraatia ja rahvusküsimus“ (1913). Tema järgi peaksid rahvad sotsialismini jõudmiseks läbima rahvusliku arengu, mis tema järgi nägi ette emakeelset õpet haridussüsteemis, oma kõrgkultuuri, rahvakultuuri, esindust valitsemis- ja parteiorganites (korenizatsija – juurdumine) jne. Stalini motoks oli „vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik“.
Professor Olaf Mertlesmanni ettekanne käsitleb, kuidas Stalini rahvuspoliitika teostus Ukrainas. Ta toob välja järgmised asjaolud. Esiteks muudeti pidevalt rahvuspoliitika üldisi põhimõtteid. Teiseks on oluline silmas pidada Ukraina positsiooni Nõukogude Liidus tervikuna. Kolmandaks võis ukrainiseerimine ja venestamine esineda paralleelselt. Kuivõrd paradoksaalne areng oli, ilmestab nii see, et ukraina rahvuslik ärkamine langes suuresti sotsialismi ajale, kui ka see, et sotsialismi lõpus oli vene keel kõige tähtsam argipäeva keel, kuigi umbes kolm neljandiku rahvastikust olid etnilised ukrainlased.
Liitu ka Olaf Mertelsmanni ettekande Facebooki üritusega: https://www.facebook.com/events/3151059038523107
Otseülekannet saab jälgida veebis Teamsi vahendusel: https://teams.microsoft.com/l/meetup-jo ... fad9%22%7d
Sarja järgmine üritus:
15. veebruaril kell 16.15 (Jakobi 2) Tiit Matsulevitš „Tee sõjani“
Lisainfo:
Kaarel Piirimäe
uusima aja kaasprofessor
Ajaloo ja arheoloogia instituut
kaarel.piirimae@ut.ee
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Tartu Ülikoolis
https://haridus.postimees.ee/8089453/ox ... est-sojastMaailma üks tuntumaid moraalifilosoofe, Oxfordi ülikooli professor Jeff McMahan peab neljapäeval kell 16 Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis ingliskeelse avaliku loengu õiglasest sõjast ja eetilistest dilemmadest sõjalises konfliktis, samuti esitletakse üritusel filosoofiaajakirja Studia Philosophica Estonica erinumbrit, mille keskmes on Vene-Ukraina sõda.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Tartu Ülikoolis
Diplomaatise protokolli ja tseremoniaali loengusse (HVAJ.03.026) on tulemas külalisesineja, keda saavad kõik huvilised kuulama tulla:
“Kaheksakümmend aastat pärast Sergius Riisi”.
Kol-ltn Lauri Einre kõneleb sõjaväeatašee ametist ning oma kogemustest Londonis ja Moskvas
Kolmapäeval, 6. novembril kell 16.15-17.45 kõneleb Eesti diplomaatilise protokolli ja tseremoniaali loengukursusel (HVAJ.03.026) külalisesineja kol-ltn Lauri Einre, kes teenis Eestit kaitseatašeena Ühendkuningriigis (2003 – 2007) ja Venemaal (2009 – 2012). Lääne ja Ida kogemustega TÜ vilistlane ning Eesti Reservohvitseride Kogu asutajaliige ja kunagine esimees, kaheksa kümnendit varem Sergius Riisist tühjaks jäänud ametikoha taastaja Londonis tutvustab militaardiplomaatia köögipoolt, tavasid ja protokollilist külge.
Loeng-vestlusring toimub Jakobi 2-217. Kõik huvilised teretulnud!
“Kaheksakümmend aastat pärast Sergius Riisi”.
Kol-ltn Lauri Einre kõneleb sõjaväeatašee ametist ning oma kogemustest Londonis ja Moskvas
Kolmapäeval, 6. novembril kell 16.15-17.45 kõneleb Eesti diplomaatilise protokolli ja tseremoniaali loengukursusel (HVAJ.03.026) külalisesineja kol-ltn Lauri Einre, kes teenis Eestit kaitseatašeena Ühendkuningriigis (2003 – 2007) ja Venemaal (2009 – 2012). Lääne ja Ida kogemustega TÜ vilistlane ning Eesti Reservohvitseride Kogu asutajaliige ja kunagine esimees, kaheksa kümnendit varem Sergius Riisist tühjaks jäänud ametikoha taastaja Londonis tutvustab militaardiplomaatia köögipoolt, tavasid ja protokollilist külge.
Loeng-vestlusring toimub Jakobi 2-217. Kõik huvilised teretulnud!
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Tartu Ülikoolis
On hea meel teatada, et rahvusvahelise ajaloo seminarisari alustab kolmandat hooaega. Esimese loengu peab 25. septembril (16.15 Jakobi 2-213) Igor Kopõtin. Tema ettekande pealkirjaks on „Diviis koosneb mobiliseeritud meestest, kes ei taha ega oska sõdida: Eesti SS diviis ja selle lahinguline (eba-)efektiivsus aastatel 1944-1945“. Kõik huvilised on oodatud.
Oma uurimisprojekti tutvustades nendib Dr. Kopõtin, et Eesti SS diviisi ajalugu on mähkunud müütide hämusse. Eesti SS-lasi on kujutatud nii sõjaväelasliku eliidi kui ka vaprate patriootidena, kes Sinimägedes võideldes peatanud „idast peale tungivat barbaarsust“. Narratiivile on mõistetavail põhjusil puhunud elu sisse Vene Föderatsiooni laiaulatuslik agressioon Ukrainas, mille taustal nähakse kõiki Venemaa ekspansiooni vastu seisjaid Lääne tsivilisatsiooni kaitsjaina. Hiljuti Potsdami Ülikoolis postdoki raames läbi viidud uuring tugineb neljale arhiivile Saksamaal, Eestis ja Tšehhi Vabariigis, ning toob välja tõendid, mis ei lähe kokku Eesti ühiskonnas levinud narratiiviga Eesti „surnupealuu sõduritest“. Kas Eesti SS Leegion ja konkreetselt Eesti SS diviis oli sõjaline eliit, kui palju eestlasi tegelikult Sinimägedel sõdis ning mida kujutas endast Eesti SS diviis sõjaväeüksusena, analüüsib projekti tulemusel valmiv teadustöö, mida siinses etteandes tutvustatakse.
Igor Kopõtin on sotsiaal- ja sõjaajaloolane, kelle doktoritöö „Rahvuse kool: Eesti armee ja rahvusvähemused aastatel 1918–1940“ pälvis 2020. aastal ajalookirjanduse aastapreemia. Igor töötab Kaitseväe Akadeemias juhtivteadurina. Praegu viibib ta aga Potsdami ülikooli sõjaajaloo õppetoolis ja Bundeswehri sõjaajaloo ja sotsiaalteaduste keskuses külalisteadurina, keskendudes Eesti ja Saksamaa sõjalis-poliitiliste suhete uurimisele.
Ettekande otseülekannet saab jälgida Teamsi vahendusel. https://ut-ee.zoom.us/j/93742640898?pwd ... aYRNIXbk.1
Liitu ka ettekande Facebooki üritusega. https://www.facebook.com/events/1313757163753774
Üliõpilased saavad registreeruda ka õppeainele „Rahvusvahelise ajaloo seminar“ (HVAJ.06.032).
Üritus toimub rahvusvahelise ajaloo seminarisarja raames. Lähtume tõdemusest „Rahvuslikku ajalugu ei ole võimalik mõista ilma rahvusvahelise ajaloo raamistuseta“ (Hans Rothfels, „Zeitgeschichte als Ausgabe“, Viertelsjahrheft für Zeitgeschichite 1, 1953).
2025/2026 sügissemestri seminarid:
25. septembril kl 16.15 Jakobi 2-213 – Kaitseväe Akadeemia juhtivteadur Igor Kopõtin räägib teises maailmasõjas Saksa relvajõudude koosseisus võidelnud Eesti üksuste lahingulisest efektiivsusest ettekandes pealkirjaga „’Diviis koosneb mobiliseeritud meestest, kes ei taha ega oska sõdida’: Eesti SS diviis ja selle lahinguline (eba-)efektiivsus aastatel 1944-1945“
9. oktoobril kl 16.15 Jakobi 2-114 – Turu ülikooli lektor Riikka Taavetti tutvustab koos Andreas Kalkuniga läbi viidud uuringut Eesti ja Soome seksuaalvähemuste vahelistest suhetest 1970. ja 1980. aastatel;
30. oktoobril kell 16.15 Jakobi 2-213 – Helsingi ülikooli doktorant Olli Nurmi peab loengu „’Elu halastamatu seadus’: President Urho Kaleva Kekkonen ja Eesti-Soome suhted“.
Lisainfo:
Kaarel Piirimäe
uusima aja kaasprofessor
Ajaloo ja arheoloogia instituut
kaarel.piirimae@ut.ee
Oma uurimisprojekti tutvustades nendib Dr. Kopõtin, et Eesti SS diviisi ajalugu on mähkunud müütide hämusse. Eesti SS-lasi on kujutatud nii sõjaväelasliku eliidi kui ka vaprate patriootidena, kes Sinimägedes võideldes peatanud „idast peale tungivat barbaarsust“. Narratiivile on mõistetavail põhjusil puhunud elu sisse Vene Föderatsiooni laiaulatuslik agressioon Ukrainas, mille taustal nähakse kõiki Venemaa ekspansiooni vastu seisjaid Lääne tsivilisatsiooni kaitsjaina. Hiljuti Potsdami Ülikoolis postdoki raames läbi viidud uuring tugineb neljale arhiivile Saksamaal, Eestis ja Tšehhi Vabariigis, ning toob välja tõendid, mis ei lähe kokku Eesti ühiskonnas levinud narratiiviga Eesti „surnupealuu sõduritest“. Kas Eesti SS Leegion ja konkreetselt Eesti SS diviis oli sõjaline eliit, kui palju eestlasi tegelikult Sinimägedel sõdis ning mida kujutas endast Eesti SS diviis sõjaväeüksusena, analüüsib projekti tulemusel valmiv teadustöö, mida siinses etteandes tutvustatakse.
Igor Kopõtin on sotsiaal- ja sõjaajaloolane, kelle doktoritöö „Rahvuse kool: Eesti armee ja rahvusvähemused aastatel 1918–1940“ pälvis 2020. aastal ajalookirjanduse aastapreemia. Igor töötab Kaitseväe Akadeemias juhtivteadurina. Praegu viibib ta aga Potsdami ülikooli sõjaajaloo õppetoolis ja Bundeswehri sõjaajaloo ja sotsiaalteaduste keskuses külalisteadurina, keskendudes Eesti ja Saksamaa sõjalis-poliitiliste suhete uurimisele.
Ettekande otseülekannet saab jälgida Teamsi vahendusel. https://ut-ee.zoom.us/j/93742640898?pwd ... aYRNIXbk.1
Liitu ka ettekande Facebooki üritusega. https://www.facebook.com/events/1313757163753774
Üliõpilased saavad registreeruda ka õppeainele „Rahvusvahelise ajaloo seminar“ (HVAJ.06.032).
Üritus toimub rahvusvahelise ajaloo seminarisarja raames. Lähtume tõdemusest „Rahvuslikku ajalugu ei ole võimalik mõista ilma rahvusvahelise ajaloo raamistuseta“ (Hans Rothfels, „Zeitgeschichte als Ausgabe“, Viertelsjahrheft für Zeitgeschichite 1, 1953).
2025/2026 sügissemestri seminarid:
25. septembril kl 16.15 Jakobi 2-213 – Kaitseväe Akadeemia juhtivteadur Igor Kopõtin räägib teises maailmasõjas Saksa relvajõudude koosseisus võidelnud Eesti üksuste lahingulisest efektiivsusest ettekandes pealkirjaga „’Diviis koosneb mobiliseeritud meestest, kes ei taha ega oska sõdida’: Eesti SS diviis ja selle lahinguline (eba-)efektiivsus aastatel 1944-1945“
9. oktoobril kl 16.15 Jakobi 2-114 – Turu ülikooli lektor Riikka Taavetti tutvustab koos Andreas Kalkuniga läbi viidud uuringut Eesti ja Soome seksuaalvähemuste vahelistest suhetest 1970. ja 1980. aastatel;
30. oktoobril kell 16.15 Jakobi 2-213 – Helsingi ülikooli doktorant Olli Nurmi peab loengu „’Elu halastamatu seadus’: President Urho Kaleva Kekkonen ja Eesti-Soome suhted“.
Lisainfo:
Kaarel Piirimäe
uusima aja kaasprofessor
Ajaloo ja arheoloogia instituut
kaarel.piirimae@ut.ee
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Tartu Ülikoolis
https://www.facebook.com/events/1372864900869978Kaheksandat aastat järjest peetakse Euroopas konservaatorite ja restauraatorite päevi, mis on seekord oktoobri kolmandal nädalal, 13.–19. oktoobril. Selle nädala raames taasesitleme von Bocki maja keldrist teisaldatud ja konserveeritud maali ehk 14. oktoobril kl 12 toimub Jakobi 2-230 üritus „Põdrake vol 2”. Olete oodatud!
2024. aastal taasavastati von Bocki maja keldrist hea juhuse tahtel seinamaaling legendaarsest arheoloogia õppejõust Ain Mäesalust, arheoloogide seas tuntud ka kui Põdrake. Töö sündis 1986. aastal arheoloogiahuvilise Meelis Säre ehk Vanakaru pintsli tõmmetest. Meelis Säre ise on inimeste mäludesse jäädvustunud kui sepp, sõjaväelane, kolonelleitnant, ajaloo taaskehastaja.
Selleks, et pea 40 aastat tagasi jäädvustatu ei mattuks kapitaalremondi ootel kipstahvlite alla ega häviks ajaloo mälust, võtsime koostöös Kõrgema Kunstikooli Pallas professori Heli Tuksami ja maalingute konserveerimiseriala tudengitega nõuks hävimisele määratud teos päästa. Lisaks tegi üks Pallase tudengitest, Triinu Kohanenkov, maali põhjal ka oma lõputöö pealkirjaga „Meelis Säre seinamaalingu „Põdrake” eemaldamine ja konserveerimine“.
Nüüd, aasta hiljem, on maal keldriseinalt edukalt eemaldatud, maalifragmendid puslena kokku pandud, alusele liimitud, puuduvad osad on porivee tehnikas toneeritud ning maal on valmis taasesitluseks. Kohale tuleb maali modell, Pallase esindajad ning ruumi on ka teistele huvilistele.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist