Käsitööriistade kvaliteet oli kõikuv. Isegi sama partii piires võis üks mutrivõti juba kätte võttes kõveraks painduda (nojah, see on muidugi luuleline liialdus

Ja öelge mis tahate, kamašokolaad oli hea.
Mõõteriistade osas nõus, kuid näiteks Moskvas valmistatud treipink 1K62 ja Jerevanis valmistatud 1M61 olid küll kvaliteedilt nagu öö ja päev.Sam Beaver kirjutas:Nõukaaegsed mõõteriistad (suplerid, mikromeetrid, metalljoonlauad, pikkusplaadid jne) olid igatahes tasemel. Metallilõikepinke üldiselt osati ka teha.
minu oma suri kahjuks 1988, kuna loksalt lähetatud kiirabibrigaadis ei osanud keegi tšuhnaade keelt.Sho kirjutas:
Ja kui juba vanaemadega kiitlemiseks läks, siis minu omal jäi ainult paar kuud 100-st aastast puudu.
1K62 kohta ei oska küll sitta sõna öelda, 1M61 kogemus puudub.EOD kirjutas:...Moskvas valmistatud treipink 1K62 ja Jerevanis valmistatud 1M61 olid küll kvaliteedilt nagu öö ja päev.
Tegelikult oli vastupidi.Kapten Trumm kirjutas:Tundub, et sellele ämbrindusele maksis omal ajal nõuka riik lihtsalt peale nagu sotsiaalprogrammile.
Sekundeerin siin akf Kapten Trummile. Piim oli vaja erasektorist kätte saada mh just sinu viidatud ühismajandite ja nn "kodulehmade" tootlikkuse vahe tõttu. Reeglina töristas neid teeotsi pidi GAZ tsistern ja lisaks juhile oli ekipaažis palgal ka mingi sekretär-proovivõtja tüüpi naisterahvas. Ehk et selline korjemeetod iseenesest vaevalt et kasumlik oli, iseasi milliseks üldine bilanss piimakombinaadi valmistoodangu väravas muutus. Analooge mitteomanud sotsialistliku rahvamajanduse raamatupidamine oli ju teadagi sotsialistlikult loominguline ja täitis partei suuniseid esimese prioriteedina...Kriku kirjutas:Tegelikult oli vastupidi.Kapten Trumm kirjutas:Tundub, et sellele ämbrindusele maksis omal ajal nõuka riik lihtsalt peale nagu sotsiaalprogrammile.
Märksõna on "kolhoosniku isiklik abimajand". Nende keelamise-lubamise edasi-tagasi nüka-nõka käis Hruštšovi ajast saadik sedamööda, kuidas kolhoosidel paremini või halvemini läks. Kui tootlikkust vaadata, siis oli vahe masendavalt suur isiklike abimajandite kasuks. Osa sisendist tuli muidugi kolhoosist
Arvutame. Poes maksis liiter piimaKriku kirjutas:Tegelikult oli vastupidi.Kapten Trumm kirjutas:Tundub, et sellele ämbrindusele maksis omal ajal nõuka riik lihtsalt peale nagu sotsiaalprogrammile.
Märksõna on "kolhoosniku isiklik abimajand". Nende keelamise-lubamise edasi-tagasi nüka-nõka käis Hruštšovi ajast saadik sedamööda, kuidas kolhoosidel paremini või halvemini läks. Kui tootlikkust vaadata, siis oli vahe masendavalt suur isiklike abimajandite kasuks. Osa sisendist tuli muidugi kolhoosist
Mul kodukandis 200 m raadiuses (Pirita-Kose) oli 2 lehmapidajat kes piima soovijatele müüsid. Aastaid sai ise igapäevaselt mannerguga käidud, 2L hind oli miski 50-60 kopika vahel vist. Hea et neid 2 oli, kui üks hakkas piima lahjendama siis sai sujuvalt teise juurde kolitud.ants431 kirjutas:Arvutame. Poes maksis liiter piimaKriku kirjutas:Tegelikult oli vastupidi.Kapten Trumm kirjutas:Tundub, et sellele ämbrindusele maksis omal ajal nõuka riik lihtsalt peale nagu sotsiaalprogrammile.
Märksõna on "kolhoosniku isiklik abimajand". Nende keelamise-lubamise edasi-tagasi nüka-nõka käis Hruštšovi ajast saadik sedamööda, kuidas kolhoosidel paremini või halvemini läks. Kui tootlikkust vaadata, siis oli vahe masendavalt suur isiklike abimajandite kasuks. Osa sisendist tuli muidugi kolhoosist
24 kopikat. See oli 2,4 rasva %
Kui palju sai kolhoosnik liitri eest?
Heina tegi kolhoosnik käsitsi.
Lüpsis käsitsi. Ainult NLiidus oli võimalik,
et selline tootmine majanduslikult tasus!
Kõikidel neil tellitavatel on lõtk sees ainult erinevusest sain siis aru kui Rootsist korraliku tellitava sain - sellel nimelt on vabas olekus mokad otstest veidi koos (mokkade tööpinnad pole paralleelsed) ning kui keerama hakkad, siis lõtku võrra nihkuvad mokad veidi laiali ja mutri tahkude külge lähevad mokad, mille tööpinnad on nüüd tööasendis e. paralleelsed. Selline võti ongi Rootsi patendiga kaitstud e. sealmaal leiutatud.Dr.Sci kirjutas: Ühes eelpool kommentaaris kriitika tellitava mutrivõtme suhtes - nii ja naa, oma asja ajas ta ära, hetkel on kodus miski 12 aastat tagasi soetatud lääne oma, sel ka mm-ne lõtk sees.
Ee, siin on segamini aetud tootmise doteerimine ning tarbimise doteerimine. Toidukaupade hindu hoiti kunstlikult madalal. Teiselt poolt muidugi doteeriti ka tootmist kolhoosides. Ning osa vahenditest, millest kolhoose doteeriti, jõudis muidugi ka erasektori sisendiks. Võtame teise näite - tomatite kasvatamine koduaias ja Leningradis müümine. Turumajanduslikult täiesti absurdne. Ometi ehitati tomatite eest nii mõnigi Tammelinna maja valmis ja osteti nii mõnigi auto. Põhiliselt sai see toimuda imeodava kütuse tõttu ja ilmselt ka Leningradi ümbruse aiandussaaduste kasvatamise mingisuguste puudujääkide tõttu. Jutu mõte siis on, et normaalse majandusliku mõtemisega ei ole üldse mõtet kogu seda värki analüüsida. Riik moonutas turusuhteid nii suurel määral, et igal tasandil on seda väga raske arvestada.ants431 kirjutas:Arvutame. Poes maksis liiter piima
24 kopikat. See oli 2,4 rasva %
Kui palju sai kolhoosnik liitri eest?
Heina tegi kolhoosnik käsitsi.
Lüpsis käsitsi. Ainult NLiidus oli võimalik,
et selline tootmine majanduslikult tasus!
Auto midagi maksis. Kütust doteeriti nii suurel määral, et see ei maksnud midagi (vastupidi, olid kütuse kulu- mitte kokkuhoiunormid ja kui vähem kulutasid kui ette nähtud, tuli kuhugi ära valada, et jama ei tuleks). Personalikulu võib ju arvestada, aga suures plaanis oli igal tööealisel isikul töötamise kohustus ja neile kahele inimesele oleks pidanud maksma nagunii.Sekeldaja kirjutas:Reeglina töristas neid teeotsi pidi GAZ tsistern ja lisaks juhile oli ekipaažis palgal ka mingi sekretär-proovivõtja tüüpi naisterahvas. Ehk et selline korjemeetod iseenesest vaevalt et kasumlik oli
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist