1. teema oli siin üleval nii 10a tagasi, uuringud jõudsid alles täna....?
2. antud ülesanne pole täidetav maapealse õhutõrjega - meil lihtsalt ei hakka olema piisavalt raha, et siia NSVL eeskujul 50 õhutõrjesüsteemi paigutada
3. arvestades vene operatiivtaktikaliste rakettide ohtu Leningradi oblastist, pole probleem lahendatav üksnes aktiivsete meetmetega (hävitajad ja ÕT raketid), vaid vajalikud on ka passiivsed meetmed, eelkõige võtmeobjektide (laod, lennukiangaarid) hajutamine ja kindlustamine.
4. lisaks on suurte ja kõrgel lendavate sihtmärkide pihtamine võimalik teatud juhul (S-400) ka vene enda territooriumilt, st vajalik on nende mahasurumine (metsavahtidega?).
Vene sõjaline planeerimine arvas, et siin peab põhjast ja läänest tuleva rünnaku tõrjumiseks olema kogu rünnakuohtlik piiriala kaetud eri tüüpi õhutõrjesüsteemidega, vaadeldav paarkümne radariga, lisaks pidi õhuruum ja ümbritsev mereala olema läbi tulistatav kaugmaa õhutõrjega ning tagatipuks on vaja ka 120 hävituslennukit. Ja see oli üksnes õhukaitsevägede värk, tõsisema lahingutegevuse ohu korral lisandunuks veel maavägede õhutõrje ja lennuväe vahendid.
Ühesõnaga, neid asju on vaja suheliselt palju (ka esimeseks ehmatuseks). 3 NASAMS divisjoni 300 miljoniga probleemi ei lahenda. Odavam ja tulemuslikum on hajutada. Lisaks ÕT-le on vajalik siia korraliku multi-role lennuväekontingendi paigutamine koos rohkete tagavaralennuväljadega (maanteel jagu Rootsis ja Soomes) ja raskelt kindlustatud angaaridega. Võimalik, et veel mingi tiibrakette kasutava maa/mere kontingendi olemasolu, kes peab akuutse ohu korral (vajadusel ka ennetavalt) purustama Iskanderite võimekuse piiri taga. See on kõik mõistagi ideaalis.