Uued relvasüsteemid EKV-le

[Kapten Trumm]

Üllatus-üllatus
1. teema oli siin üleval nii 10a tagasi, uuringud jõudsid alles täna....?
2. antud ülesanne pole täidetav maapealse õhutõrjega - meil lihtsalt ei hakka olema piisavalt raha, et siia NSVL eeskujul 50 õhutõrjesüsteemi paigutada
3. arvestades vene operatiivtaktikaliste rakettide ohtu Leningradi oblastist, pole probleem lahendatav üksnes aktiivsete meetmetega (hävitajad ja ÕT raketid), vaid vajalikud on ka passiivsed meetmed, eelkõige võtmeobjektide (laod, lennukiangaarid) hajutamine ja kindlustamine.
4. lisaks on suurte ja kõrgel lendavate sihtmärkide pihtamine võimalik teatud juhul (S-400) ka vene enda territooriumilt, st vajalik on nende mahasurumine (metsavahtidega?).

Vene sõjaline planeerimine arvas, et siin peab põhjast ja läänest tuleva rünnaku tõrjumiseks olema kogu rünnakuohtlik piiriala kaetud eri tüüpi õhutõrjesüsteemidega, vaadeldav paarkümne radariga, lisaks pidi õhuruum ja ümbritsev mereala olema läbi tulistatav kaugmaa õhutõrjega ning tagatipuks on vaja ka 120 hävituslennukit. Ja see oli üksnes õhukaitsevägede värk, tõsisema lahingutegevuse ohu korral lisandunuks veel maavägede õhutõrje ja lennuväe vahendid.

Ühesõnaga, neid asju on vaja suheliselt palju (ka esimeseks ehmatuseks). 3 NASAMS divisjoni 300 miljoniga probleemi ei lahenda. Odavam ja tulemuslikum on hajutada. Lisaks ÕT-le on vajalik siia korraliku multi-role lennuväekontingendi paigutamine koos rohkete tagavaralennuväljadega (maanteel jagu Rootsis ja Soomes) ja raskelt kindlustatud angaaridega. Võimalik, et veel mingi tiibrakette kasutava maa/mere kontingendi olemasolu, kes peab akuutse ohu korral (vajadusel ka ennetavalt) purustama Iskanderite võimekuse piiri taga. See on kõik mõistagi ideaalis.

[Viiskümmend]

NATOle tuleb ka mingi funktsioon jätta, kõike ei pea ise tegema. Kui Eesti keskenduks teemadele nagu: kuidas ka vaenulikus keskkonnas seda õhupilti ees hoida ning mida ikkagi teha nende kutsumata külaliste ehk droonidega siis see oleks ju täiesti piisav ja samas ka realistlik.

[Martin Peeter]

Kui Eesti Energia võib poole miljardi eest osta mingid tuulepargid ja Eesti Pangal on raha, et osta 5 miljardi eest Lõuna-Euroopa võlakirju, siis see 300 miljonit keskmaa õhutõrjele on tahte või selle puudumise küsimus. Muidugi on mul väike kahtlus, kas sellest oleks abi. ÕT maailm on täis müstikat ja usku. Samuti oleks terve hulk probleeme vajaliku kaadri leidmise ja koolitamisega - kuid tuleb aru anda, et mida varem alata, seda kiiremini need lahenevad.
NATO funktsioon on meile appi tulla ja tagada strateegiline heidutus, mida me ise Venemaa suhtes ei suuda oma väiksuse tõttu mitte kunagi. See, et siia ei soovita paigutada piisavat sõjalist heidutust ja me ei ole ka ise valmis seda vastu võtma, peaks tänaseks selge olema. Jälgigem selles suhtes teraselt Poolat - nemad on selles osas pakkumise teinud, et nad on USA baasi jaoks valmis ligi 2 miljardit investeerima.

Meie roll on nagu pisikesel poisil õue peal, keda mõned suured sõbrad kaitsevad. Sa ei saa nõuda, et sinu soovide pärast suuremad kaklusega riskiksid, küll aga ei tohi sa jobu olla siis, kui sõpru parasjagu juures ei ole, sest sellisele ei tulda appigi.

EDIT

Aga selles suhtes akf Trummiga nõus, et see 300-miljoniline NASAMS olukorda oluliselt ei päästaks. Vene suudab tekitada õhku juba piisaval arvul Iskandreid ja ballistilisi lühimaarakette, et need paar patareid mõne tunniga lolliks ajada. Pigem lähtuda eeldusest, et õhukontrolli me ei saavuta ja ka liitlased seda meile siia tagama vähemalt võimaliku konflikti esimeses faasis ei tule. See ladude loomise, kindlustamise ja hajutamise ning varjendite temaatika on olulisem. Ja vot selle jaoks tuleks rohkem raha kulutada küll ning see ei nõua ka olulist lisainimressurssi. Raha on võimalik tänase Eesti olukorra juures juurde leida küll.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

ÕT maailm on täis müstikat ja usku..

Täpselt - toopärast ongi ka mul olnud alati kerge usaldamatus kodumaise "ÕT-knolidzi" vastu

Teine asi on tankitõrje - konkreetne, mõõdetav ja maalähedane

[Kapten Trumm]

Kui Eesti Energia võib poole miljardi eest osta mingid tuulepargid

Nende tuuleparkide sõjalist mõju (radariväljas raskelt vaadeldavate kohtade tekitamine) ei maksa ka alahinnata. Ja nende üha kerkivate tuulikuparkidega kvantitatiivses võitluses on radarid selgelt kaotamas, sest tuulikuid püstitatakse tuleviku raha (laenu) eest, radareid aga oleviku raha (eelarve) eest.

[Kapten Trumm]

Aga selles suhtes akf Trummiga nõus, et see 300-miljoniline NASAMS olukorda oluliselt ei päästaks. Vene suudab tekitada õhku juba piisaval arvul Iskandreid ja ballistilisi lühimaarakette, et need paar patareid mõne tunniga lolliks ajada. Pigem lähtuda eeldusest, et õhukontrolli me ei saavuta ja ka liitlased seda meile siia tagama vähemalt võimaliku konflikti esimeses faasis ei tule. See ladude loomise, kindlustamise ja hajutamise ning varjendite temaatika on olulisem. Ja vot selle jaoks tuleks rohkem raha kulutada küll ning see ei nõua ka olulist lisainimressurssi. Raha on võimalik tänase Eesti olukorra juures juurde leida küll.

Siin mängimiseks vajalikke asju on lihtsalt 1 suurusjärk rohkem kui igasugu taolised raportid tõeks kuulutada armastavad. Vaadake vahelduseks näiteks Iisraeli õhukaitses olevate riistade arvu, kui see NSVL arvukus ulmena tundub.
3 NASAMSi on parem kui null NASAMSi, kuid jääge enda vastu ausaks, olukorda me sedasi ei lahenda ikkagi. Eeldisel, kui me räägime ikka tõsisest vastupanust, mitte "meid ei vallutatudki veretult" teemast. Iisraelil on hetkel näiteks aktiivseid lahingulennukeid 300+ ja ajal on Eestist poole väiksem. Kui sama riistade arv tuleb liitlastelt, siis kuhu maanduvad, kust kütust tangivad ja öösi magavad? Ämari lennuväli, kui ta oli oma originaalsuuruses (hetkelt kasutatakse sellest ju lendamiseks ühte osa) oli ette nähtud ca 40 lennuki lahingutegevuse toetamiseks.

[Martin Peeter]

3 NASAMSi on parem kui null NASAMSi,

Iseasi, kas ikka on? Kui arvestame, et nende alla tuleb panna vähemalt 300 milli raha, mida võiks äkki ka alternatiivselt kulutada. Kaua nad konflikti puhul kestaksid? Nad oleks kindlasti esimeste sihtmärkide hulgas. Muidugi kõik oleneb eelhoiatusest jne.

[Viiskümmend]

Lohutud järeldused on tehtud ju kolme Balti riigi kontekstis ning nagu näha ei saa Leedu selle NASAMsi ostu eest üldse mingit krediiti ehk raporti kohaselt on see neil suuremas pildis ikkagi pointless pseudovõimekus nagu ka lätlaste Saabi BOLIDE.

[nimetu]

nagu näha ei saa Leedu selle NASAMsi ostu eest üldse mingit krediiti

Neil pole seda ju veel olemaski. Lisaks on tegu nii minimaalse komplektiga kui võimalik (paar radarit ning ainult neli laskeseadet). Heal juhul katavad oma lennuvälja ära ja siis on ilmselt kõik.

[Viiskümmend]

Internet ütleb, et Leedu NASAMSi ost on tehtud 2016. a ja selle üleandmise viimaseks piiriks on määratud 2020 ehk ikkagi suht olevik, vähemalt planeerimise ja analüüsi kontekstis. Koguste osas on sul tõenäoliselt suur õigus.

[nimetu]

Leping sõlmiti alles 2017 lõpus. Hetkel pole minu teada neil veel midagi käes. Võib-olla veidi pikema planeerimise ja analüüsi suhtes on sul õigus, kuid hetkeseis on kõigil Balti riikidel sama - sitt. Ja ma ei usu, et lähitulevikus mingeid suuri muutusi selles osas tuleb.

[Kapten Trumm]

Mulle tundub, et probleemi lahendamiseks ei ole lihtsalt võimalik minna Kongsbergi ukse taha ja esitada tellimus - hinnasilt tuleks liiga suur. Võib-olla tuleb hoopis kaaluda seda teed nagu on läinud Poola või Ukraina - nõuka aegsete raketisüsteemide sisemaine moderniseerimine. Noh, meil sisemaiselt seda vist teha ei kannataks, aga lahendus ise on vahest odavam?

Manpads ja Sergei õhutõrjes midagi valesti ja pahasti ju pole - antud süsteeme on ju kõige raskem ülekaalukal vastasel maha suruda. Binokliga reamees puu otsas vaatlemas ja teine mees maapinnal raketi kõrval ootamas - sellise asja mahasurumise probleemi pole isegi USA suutnud lahendada. Kui ei saa olla suur ja tugev, tuleb olla kiire ja märkamatu.

[Kapten Trumm]

NATOle tuleb ka mingi funktsioon jätta, kõike ei pea ise tegema. Kui Eesti keskenduks teemadele nagu: kuidas ka vaenulikus keskkonnas seda õhupilti ees hoida ning mida ikkagi teha nende kutsumata külaliste ehk droonidega siis see oleks ju täiesti piisav ja samas ka realistlik.

Siin avaldubki tegelikult nishiarmee risk - tehes 10% koalitsiooniarmeest ja arvestades, et 90% tuuakse kohale, ei saa sa tugev olla mitte kuskil. Ja kui fekaal venti läheb ja 90% parasjagu kohal pole, kukub üritus kiirelt kokku.

Seepärast peab praegu 3 korda mõtlema selle 300 miljoni teemal, kas mitte miinid, TT ja Manpadsid sama raha eest sellele va "iseseisvale" rohkem juurde ei anna. Ja äkki peaks Iskanderi probleemi lahendama rootsi punkrite ja muu taolisega (see on abiks ka maise kukutusrünnaku korral).

[Martin Peeter]

Vot see iga hinna eest pildi ees hoidmine sõja ajal võib küll väga küsitav olla. Aga kui keegi selle pildiga midagi rohkemat ei tee, kui tõdeb, et tõesti - jah - Eestit rünnatakse? Aga millegagi vastu tulistada siin lihtsalt ei ole. Ja selleks ajaks, kui nad jõuakski midagi reaalset ette võtma hakata, pole siin ei enam pildihoidjaid ega üldse mitte millegi hoidjaid. Tuleb arvestada, et rünnak tabab meid tõenäoliselt siis, kui on oodata, et ka abistamiseks vajalikud poliitilised protsessid võtavad prognoositavalt kaua aega.

[kaur3]

Samal ajal Gruusias Ground Masterid silmadeks ja juutide Spyder rusikaks.

https://bmpd.livejournal.com/3225933.html