Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

[Taurus]

See vähendaks tunduvalt meie ühe vähese tõsiseltvõetava loodusvara suhteliselt suure hulga mittetöötlemata osa poolmuidu Soome ja Rootsi mahaparseldamist. Soome ja Rootsi kümned paberi- ja tselluloositehased on üks põhjustest, miks sealses majanduses liigub selline raha, mille tõttu mitukümmend tuhat eestlast pendeldab või on püsivalt Soome elama asunud ja imestab, et kuidas ta sama töö eest seal mitu korda kõrgemat palka saab.
Seda tehast on vaja sellepärast, et see lõpetaks hirmu, mis eestlastel tööstusega on. See on hämmastav, kuidas riiki tulevikku juhtivas kontingendis (kaasa arvatud Tartu ülikooli töötajad) on sellised inimesed, kes selle asemel, et uurida mis tehnilisi võimalusi tänapäeval saada on, paanitsevad kogemutel mis on saadud 50ndate või veel varasema tehnikaga. Kui see tehas ilma uuringuid tegemata põhja lastakse, siis on see märk sellest, et ega meil siin eriti peale odava allhankemaa helgemat tuleviku näha ei ole.

Nõus, et toorme väljavedu on ebamõistlik kui seda on võimalik väärindada koha peal. Küsimus on see, millist hinda (elukvaliteedi languse näol) oleme nõus selle väärindamise eest maksma.
Võrdluseks on toodud Äänekoski tehas mis investorite sõnul on väga tänapäevane (mitte II MMS aegne) ja on nende poolt ka eeskujuks toodud. Kuna muud võrdlusmaterjali pole siis on ettesöödetud võrdlus ka sellena ära kasutatud.
"Põhja laskmise püüde" põhjused pole mitte selles, et uuringuid pole tehtud vaid selles, et riik läheneb jõupositsioonilt ja hiljem tõenäoliselt ei ole enam võimalust "kätt ette panna". Konkreetne tehas ei anna otseselt suurel määral töökohti (tootmisprotsessi automatiseerimine), küll aga oleks panus "SKP"-sse. Teisalt... "helesinise imetabletiga" majanduslikus mõttes tegu ei ole ja võimalus, et ka väikese reostuskoormuse lisamisega emajõkke keeratakse selle niigi viimase vindi peal olev ökosüsteem pekki, on reaalne. Teine asi on see kas see "kasvav osa SKP-st" kasutatakse ära ratsionaalselt või (nagu meile tavaline) kasvatatakse sellest "analüütikute, planeerijate jm indiaanipealike" armeed (sisuline kasutegur on null tselõi hui desjatok).
Haisu koha pealt... Äänekoskis ma käinud pole aga tselluloositehase olemasolu on haisureostuse järgi tuvastatav. Näiteks Heinolas haiseb Storaenso harjumata nina jaoks ikka väga hullusti (200+ töölist, 300 000t tselluloosi kapatsiteediga ja 06 a 104 mln € käive). Eestlaste võimsus oleks "kuni 700 000t", s.t. ligi 2x suurem, töökohtade arvuks on pakutud "otseselt 200".
RMK huvi on mõistetav. Ühest küljest tegu on "oma väärindajaga", st raha jääb riiki rohkem, teisalt tiheneb konkurents "paberipuu" sektoris mille ostjaskond on koondunud sadamate lähedusse (suured transpordikulud). Palgi ostjaid on igas Eesti otsas ja keset Eestit ka (Imavere), sellega oleks nagu "asjad korras". Kilekotiga sahkerdatakse igal pool kus saadakse ja seda nähakse või soovitakse näha alati selle poolt kes koogitükist ilma on jäänud. Krikul on õigus, subjektiivne spekuleerimine ei anna midagi.

[chac]

...
Siin on Kuopiosse, mis on ülikoolilinn ja Tartust umbes 20% suurem, planeeritava tselluloositehase keskkonnaloa saastearvut:
https://www.avi.fi/web/avi/-/ymparistol ... ita-suomi-

See Kuopio tehas on suurem kui Tartumaale planeeritav, kui palju ma ei viitsi otsida, aga kuulnud olen ca 1,5x suuremast. Aga võtame saastearvudeks aastakohta sama, mis Kuopiosse on lubatud (sest Tartusse oleks väiksema tehase puhul need väiksemad), põhipahalane fosfor: 20 kg/päevas (aasta lõikes) = 20000000 mg/päevas
...

Üldise info mõttes lisaksin et kaks euroopa suurimat (või kuskil nii top3 kuuluvat) paberitootmise firmat Stora Enso ja UPM - annavad ilmselt päris korraliku protsendi soome GDP'st. Tegutsevad päris kaua juba, ja ei ole nagu kuulda et metsad väga ära on laastanud, küll aga on kaugemate külade mehed tööd ja elatist saanud.

Konkreetse (eesti) tehase kohta ei tea muidugi kuid niipalju kui soome meediast majandusinimesi kuulda on olnud siis 7% kasvava majandusega Hiinas on päris terav vajadus täna tselluloosi järele, ja sealt ka see Kuopio uue tehase ehitamise vajadus tuli.

Meil endal pole olnud suuremat sorti metsamajadusega tegemist olnud aastakümneid, soomlastel on. Võiks õppida targematelt, kuidas ja mida teha, seda enam et nad nagu väikestviisi sugulased ka

[Martin Peeter]

hüva. aga kuidas siis suhtuda näiteks toftan2 teemasse? töötavad alakoormusega ja hea meelega laiendaks veel. kasutavad ju ka seda nn. peenpalki. kulude ja tulude suhtes on tootlikkus suurem kui puidu keetmisel. saastet pole üldse. saepuru pressitakse ka pelletiks.
või siis seesama pellet. samamoodi pidavat kasumlikum olema keetmisest ja ka mingit saasta välja ei aja.
kas see tehas annaks suurema protsendi riigikassasse võrreldes mainitet mehhaaniliste ümbertöötlustega?

Paberipuit võib olla ikka natuke veelgi peenem, kui Toftan 2 saematerjal. Puidu keetmine pelletiteks tegemisega võrreldes - noh võib ju võrrelda sapaka ja mersu tootmist. Mõlemaga võib teenida kahjumit ja kasumit. Praegu on pelletite tootmine kasumlik, sest tooraine on poolmuidu.

[vanahalb]

Toftani asjadest on kuigipalju juttu teemas "Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust" Niipalju kui ma aru olen saanud, siis Toftan kaebab et RMK ei müü metsa oksjonil ja nüüd tahetakse veel tubli kolmandik metsast otselepinguga tselluloosikeetjatele müüa. Nemad annaks puidule hoopis suurema lisaväärtuse kui ainult kuskilt kätte saaks.
Metsandusega tegelevad akf-d kommernteerisid toona asja niimoodil, et Toftan annaks lisaväärtust küll kuid puidu eest ei täi maksta. Ehk siis needsamad neetud soomlased-rootslased sadamates pakuvad üle.

[Kriku]

Haisu koha pealt... Äänekoskis ma käinud pole aga tselluloositehase olemasolu on haisureostuse järgi tuvastatav. Näiteks Heinolas haiseb Storaenso harjumata nina jaoks ikka väga hullusti (200+ töölist, 300 000t tselluloosi kapatsiteediga ja 06 a 104 mln € käive).

Kas 20 km. kaugusele?

[toomas tyrk]

Haisu koha pealt... Äänekoskis ma käinud pole aga tselluloositehase olemasolu on haisureostuse järgi tuvastatav. Näiteks Heinolas haiseb Storaenso harjumata nina jaoks ikka väga hullusti (200+ töölist, 300 000t tselluloosi kapatsiteediga ja 06 a 104 mln € käive). Eestlaste võimsus oleks "kuni 700 000t", s.t. ligi 2x suurem, töökohtade arvuks on pakutud "otseselt 200".

Heinola on siiski kartongitehas, tselluloositootmine on seal mingi "pooltselluloosi" tsehhi näol. Ise pole kohal käinud ega nuusutanud, aga kodulehe andmeil oli tehase viimane suurem moderniseerimine aastal 1988, pärast seda on täiendatud veepuhastusseadmeid kahel korral.

[Elagu Ukraina]

Reform on siiani vaikides kuldina rukkis jälginud valitsuse kottimist selle miljardi-projektiga. Kuid nüüd on ilmselt Kallasele kohale jõudnud, et valimised on siiski veel kaugel ja kui endiselt vait olla, siis praegune valitsus loobubki sellest, aga raha, mis sellest projektist igasuguste maksude abil riigile laekub, on ikka oma 300 miljonit, seda läheks reformil vaja, kui ise äkki valitsust looma tuleb hakata.

Ei ole ju normaalne, et isegi Tabivere seda vastu ei võta. Nii on Eesti saatuseks lihtsalt rahvuspargina jätkata, EKRE soovil vaid eestlastega täidetuna.

[Manurhin]

Reform on siiani vaikides kuldina rukkis jälginud valitsuse kottimist selle miljardi-projektiga. Kuid nüüd on ilmselt Kallasele kohale jõudnud, et valimised on siiski veel kaugel ja kui endiselt vait olla, siis praegune valitsus loobubki sellest, aga raha, mis sellest projektist igasuguste maksude abil riigile laekub, on ikka oma 300 miljonit, seda läheks reformil vaja, kui ise äkki valitsust looma tuleb hakata.

Ei ole ju normaalne, et isegi Tabivere seda vastu ei võta. Nii on Eesti saatuseks lihtsalt rahvuspargina jätkata, EKRE soovil vaid eestlastega täidetuna.

Kui aktsiisid taevast alla maa peale tuua, olekski meil see 300 milli olemas ja ehk rohkemgi veel. Teeks äkki nii, et hoopis lätlased hakkaks meil alkot ostmas ja tankimas käima, mitte vastupidi. Ja et Soomest ja meilt Euroopasse suunduvad rekkad just siin paagid kõrimulguni täis tangiks.

[Kapten Trumm]

.."hämmastav" on hoopis see, kui naglalt mõned kauboikapitalistide suuvoodrid üritavad kogu Tartu vaimupotentsiaalist lõdva randmega üle lasta
P.S.
sünnilt tartlane ja seal ka kaks talve koolis käinud (mitte et ma nüüd seepärast mittetartlastest foorumlastest parem oleksin )

Kui sa Borja tähele paned, siis just see Tartu vaimupotentsiaal esineb diskussioonis tasemel, mis on omane populistidele.
Selle tunnuseks on vohav määrsõnade kasutus ja hulgaliselt arvuliselt defineerimatuid määrusi.

Eesti häda ongi selles, et peetakse liigselt "diskussioone" ja vähe tegutsetakse (aka palju kära vähe villa).
Kui hakata süvenema diskussiooni pidajate tasemesse, siis selgub, et isegi eespool lingitud tselluloosi tootmise tehnoloogia paberit pole loetud.
Siit küsimus, et milles on selliste diskussioonipidajate reaalne kompetents - Facebookis karjumise võimes?

Mina nt ei näe kvaliteedi vahet, kas kõnealune tehase diskussioon (kus toodetavast kriitilisest sõnavahust on ehk 10% asjatundjate poolt) või "diskussioon" Nursipalu harjutusvälja ümber.
Argumendid olid ju täpselt samad, isegi röövraie oli olemas. Kogu asja võti on ju sama - me tahame hüvesid, aga 100 km minu õuest. Ja üleüldse, miks siin meie vaikelu segada, kolige raisad Ida-Virumaale.

Miks see Tartu pool üritab iga hinnaga peatada vastavat eriplaneeringut? Minu selgitus oleks, et selle käigus lükatakse ümber mõnigi jama, millega praegu edukalt masse barrikaadidele kihutada annab.

[Manurhin]

Miks see Tartu pool üritab iga hinnaga peatada vastavat eriplaneeringut? Minu selgitus oleks, et selle käigus lükatakse ümber mõnigi jama, millega praegu edukalt masse barrikaadidele kihutada annab.

Küllap tallinlased teeks sama, kui oleks teemaks tselluloositehase rajamine nt. Ülemiste järve äärde. No tõesti - mina tartlasena ei taha, et Emajõgi mingiks solgineevaks muutuks.

[Lemet]

Ja seda "solgineevaks" muutumist Tabiveres kinnitab siis peale emotsiooni mis?

[Manurhin]

Ja seda "solgineevaks" muutumist Tabiveres kinnitab siis peale emotsiooni mis?

Ja vastupidist kinnitab mis? Fakt on, et puhtamaks selline tehas jõevett ei muuda. Samaks nagu praegu see samuti ei jääks. Kui see tselluloosivabrik on nii hea, kasulik ja puhas, miks ei võiks seda siis Ülemiste järve äärde ehitada? Saaks tallinlased puhtama joogivee, värskema õhu ja lisaks veel hulga kõrgepalgalisi töökohti ka? Ma mäletan veel neid aegu, kui Emajões ajalehepaberi tükid ja julgad hulpisid. Miks ma peaks midagi analoogilist tagasi tahtma?

[A4]

Igasuguste juttude kohta „solgineeva“ kohta soovitaks alustuseks lugeda nt sellist, teadlase kirjutatud artiklit: http://ekspress.delfi.ee/kuum/analuus-m ... d=82174131 . Mille põhijäreldus on, et tehas pole kindlasti riskivaba ja kindlasti on vaja teha uuringud, kuid üldiselt tundub, et tehase mõju Emajõele saab olema marginaalne võrreldes sellega, mis täna (ja ka tulevikus) juba niikuinii sinna jõkke sattub, sh põllumajanduse, ja piirkonna suurima reostaja – Tartu linna – enda poolt.

Aga üldiselt on kogu selle tehase ümber toimuv minu arvates mitte ainult äärmiselt mage, vaid ka ohtlik. Mage selle poolest, et kui kaalul on võimalus teha Eestisse tehas, mille alginvesteering on miljard eurot ja seejärel iga-aastane positiivne mõju Eesti SKT-le vähemalt 1%, siis võiks lasta rahulikult ära teha teaduspõhised uuringud selle kohta, milline saab tehase mõju olema; ning seejärel teha rahulikult kaalutletud otsus. Selle asemel kuuleme aga mitte ainult poliitikutelt, vaid, mis eriti õudne, rahvusülikooli teadlastelt juttu selle kohta, et uurida pole vaja midagi, teame ilma nendetagi, et tehast pole vaja. Võib veel aru saada sellest, et igasugused Tartu kommunaalpoliitikud peavad 9 kuud enne valimisi midagi kellelegi „tõestama“, aga siis võiks vähemalt riigi ja valitsuse tasandilt tulla tasakaalustav ja Eesti majanduskeskkonda ja investeerimiskliimat kaitsev seisukoht – aga ei, ka seal on ainsaks mõistuse hääleks kõrbes grotesksel kombel… keskkonnaministri hääl (mis kah vist nüüdseks vaikunud). Ühesõnaga – mage, et ei leidu selgrooga ja visiooniga poliitikuid, kes julgeks öelda, et investeeringud ja kõrgema lisandväärtusega tooted on meie kõigi võit ja teeks vähemalt uuringud ära – aga eks me ole ise ka sellised juhid endale valinud.

Aga ohtlik on see sündimata tselluloositehase „peksmine“ ja tõenäoliselt ka sündimata loote abort läbi peatselt sündiva eriplaneeringu tühistamise järgmistel põhjustel. Esiteks luuakse sellega üsna halb pretsedent selles mõttes, et saabki edaspidi aina kergemini hakata üldiseid huvisid allutama kohaliku vähemuse huvidele. Täna lüüakse niimoodi mättasse tselluloositehas, aga paari kuu pärast võtab mõni sellest innustust saanud Lääne-Eesti vallavanem kätte ja hakkab kogu RB projekti kraavi laskma. Laiemas mõttes annab see aga negatiivse signaali välisinvestoritele – Eestisse on väga riskantne hakata mingit tehast vm tootmist rajama – kohalikud on igal pool vastu, riigilt tuge oodata väga ei maksa. Mõnes mõttes ju väga vahva, kui riik justkui „oma inimeste“ huve kaitseb, aga tuletaks meelde, et tööjõupuuduse ja maailma mõistes suht kõrge palgataseme tõttu ei tule keegi niikuinii siia enam massiivseid tootmisi laiendama. Küll aga oleks meil võimalus kasumit lõigata just sellistelt, tööjõu mõttes tagasihoidlikelt (kuigi sellesama Tabivere muudaks see tehas Eesti üheks jõukamaks), kuid toodangu lisanväärtuse tõttu olulistelt tootmistelt, nagu seesama tselluloositehas. Jah, IKT-sektor ja teenused on toredad asjad, aga SKT ja üldise jõukuse suurendamiseks ei piisa vaid odava alkoholi ja kütuse müümisest välismaalastele.

Aga loomulikult võib kogu seda asja vaadata ka teistpidi, hoopis positiivsema nurga alt. Võib asja vaadata niimoodi, et vähemalt meie majanduse ja rahva elatustaseme jaoks on ajaloo lõpp kätte jõudnud – oleme nii jõukad ja heas seisus majandusega, et ei vaja miljard eurot maksvat tehast, mis hakkaks väärindama siit täna niisama minema veetavat puitu; ei vaja 200-t kõrgepalgalist töökohta nt Jõgevamaa piirkonda, mis täna inimestest tühjaks jookseb. Ilmselgelt ei ole vaja ka RB-d, mis looks siin aastateks tuhandeid hästi tasustatud töökohti ja ainuüksi mille ehitamine jätaks siia mõned miljardid eurod raha. Sellise õndsuse käes ei olegi vaja poliitikutel meelitada siia investeeringuid ja luua eeldusi uute töökohtade loomiseks, vaid pigem tuleb halvad kapitalistid oma räpaste dollaritega siit Eestist võimalikult kaugel hoida.

Borjale, kes siin igal võimalusel nii kodumaiste kauboikapitalistide kui ka välismaiste röövkapitalistide vastu võitleb, tahaks meelde tuletada, et just nimelt need töörahva kurnajad on suurem osa su elust kinni maksnud sinu palga ja maksvad sinu elupäevade lõpuni kinni sinu eripensionit.

[Lemet]

Ekspressi artikkel tasub kindlasti lugemist. Mitte et puude otsas rippuvad uhhuud sellest järeldusi teha suudaksid, aga mõtlevale rahvale on seal lugemist omajagu.

[nimetu]

Ja samal ajal räägib valitsus kuidas kolme maantee neljarealiseks tegemiseks võiks laenu võtta.