Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

[Lemet]

Veel hea vaade vaimueliidi mõttemaailma...

Näituse „Mets on meie kodu“ kaassõna FBs
Kunstnik Martin Saar räägib teostel läbi omase maalikeele sellest, mis talle ja hetkel ka paljudele teistele Eesti kunstnikele ja loomeinimestele muret tekitab – ahnest ja hooletust Eesti Metsa majandamisest ja üldisest hoolimatust suhtumisest kõigesse elavasse. Kunstnik räägib, et loomeinimestel on metsaga tugevam hingeline side: “See on nii, et Sa oma südames tunned, et midagi on korrast ära ja autoaknast, tuttava matkaraja äärest või isegi linnapargist vastu vaatavad pildid ainult kinnitavad seda. See on justkui häirekell, mis tuletab pidevalt meelde, et see ei ole õige ja pead midagi ise ka tegema, et olukorda muuta. Arvan, et see kell heliseb juba meis kõigis, kuid paljud soovivad seda vaigistada. Nendel maalidel ma vaatlengi ja proovin kajastada seda olukorda nii inimeste, kui ka metsaasukate silmade läbi.” Mahasaetud põlismetsast järele jäänud raiesmik on justkui lõhutud kood, millesse me loodusrahvana enam sobituda ei suuda. Mets on koduks paljudele erinevatele lindudele, loomadele ja putukatele, inimeste jaoks seene- ja marjamaa ning koht kus linnakärast patareisid laadida – mets on meie kodu!

Martin Saare näitust „Mets on meie kodu“ (Tallinnas Fahle galeriis mai lõpuni) pole ma veel näinud ja seepärast ei oska tema maalide kohta midagi öelda. Küll aga olen tutvunud näitusega kaasneva teksti ja videoga.

Kunstnik väidab, et loomeinimestel on metsaga tugevam hingeline side kui teistel. Ta tunneb, et „midagi on korrast ära“, vaatab metsa „autoaknast, tuttava matkaraja äärest või linnapargist“ ning avab seega lapsemeelselt põhjuse, miks linnainimene metsast võõrandunud ongi.

Jah. Murelikult metsateemade kohta kõnelejad näevadki loodust tihti vaid autoaknast või matkarajalt. Oma videopöördumises jätkab Martin eluvõõrust paljastavate kujunditega. Tiibklaver on toodud tõenäoliselt RMK raielangile. Ehkki klaver raielangil peaks ilmselt rõhutama traagilist, on pill jõudnud hoopis oma juurte juurde tagasi. Kas mäletate, mis materjalist on klaveri kõlalaud või korpus? Muidugi puust, metsas kasvanust ja maha raiutust.

Martin mängib klaverit. Kõlab kaunis improvisatsioon, mis on suurepärane taust ideaalilähedaselt majandatud metsale, sh raielangile, mida näeme. Paradoksaalselt on kunstnik tahtnud luua ärevat muljet millestki murettekitavast. Ometi näidatakse meile droonivideolt üht väga hästi majandatud „puupõldu“, mis kunstniku meelest on kaitsmist vajav põlismets.

Langilt viidud puit on andnud inimestele tööd, selle müügist saadud raha on RMK dividendidena riigieelarvesse tulnud, kust omasoodu on ta rännanud palgana kultuurirahva, teadlaste, õpetajate, politseinike ja teiste riigilt raha saavate inimeste taskusse.

On päris kindel, et filmitud paigas oli raielank ka sõjaeelses Eestis ja ilmselt pisut rohkem kui inimpõlve pärast on seal taas lage. Vahepeal leiame siit puistu oma eri kasvufaasides. Lanki ümbritsev mets on istutatud aga juba Nõukogude ajal. Eestis ongi ebaproportsionaalselt suur osa metsast jõudnud küllaltki lühikese aja jooksul tänaseks küpsesse ikka.

Martin jutustab Norrast, kus lageraie olevat keelatud, ning heidab ette, et Eestis pole sama tehtud. Kahetsusväärselt on kunstnik läinud ajalehe Pealinn kaudu internetis leviva libauudise õnge. Algne artikkel räägib tegelikult sellest, et Norrasse on keelatud importida tooteid, mille toorainet – palmiõli, soja ja loomaliha – kasvatatakse vihmametsade raadamisest saadud maadel. Troopiliste metsade raadamist eelnimetatud eesmärgil nimetatakse terminiga deforestation. Meil Eestis on asjad vastupidi – metsamaa pindala suureneb põllumaade arvel. Deforestation ei ole lageraie sünonüüm. Norras pole lageraie keelatud!

Kuidagi ei saa ma kirjutamata jätta väikesest linnakoerakesest videos. Vaataja arvab tõenäoliselt, et koer ukerdab harvesteri rööbastes. Tegemist on siiski ketasadra vaoga ja just sinna istutatakse uus metsapõlv. Olen üsna kindel, et istutustöö on nähtud maatükil tänaseks juba tehtudki.

Kunstnik Saarele ja tema videotiimile soovin südamest edu. Näitust tulen ma kindlasti vaatama. Aga Martin, kas kohtume metsas ka?

[Kapten Trumm]

No looduse emiteeritav ja tarbitav CO2 pidi olema enamvähem võrdses suurusklassis, mis ookeanist või maismaalt tuleb, tarbitakse ka ära. Nii ma uurides aru sain. Inimese päästetav CO2 on väljaspool seda tasakaalu pluss seda emiteeritakse tihti viisil ja kõrgustes, kus seda taimed kätte ei saa. Või on see nii kontsentreeritud, et ületab antud kohas looduse tarbimisvõime. Ja talviti, kui inimene enim tossutab, ei tarbi seda ju suurt midagi.

[kaugeltuuriv]

Küllaltki suur CO2 siduja pidi ka ookeanid olema aga seoses merevee temperatuuri tõusuga,see tsirkulatsioon pidavat olema natuke rikutud.Teine suurem häda vist on see troopiliste vihmametsade halastamatu raie(vähemalt dokumentaalidest on jäänud mulje,et Kagu-Aasias toimuv,kus vihmametsade asemele tekitatakse põllud,seoses rahvastiku plahvatusliku kasvu tõttu on põllumaade puudus) ja palmipuude istandused selle palmiõli jaoks ning Amazonase kopsude kallal käiv lageraie on ka üks põhjustest,miks CO2 loodus nii palju enam ei suuda siduda.Mul ei ole numbreid peas aga vihmametsade võõndi suutlikkus neelata CO2-te oli ikka muljetavaldav.
Kolmas suurem metsavõõnd,mis endasse CO2-te endasse imab on Siberi metsavõõnd aga sellega on nagu ta on,me kõik teame,et hiinlased seal risti ette ei lõõ.
Euroopa Keskpank siis detsembrist lõpetab selle rahatrüki programmi,huvitav,kuidas selline otsus hakkab näiteks Itaaliat mõjutama ja kogu euroala tervikuna.

[Jaanus2]

Täiseas vihmamets ei neela eriti midagi, kõik mis kasvab see kohe jälle kõduneb, aineringe on troopikas kiire. Vihmametsa raiudes lastakse tuulde puude tüvedesse salvestunud süsinik ja seda on seal hektaril palju. Lisaks hakkab põllul kohe lagunema ka vähene mullas olev süsinik ja kuna orgaanilised väetised pole sealkandis kombeks (neid polegi kuskilt võtta), siis on ka põld varsti viljatu ja peab minema järgmise metsatüki kallale.

[nimetu]

Küllaltki suur CO2 siduja pidi ka ookeanid olema aga seoses merevee temperatuuri tõusuga,see tsirkulatsioon pidavat olema natuke rikutud.

Ligikaudu pool hapniku tootmisest pidi tulema fütoplanktonite kaudu. Viimasel ajal olevat nende hulk aga vähenenud. Põhjuseks pakutakse erinevaid asju, kuid päris kindlalt veel ei teata.

[Kapten Trumm]

Küsimus näib olevat selles, et kliima pole lineaarne protsess, vaid hüppeline. Meie arvame, et laseme natuke midagi õhku, siis kliima muutub natuke. Tegelikult võib see käivitada lumepalliefekti ja muutub natuke rohkem.

[mart2]

Kliima muutuste propaganda on ikka paras woodoo ja business …
Soovitan soojalt mõned lingid:
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_p ... te_history
https://www.youtube.com/watch?v=yegKl2nKBQI
http://www.climatedepot.com/2015/08/06/ ... 33-months/
https://calwatchdog.com/2013/04/10/mavi ... g-article/
https://www.corbettreport.com/climate-myths-debunked/

Ei saa meie puukallistajad aru, et metsa eluiga tuleb vaadata, olenevalt puuliikidest, 50-100 aastase tsüklina ning kliimat pikema kui 20 aasta vaatluste põhjal.

[Lemet]

...
12. Dirhami merepark- kräun

...aeg-ajalt meenuvad need teematõstatused.

[ugandiklubi]

Kõige hullemat kräuni tegid ju hullud Tallinnlased ühe puu ümber ja nüüd tulevad teisi kritseerima .

[taara]

Ega ikka ei teinud. Paarkümmend hipsterit kräunusid. Tallinnlased tahtsid rocca ringi paremaks tegemist.

[Lemet]

Kräun Haabersti liiklussõlme ümber on eespool kirjas. Ja kräunujaid oli ikka tükkis rohkem kui need paarkümmend ahvi puu otsas

[taara]

Igatahes oli neid kaduvväike osa, et ei ole isegi märkimist väärt.

[Lemet]

Piisav hulk, et täita nädalateks meedia ja teha lihtkodanikele selgeks- Haabersti liiklussõlm on saatanast

[Lemet]

...
13. Reidi tee- kräun. Alatrs sellest, et ehitage maa alla ja lõpetades sellega, et ärgu ehitatagu ülepea...

[Kapten Trumm]

Uudiste kohaselt planeeritakse Tabivere vallas mingit inimketti protestiks tselluloositehase vastu. Eestvedajaks metsandusest mittejagav MTÜ Eesti Mets Abiks.
Lugedes neid "kräunu" näiteid, siis kokkvõtvalt võiks olla tänase Eesti "Nogija" Facebookis miitingute pidamine ja kõige ning kõigi vastu olemine.
Ja kui küsida, kes maksab siesta kinni, tuleb segast juttu "E-riigist/residentsusest" ja "uuest majandusest".
Ekspordi ja majanduse üldisemad näitajad räägivad natuke tagasihoidlikumat juttu - Eesti E-tiiger langeb kolinal edetabelites allapoole ja majanduse mootoriks on jätkuvalt töötlev tööstus (mis oleks ka tselluloositehas).