Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

[nimetu]

Kust see 4% võetud on?

Mina võtsin selle arvu siit:
https://atlas.media.mit.edu/en/profile/country/est/
Aastal 2016 moodustas kogu Eesti ekspordist:
*Saetud puit - 1,9%
*Küttepuit - 1,3%
*Toorpuit - 1,1%

Terve puidusektori osakaal ekspordis oli 8,7%. Ehk siis ligikaudu pool eksporditavast puidust on sisuliselt lisandväärtuseta.

Kuidagi imelik on see asi. Eestis keskmine netopalk €1053 ja Leedus €700. Need tarbimisprotsendid olid 88 ja 72. Puhtalt keskmise palga järgi vaadates tuleb (1053/700)*(88/72) = 1.84 ehk siis Eesti hinnatase 184% Leedu omast. Nii vast siiski ei ole, aga millest see vahe siis tuleb?

Seda metoodikat tuleks lähemalt vaadata. Kui ma ei eksi, siis statistikat mõjutavad valdavalt pakutavate teenuste hinnad ja eluaseme kulud. Sellest ka nii suur vahe. Muidugi Leedus on ka tegelikult üpris odavad hinnad.
Täpselt sama on see meie ekspordi ja impordi suhtega. Alati tuleb välja nagu oleks see suhe meil miinuses, kuid tegelikult ei arvestata eksporditavaid teenuseid, mis siis viib selle suhte meie jaoks plussi.
Selles võib veenduda siin:
http://statistika.eestipank.ee/#/en/p/300/r/1877
Eesti on välismaa suhtes netolaenuandja.

[Kapten Trumm]

"Üle Eesti eriplaneeringu laiendamine" tähendab selle tehase tegemist a) Pärnu jõe alamjooksule b) Narva.
Rohkem sobiva vooluhulgaga jõgesid pole. Pärnus (see tähendab Sindit ja sealt allavoolu) hakkab toimuma samasugune "apell".
Narvas ilmselt mitte, kuid sealne asukoht on kaugevõitu ka Eesti metsapiirkondadest, rääkimata Lätist ja kuna tööstuses loetakse ühikuhinnas sente hoolega, siis ilmselt Narva seda ei tule.

Terve puidusektori osakaal ekspordis oli 8,7%. Ehk siis ligikaudu pool eksporditavast puidust on sisuliselt lisandväärtuseta.

Nii paraku ongi, lisaks tähendab see "lisaväärtuseta puit" ka väiksepalgalisi töökohti, sest kui lisaväärtus väike, ei teeni sellest piisavalt, et korralikult maksta.

Kahju, et regionaalminister Mäggi seda pole taibanud (vähemalt pole öelnud otse), et Eesti fundamentaalne probleem on selles, et Eesti KOV-id pole lihtsalt teatud rahastamise nüansside tõttu huvitatud ettevõtluse arenemisest oma piirkonnas, sest KOV-le ei laeku sellest suurt midagi. Erandiks on siin ainult põlevkiviteemad oma ressursitasudega (millest tõesti KOV osa saab). Seepärast, katsega ehitada sama asi nt Sindi kanti tuleb täpselt samasugune kisa (ja kõvemgi veel, sest eeskuju on juba ees).

[Dr.Sci]

Mina võtsin selle arvu siit:
https://atlas.media.mit.edu/en/profile/country/est/
Aastal 2016 moodustas kogu Eesti ekspordist:
*Saetud puit - 1,9%
*Küttepuit - 1,3%
*Toorpuit - 1,1%

Saetud puit küll nüüd lisandväärtuseta puit pole, tegemist on konkreetselt ehitusmaterjaliga mida vastavalt keskkonnale tuleks küll immutada või võõbata...
Küttepuit - nii ja naa, millega härrased soovitavad siis kütta (sauna ntx) - turba või kivisöe või "rohelise" tuulikuenergiaga? Kas Statoilis olev pakendatud küttepuit on lisandväärtuseta?

[Kriku]

Küttepuud puutuvad vähe asjasse, neid tehakse ikka sellises koguses, nagu vaja läheb. See on üsna konstantne suurus, niiöelda fooni osa. Hakkpuiduks tehakse kõiksugu jäätmeid ja jäätmeid tuleb ikka. Mõtet on arutada ikka selle üle, kas on parem, kui tselluloosi vms toodetakse Eestis või välismaal. St. kas tselluloosiks tehtav puit väljub Eestist palgi või tsellulooi kujul. Või kas oleks tore, kui Eestisse veetaks puitu palgi kujul ja tehtaks see siin tselluloosiks.

Minu arvates, kui me Soomet ja Rootsit endale eeskujuks seame, siis võiks seda juba järjekindlalt teha.

Ülaltoodud nimekirjast veel - minu arust on 4. punkt, et töökohti luuakse vähe, täiesti idiootlik argument. Kui kellelegi ei meeldi moodsad seadmed ja automatiseerimine, mingu elagu onnis ja kõblaku onni ees palju kulub. Normaalsed inimesed jätku rahule.

[nimetu]

Kõik eelnimetatud ekspordiartiklid on madala lisandväärtusega. Küsimus pole selles, et kas meie siin kasutame puitu sauna kütmiseks, vaid selles, et just sellise madala lisandväärtusega me seda välismaale müüme. Kasu rahvale ja riigile on väga väike. See moodustab ligikaudu poole eksporditava puidu väärtusest. Arvestades, et tegu on vähese lisandväärtusega puiduga, siis tegelikult on sellisel kujul eksporditud puidu mahu osakaal isegi suurem.

[Kriku]

Ma tahtsin öelda seda, et kui eksporditav küttepuit on hake, tehakse seda üldiselt sellisest toormest, mis muuks ei kõlba ja mida tekib paratamatult. Metsandusega paremini kursis olevad akf-id palun parandagu mind, kui eksin.

Graanulite või puusöe asi on muidugi huvitavam.

[Kapten Trumm]

Kõrge(ma) lisandväärtusega puidutooted nagu spoon, vineer, puitlaastplaat, tselluloos, paber jne eeldavad kõik tooraineks oleva palgi koorimist kusagil, mis tähendab omakorda suurt veevajadust ja soliidse reostuskoormusega reovett, mida tuleb puhastada ja mingi puhastusastmega kuskile piisavalt suurte (et veekogu ei rikuks) veekogusse laskmist. Samuti ka suurt energiatarvet ning ümbruskonna infra koormamist vedudega. Põhiliselt kasutatakse märgkoorimist, mis vett vajabki. Siin polegi eriti suurt vahet, milline neist täpselt rajada, analoogseld probleemid käivad selliste asjadega kaasas ikka. Inimeste rikkus on tulnud ikka industrialiseerimise läbi, seda saab puhtalt teha mingi piirini, ökofashismiga (nagu meil on promoma asutud) pole kuskil rikkaks saadud.

Isegi turism saastab mis kole - olete kunagi näinud raskemetallide uuringuid ümber Tallinna? Lennukoridorid olid seal sisalduse värvilisel kaardil selgelt näha.
Kurb on selles mängus näha, et enamik raevukaid rohelisi arvab vist tõsimeeli, et raha tuleb pangaautomaadist.

[Lemet]

Selle poolsegase hala kohta, et kadunud metsa kohale ei kasvsvat enam kunagi midagi normaalset, ühe kodaniku mälestused...

29. septembril 1982. aastal sain medali „Vapruse eest tulekahjul”. Kuuldavasti korraldas minu autasustamise peametsaülem Valentin Koldre, et vältida minu kohtu alla andmist. Tänan Sind selle eest, Valentin!
Lisaks saime tegutsemise eest preemiat ja ühtlasi märgiti Mart Eriku nimi ära nupukesega üleliidulises erialaajakirjas Lesnoje Hozjaistvo.
Täna kasvab selle põlendiku kohal enam-vähem sama kõrge männik nagu toonagi.

[T-62]

. . .
Ülaltoodud nimekirjast veel - minu arust on 4. punkt, et töökohti luuakse vähe, täiesti idiootlik argument. Kui kellelegi ei meeldi moodsad seadmed ja automatiseerimine, mingu elagu onnis ja kõblaku onni ees palju kulub. Normaalsed inimesed jätku rahule.

Pole minu seisukoht. Minu arust on natuke idiootlik eirata kolme esimest minu poolt nimetatud punkti. Kes ei oma metsa või tegele selle ülestöötlemisega, ega see ei saagi asjast aru.

[nimetu]

Kes ei oma metsa või tegele selle ülestöötlemisega, ega see ei saagi asjast aru.

Meie pere omab küll metsa ja oleme sealt nii puid maha võtnud kui ka istutanud, rääkimata igasugustest kuivendustöödest, tee ehitamisest, metsloomadele söögikohtade rajamisest jne. Meessugupool on olnud mitmeid põlvi jahimehed ja kokkupuude loodusega igati tihe. Niiet ära vehi siin midagi oma autoriteediga.

[Kriku]

Pole minu seisukoht.

Jah, muidugi, ma nii ei mõelnudki.

[Peter[L+]]

2. Sisse tuuakse sellised kogused, mis viib meie metsa hinna alla

Mina jälle ei saa aru, kuidas nõudluse tõus hinda langetab.

[Kapten Trumm]

Kahtlustan, et selle tselluloositehase vastase palagani taga on ka Eesti graanulitootjate kõrvad välja paistmas, kes pelgavad lihtsalt ühte uut konkurenti toorainele ja tooraine hinnatõusu (nõudluse kasvu tõttu). Ja ärge rääkige, et hakkeks läheb ainult sodi. Väiksemate metsaomanike hunnikuid ei sorteeri keegi, kui omanik pole viitsinud seal sorteerida, siis lastakse kõik saepuruks.
Minu naabrimehel sedasi lasti - hunnik koosnes nii poole meetri jämedustest palkidest kui ka okstest. Lihtsalt puit oli tükati mäda ja ilmselt polnud mõtet sorteerimisega jännata.

[Elagu Ukraina]

Varsti peab Eesti hakkama rajama ohtlike jäätmete hoidlat. Ma arvan, et Tabivere kant peaks sobima küll.

[Walter2]

Varsti peab Eesti hakkama rajama ohtlike jäätmete hoidlat. Ma arvan, et Tabivere kant peaks sobima küll.

Vaevalt - Ida-Virumaal mahajäetud kaevandusi piisavalt ning kohalikel pole midagi järjekordse "reostava" objekti vastu.