www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 18 Mai, 2021 4:47

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 3838 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30 ... 256  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Mai, 2018 16:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 365
Martin Peeter kirjutas:
Tuleb tunnustada. Oleks sest mereväest tunduvalt rohkem tolku Eesti kaitsmisel.
Edit: muidugi ootaks huviga rahaliste arvestustega kursis olijate arvamust. Siin on muidugi must stsenaarium see, et liiga väike miiniveeskamisvõime ei suuda kriisi korral piisavalt kiiresti mineerida.


Sellele küsimusele hetkel vastust ei ole. Järgmise riigikaitse arengukava tarbeks ühe võimaliku valikuna saab ja võib vastus tekkida.
Lihtsalt võrdluseks ja suurusjärkudest rääkides siis Eesti eelmisest iseseisvusperioodist meenub, et toona planeeriti nt Tallinna kaitsmiseks merelt umbes 2000 meremiini ja Muhu väinade tarbeks suurusjärk 1 500 miini. Keskmiselt võttis üks laev korraga peale umbes 40 – 100 miini. Miiniveeskamisvõimeliste laevade arvu peast täpselt ei mäleta. Võimalik, et nüüd eksin, kuid vist oli (?) alla kümne laeva, millega veeskamist plaaniti teha.
Meremiinide vajalikkuse ja võimalikkuse üle on arutelud käinud juba õige pikalt, vahel hoogsamalt vahel vähem aktiivsemalt. Kahtlemata võiks miine ka meil olla, tsiteerides siinkohal klassikat ehk Vallatut Luukerepoissi – „Miin on meie sõber“. Mõningaid esmaseid kalkulatsioone kümmekond aastat tagasi ka tehti. Tervikliku võime planeerimiseni veel ei jõutud. Üks valikutest nt oleks võinud olla midagi sellist (https://en.wikipedia.org/wiki/Sea_Mine_2000). Kuid enne ostma tormamist vajab läbimõtlemist nii miinisõja doktriin ja kontseptsioon, see - mis üksustega seda teha, kuidas väljaõpe korraldada, mitu laeva ja mitu miini, kui palju inimesi ja mitu madrust, palju aega kulub võime saavutamiseks ning mis taristut kõigeks selleks vaja on.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Mai, 2018 16:41 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 32080
Paljud vist seda ei tea (ja kuna seni on miinide panek olnud poliitkorrektne, siis pole seda ka eriti promotud), et Eesti mereväes on lähiajal lausa 2 miinipanijat olnud, mida poliitikorrektselt nimetati "toetuslaevaks" või "tuukrilaevaks". Tegu on siis Tasuja-tüüpi kahe laevaga (käigus on täna 1), mis on spetsiaalselt miinide panekuks ehitatud laevad kinnise miiniteki ja ahtris oleva spetsiaalse aparelliga. Lisaks ka kraanaga ja suure trümmiluugiga nende miinitekile laadimiseks. Miinitekilt on ainult rööpad (relsid) miinide sõidutamiseks ära võetud.

Tõsi, vaid 2 Browninguga relvastatud ja 2D navigatsiooniradariga varustatud laeva peavad merel kaitsma "päris" sõjalaevad. Taani originaalis oli see relvastatud kahe 20 mm kahuriga ja Stinger manpadsidega.

Teema muidugi jääb, mida teha siis, kui venelased saadavad oma miinitõrjelaevad ette ja rajavad selle soovitud läbipääsu, kaldalt Browningust tulistamine neid ei segaks. Soomes on miinipanemise võimelised enamvähem kõik suuremad sõjalaevad sh raketikaatrid, tõsi, seal kaasavõetavate miinide arv jääb tublisti alla spetsiaalsetele selleks ehitatud laevadele.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 26 Juun, 2018 12:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1974
Asukoht: Tallinn
Lugesin just, et meil on vähemalt 1996. aastal olnud selline üksus nagu "rannakaitsekompanii". Oskab keegi mingile ajaloolisele (juba!) ainesele viidata?
Leht 5: https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 26 Juun, 2018 13:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 32080
Selline kompaniiekvivalentne jalaväeline seltskond on seal vahelduva eduga figureerinud kogu aeg, mäletan, et 2013 Kevadtormil näiteks maandati nad laevadelt (ja kummipaatidega) kuskil Lahemaal.
Rannikujäägritest Soome mõistes muidugi rääkida ei saa, eelkõige maabumisaluste puudumise tõttu (need on puudu olnud kogu aeg).

OT: See sõjakooli "lõputöö" on muidugi päris huvitav lugemine, TTÜ kvaliteedistandardi järgi võiks seda nimetada ehk referaadiks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 04 Juul, 2018 14:58 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5953
Miinijahtijad lähevadki lõpuks moderniseerimisele. Projektile kulub 30 miljonit ja valmis peaks kõik laevad saama 2019. aastaks.
https://www.err.ee/844118/algas-merevae ... usprogramm
Mingi 20 aastat ehk lastakse veel nendega edasi ja peale seda hakatakse tõenäoliselt uute "multifunktsionaalsete" laevade poole vaatama.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Juul, 2018 19:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Nov, 2015 23:38
Postitusi: 131
Asukoht: Sakala
RAND Corporationi analüütiku artikkel, milles autor propageerib väikeriikide poolt meremiinide (soovitades seejuures veesata erinevat tüüpi meremiine vaheldumisi, et miinivälja puhastamine oleks keerukam) ning mehitamata luure-, EW- ja relvaplatformide kasutamist ülekaaluka vaenuliku laevastiku takistamiseks. Artiklis tuuakse näideteks Eesti, Gruusia, Bahrein ja Taiwan.

https://www.rand.org/blog/2018/07/small ... icles.html

vabandust, kui valesse teemasse sai.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 23 Juul, 2018 15:36 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 32080
EW mereväes nähtavasti oli vastav teoreetiline alus paremini selge kui täna meil.
Kuigi Lind'i manööversõja põhimõtetest polnud keegi veel kuulnud, oli EW aegses meresõjaplaanis täiesti olemas see kohustuslik "dilemma".
Miinid Soome lahes sundisid punalaevastiku sõitma aeglaselt, mis muutnuks nad rannakaitsekahurite ja allveelaevade sihtmärgiks.
Tollased tehnilised võimalused täiskäigul sõitva sõjalaeva tabamiseks polnud just kuigi head. Enamvähem suudeti tabada aeglasi ja paigal seisvaid laevu.

Ma pole meie mereväelaste rohkearvulistes Sõduri kirjatükkides veel seda tabanud, et seda dilemmat otsitakse.
Miinid on õige, ainult lisaks oleks hea veel omada relvastust, millega segada miinide väljatraalimist ja millega sundida vastase laevu miinide otsa kihutama.
Kui juba keegi ütleks, et küsime soomlastelt vanad 130 mm veetavad kahurid kingiks (olid mõned aastad tagasi veel soome rannakaitse relvastuses) ja põrutame kaldalt nendest - oleks juba suur samm mõtlemises edasi. Panete metsateele maha 10 roomikuvastast miini - ei jäta te neid ju omaette, vaid panete sinna ka TT mehed, KP ja täpsuslaskuri.
Vastane jääb kahe halva valiku ette - kas sõita tulealast kiiresti läbi ja riskida õhku lendamisega või jääda sinna seisma ja hakata demineerima - saades tina tõkke julgestusest.

Iga miiniväli, mida ei julgestata, võetakse varem või hiljem vastase poolt üles - efekt on ainult viivitamine.
Vene sõjalaevade vööritekil on harilikult asjad RBU-6000 jms - suurte pindalade katmiseks ette nähtud süvavee rakettpommide heitjad (arv näitab laskekaugust).
Teevad väga hästi sama trikki, mis maaväe miiniväljavastased heitlaengud.

Kui Soome oli vaene ja tiibrakette ei omanud, siis dilemma pakkumiseks kasutati erinevaid kahureid, nii fikseerituid kui liikuvaid (veetavaid). 100 mm, 130 mm, 76 mm jne. Täna kasutavad ainult fikseeritud 130 mm Helsinki ligidal Isosaaril. Kokku oli selliseid "merekindlusi" (igaühes 4 relvane patarei) kokku 14 tükki, kokku 56 relva. Muide selle 100 mm tornkahuri (mis on tegelikult lihtsustatud T-55 tanki torn) idee peale olevat tulnud üks Soome laevastiku vanemleitnant. Venelased igatahes olevat omal ajal seda kahurivärki üritanud segada igat moodi - küll ei tahetud tankitorne müüa ja küll ei tahetud laevavastast moona müüa. :D

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 02 Veebr, 2019 0:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Jaan, 2004 11:56
Postitusi: 2964
Asukoht: Tartu
EML Admiral Cowan sai Šotimaal uuendatud, Sakalat veel tehakse.

https://www.babcockinternational.com/Ne ... facilities

Tsiteeri:
...Thales Sonar 2193, an upgraded navigation system, as well as the Thales M-CUBE command and control system – along with several other upgrades and defect rectifications.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 03 Veebr, 2019 12:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10668
Asukoht: Metsas / Ämbris
Eesti keeles siis kah
Eesti mereväe lipulaev läbis Šotimaal uuenduskuuri
https://majandus24.postimees.ee/6514388 ... enduskuuri

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Apr, 2019 0:37 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 15 Okt, 2017 21:42
Postitusi: 14
Postimees: Baltimaad peavad ravima merepimedust

Raport: Balti riigid on merekaitses NATOs punaseks laternaks.
Balti riikide merevõimekus pole väljakutse suurusega vastavuses.
Balti riikide mereväe tuumiku moodustavad miinijahtijad vananevad samal ajal.
Ekspert: Baltimaad võiksid osta koos mitmeotstarbelisi korvette ja patrull-laevu

Tsiteeri:
Raporti kaasautorist RKK teaduri Tony Lawrence’i sõnul on praegu samas hea aeg sel teemal rääkida. Nimelt on baltlaste mereväe tuumiku moodustavad miinijahtijad – Eesti puhul Sandown-klassi alused Admiral Cowan, Ugandi ja Sakala – kümne aasta pärast oma aja ära elanud ja merevägi peab uutele suundadele mõtlema. Üks raportis rõhutatud oht on Venemaa hübriidrünnakud. Neile õigel hetkel jaole saamiseks on RKK teaduri sõnul oluline just kohalike mereväelaste töö.

«Hübriidrünnakute puhul on väga raske ennustada, mis stsenaariumid täpselt tulevad. Kindlalt saab öelda vaid seda, et tulev on varem nähtust erinev,» selgitas Lawrence. Minevikunäidetena meenutas ta Vene allveelaevade tembutamist Rootsi ranniku lähedal. Samuti seda, kuidas idanaaber alustas õppust kohas, kus leedulased parajasti merekaablit panid.

«Ette vaadates võib pakkuda, et nad võiksid ära kasutada mere põhjas olevaid lõhkekehi, et korraldada plahvatusi, mida nad siis eitaksid, ning siis keegi ei tea, mis toimub,» pakkus Lawrence. «Või tsiviillaevade kasutamist luureinfo kogumiseks ja muudeks tegevusteks.»

Tsiteeri:
Raporti soovitusi
NATO peaks:

Panema rohkem rõhku ohtudele, mida kujutavad hübriidoperatsioonid merel.
Panema rohkem rõhku strateegilistele sõnumitele selle kohta, kui palju sõltub Venemaa majanduslikult Läänemerest.
Suurendama mereväe kohalolekut Läänemerel, eriti selle idaosas.

Läänemere riigid peaksid:

Tunnistama oma rolli merel Vene vaenulikule tegevusele vastuastumises ning seda, et neilt oodatakse, et nad kehtestaksid kriisi korral merel kontrolli.
Astuma samme parandamaks merel reageerimise valmisolekut ja kindlustama, et see küsimus jääb NATOs oluliseks.
Kaasama otsustajaid mereväeõppustel olulistes rollides, et tõsta nende teadlikkust ja astuda vastu merepimedusele.
Hankima tehnika, mis võimaldab vähemalt radariga ja visuaalselt tuvastada kõik nende majandustsooni läbivad Vene mereväealused.

Baltimaad peaksid:

Investeerima miinide veeskamise võimekusse, et kaitsta tähtsat taristut mererünnakute eest ja takistada pääsu mujale elutähtsatesse piirkondadesse.
Investeerima väikestesse mitmeotstarbelistesse mereväealustesse. Nende endale jõukohaseks tegemiseks hankima ja kasutama laevu ühiselt.
Kaaluma investeerimist ka maismaa rannakaitserakettidesse, et kindlustada meres paiknevaid sidekanaleid ja kaitsta rannikut.

Tsiteeri:
Balti riikide merevägedel on aeg miinitõrje juurest edasi areneda, ütleb RKK teadur Tony Lawrence.

Paistab, et vähemalt NATOs on tähelepanu meie merejulgeolekule viimasel ajal märkimisväärselt kasvanud.

Kahtlemata.

Miks jääb mulje, et see polnud esimene asi, millele mõeldi, kui NATO hakkas meie piirkonna kaitseks plaane tegema, ega ka mitte kohe pärast 2014. aastat?

Arvan, et küsimus oli merepimeduses. Oli lihtsalt üldine tähelepanu puudus mereväe suhtes, sest see oli vähem tähtis. Külma sõja lõppemise järel jäeti mereline võimekus hooletusse. NATO tegi operatsioone väljaspool oma traditsioonilist tegevusala ning need olid maa- ja õhuväekesksed. Tehti küll piraaditõrjet, aga need kaks piirkonda, millele NATO keskendus – Balkan ja Afganistan – polnud kuidagi merega seotud, mistap kaotati 20 aasta jooksul oskusi ja võimekusi. Nüüd tegeleb NATO selle võimekuse taastamisega. Euroopa kaitses on mereväge vaja kasvõi meresideühenduste kaitsmiseks ja lisavägede toomise võimaluse tagamiseks. See termin oligi merepimedus. Ja siin me oleme – vajalike võimekusteta.

Kehtib selline asjade seis Läänemere piirkonna kohta või…

Ei, see on nii üle NATO.

Mis seisus on NATO võrreldes vastasega?

Võimekuste mõttes on NATO Venemaast kõigis aspektides – nii mereväe osas kui mujal – selgelt üle. Läänemerel on seis aga teistsugune: Balti laevastik on Venemaa väikseim, kuid kui võrrelda teda siinsete lääneriikide laevastikega, on ta Läänemere suurim. Ma ei ütleks, et Venemaal on Läänemerel eelis, ent nad on vaieldamatult võimekamad.

Mida arvate Baltimaade senistest investeeringutest merejulgeolekusse?

Minu arvates on sellega hästi. Kui tuleb merevägi nullist üles ehitada, siis oli hea läheneda sellele nii nagu Baltimaad miinitõrjevõimekust rajades. See aitas nad merele ja võimaldas mereväge luua. Nüüd on aeg lähenemine üle vaadata ja mõelda mitmekülgsemate võimekuste tekitamisele. Juhtumisi saab kõigi [Balti riikide] miinitõrjevõimekuste eluiga läbi samal ajal. Ehk kümne aasta pärast on see läbi nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Nüüd on hea aeg vaadata, kuidas kolm Balti riiki saaksid oma mereväge edasi arendada.

Arvestades, et Läänemeres on jätkuvalt palju miine, siis kas Balti riigid peaksid hankima selles valdkonnas midagi uut?

Kahtlemata tuleb miinitõrjevõimekus alles hoida. Kuid meie raport soovitab, et Baltimaad peaksid nüüd edasi liikuma ja pakkuma rohkem eri võimekusi. Üks võimalus on osta mitmeotstarbelisi korvette ja patrull-laevu. Miinitõrje on oluline nišš, kuid see ei võimalda Baltimaid tõsiselt võtta – nad on praegu Läänemere merevägede äärealal, sest teevad ainult miinitõrjet.

Kui vajalikuks peate merejalaväe tüüpi väe loomist?

Meie oma raportis väga amfiibvõimekustele ei keskendunud. Ma ei arva, et see oleks esmatähtis. Esmatähtis on, et mindaks välja merele. Amfiibvaldkond on ehk pigem midagi, mille vastu peaksite olema valmis end kaitsma. Teatud piirini võite improviseerida ning kasutada näiteks rannavalve- ja tsiviilaluseid, et sellistele operatsioonidele maaväeüksusi liigutada. Selline lähenemine pole ehk kõige professionaalsem, kuid võib kriisi korral asja ära ajada. Amfiiboperatsioonide risk Baltimaade vastu on olemas ja nii teie kui ka kõik Läänemere riigid peavad selliste riskidega tegelema.

Meie saared tunduvad üsna kaitsetud.

Seda nad ongi. See puudutab taas kogu Läänemerd. Rootsi näiteks paigutab nüüd rohkem vägesid Ojamaale. Saared võivad olla üsna haavatavad. Vaenlane võib mõne saare enda kätte haarata, paigutada sinna oma relvasüsteemi ja tekitada ligipääsumulli lääne ning lõuna poole. Seda riski tuleb tõsiselt võtta.

Kas peaksime ka Saaremaa või Hiiumaa puhul nii mõtlema?

Baltimaad vajavad rohkem rannakaitsevõimekusi. Osa sellest oleksid eelmainitud mitmeotstarbelised alused. Aga mõelda tuleks ka rannakaitserakettidele ning merel ja maal olevate rannikukaitseks sobivate vahendite tasakaalule.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Apr, 2019 9:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Juul, 2014 21:49
Postitusi: 4513
Korvetid, patrull-laevad, rannakaitse raketid...

Ma olen võhik, aga see on kindel, et see maksab raha ja nõuab inimesi.

Aga ma ei jäta.

Mina vaatan sellele nii, et ei möödunud nädalatki, kui ma kaitsekulude teemas foorumil kaasa löövalt kahelt kindrali auaastmes akf-lt kommunikatsiooni ja ohuhinnangute (mille suhtes mul tuli vabandada) teemal riielda sain, kui mul ja teistel akf-tel on Eesti ajakirjandust jälgides võimalik teha case study.

Kas edasine kommunikatsioon (mh KV poolne) on kaitsekulude tõusu toetav, neutraalne, puuduv või kontraproduktiivne? Kõik variandid on võimalikud.

_________________
Dona nobis pacem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Apr, 2019 9:56 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9590
Asukoht: Siilis
Selle "miinitõrje juurest edasiarenemisega" tekkis mul üks veits koomiline paralleel..

Teatavasti veel enne, kui balti aborigeenid NATOsse said, määrisid NATO-issid aborigeenidele selle meile kasutuksosutunud "miinijahtimise"-businessi kaela (ühes oma vanade miiniparsadega muidugi).

Aga milles paraleel - lugesin just Mati ÕUNa // Hanno OJALO viimast raamatut KÜLM SÕDA LÄÄNEMEREL 1946-1994.. seal, lk 206-207 kirjeldab Mati ÕUN, kuda britid moodustasid koheselt peale sõda sunnimeetodil saksa mereväelastest "miinitraalimisteenistuse", mis siis briti admirali juhtimisel aastatel 1945-48 Põhjamerd // Läänemere edelaosa miinidest puhastas.. 348 "miinitraalijast" sõjavangi jõudis seal nende kolme aasta jooksul ka surma saada - eks ta ole.

Lihtsalt niisama.

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Apr, 2019 10:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5953
Neisse ühiselt hangitavatesse multifunktsionaalsetesse korvettidesse mul usku pole. Üsna mitmel põhjusel. Üheks neist on Balti riikide suutmatus neis asjades kokku leppida. Isegi kui selles vajaduses suudetakse ühisele meelele jõuda, siis nende konstrueerimise osas läheksime kohe nugadele. Leedukad tahaksid ühtesid võimekusi ja relvasüsteeme, lätlased teisi ja eestlased kolmandaid. Rääkimata siis sellest, et iga riik kindlasti tahaks, et laevad ehitatakse nende ettevõtetes. Sellest tuleks igavene jama. Rääkimata siis veel sellest, et korvetid ei pruugiks meie vajadustele ikkagi korraliku lahendust pakkuda, sest sellest "multifunktsionaalsusest" saaks praktiliste asjaolude tõttu üsna kähku monofunktsionaalsus ja selliste suurte ning kallite platvormide piiratud arvu tõttu jääks osad asjad ikkagi tegemata. Fakt on see, et laevade radarid, juhtsüsteemid ja relvasüsteemid on äärmiselt kallid ning üks laev ei saa olla korraga kahes kohas. Rootslaste Visby korvetid on mõnes mõttes hea näide multifunktsionaalsuse liigsest koormast. Laevad on toredad, kuid minu teada on nad praeguse seisuga ilma õhutõrjeta. Vähemalt algselt nende hankimine tühistati Ja üks laev maksis 150-200 miljonit eurot! Võrdluseks - Soome maksis kolme samas kaaluklassis miinitõrjuja eest kokku 250 miljonit eurot. Relvastuse poolest jäävad nad alla ainult torpeedode ja laevatõrje rakettide poolest, kusjuures esimese puudumist kompenseerib (vähemalt rahuajal) mingil määral süvalaengute kasutamise võimalus.

Mina näen tuleviku horisondil parimal juhul miinitõrje laevu, millel on mõningane miinide ja süvalaengute veeskamise võime ning veidi paremini relvastatud patrull-laevu. Võib-olla leedukad katsetavad natukene multifunktsionaalsete alustega (umbes nagu nende praegused Taani laevad), kuid seegi jääb reaalsuses piiratuks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 16 Apr, 2019 22:27 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Mär, 2019 12:39
Postitusi: 220
Borja kirjutas:
Teatavasti veel enne, kui balti aborigeenid NATOsse said, määrisid NATO-issid aborigeenidele selle meile kasutuksosutunud "miinijahtimise"-businessi kaela (ühes oma vanade miiniparsadega muidugi).

Tea jah, kes need aborigeenid olid ja kus nad küll täna on? Se´s mõttes hea kommentaar, et meie teadmised kõikidest vajaminevatest sõjapidamise komponentidest, rääkimata ühendoperatsioonidest, on endiselt kasinad. Õnneks on KV teinud selle ajaga võrreldes olulise arenguhüppe ja enamus aborigeene on pensioneerunud. Siin foorumis tekib mul alatasa küsimus, et mille pealt see teadmine (või kogemus) küll tuleb, mille najalt hinnanguid antakse.

Mis puutub korvettidesse, siis raport nendest ei räägi. Jutt käib väikestest multifunktsionaalsetest platvormidest (ref väike ja suur sõjalaev KVÜÕA RUKi merejulgeoleku uuringus). Tõenäoliselt on tegu ajakirjaniku keelevääratusega.

Rahast aga pole mõtet liiga palju rääkida, sest pahatihti jõutakse mere- ja õhuväe teemal rahaga demagoogia sohu. Väide, et nendeks meil raha pole, on paraku demagoogia. Kui KV eelarvest ca 90% läheb maa-, 6% õhu- ja 4% mereväele, siis ei ole küsimuseks raha puudus, vaid prioriteetide seadmine. Rahast ja asjade kallidusest/odavusest võib hakata rääkima siis, kui ühendväe proportsioonid paigas. Sedasorti mõtlemine ootab aga oma aega.


Viimati muutis Ott Laanemets, 17 Apr, 2019 16:46, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 17 Apr, 2019 12:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3632
Asukoht: Eesti
Kohalik tootja juba valmistub Mereväele paari patrull-laeva pakkuma... :D
https://bwb.ee/vessel/baltic-2100-patrol


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 3838 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30 ... 256  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt