Sellisele metsale mida kirjeldate on tegelikult ka täiesti ka oma nimetus olemas: https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5lismetsvanahalb kirjutas:Mets on selline kooslus kus kasvavad erinevad ja erinevas vanuses puud. Seal võivad olla nii Põhjasõjaaegsed kadakad või tammed kui ka alles äsja tärganud puud. Metsa muudabki metsaks liigirohkus. Inimene saab seda teadlikult suunata aga kui lihtsalt lasta loodusel omas tempos kasvada lähebki 200 aastat enne kui midagi metsa sarnast tekib. See ei tähenda, et lageraielangile 200 aastaga midagi ei kasva - kasvab küll kuid mitte mets.teeline35 kirjutas: Tõesti missugune see mets siis olema peab, et nõudliku kaasfoorumlase maitsele vastaks?
Lasin 3 aastat tagasi maha võtta langi sellepärast, et kippus mädanema minema ning mis minu 74 aastase ema mäletamist mööda tema nooruspäevil täitsa paljas karjamaa olnud. Midagi siin ei klapi kas Austet Kaasfoorumlane demonstreerib siin oma rumalust või minu ema on vähemalt 200 aastat vanem! Viimane variant meeldiks mulle rohkem kuna annaks mullegi lootust üle kahesaja aasta vanaks elada!!!
See 78 aastane vana heinamaa, millest kirjutasin, meenutabki kõige rohkem akf mart2 pildile jäänud Abruka veesilma. Läheb veel 100 aastat, võtavad juba okaspuud võimust ja lepavõsa jääb vähemaks. See viimane jõuab selle ajaga 3 korda ära mädaneda ja uuesti peale kasvada.
Puud kasvavad ju erineva kiirusega. Kunagises kodutalus on ca pool hektarit selget õuemaad + aiatagune ja seal kasvab igasuguseid asju. Vanamees istutas kuuseheki, siis läks hoogu ja pani neid taimi igale poole mujale samuti. Vanade fotode järgi hinnates umbes 80-aastased kuused ja kui nad metsas kasvaks, võinuks juba ammu julgelt sae sisse lüüa. Torm on mõne pikali lükanud ja seest mädad mis mädad. Ma ise tassisin umbes 10-aastasena metsast väikeseid mände ja pistsin mulda. Mõned läksid kasvama , mõned mitte (näiteks kuuseheki alla mändi istutada pole hea mõte) Seega siis nii 40 aastased männid . Kui peale vaadata, siis midagi nagu oleks kuid laevamasti tegemiseks peaks veel 100 aastat kasvada laskma. Vanaisa olla paar tamme istutanud , 100-120 aastat siis vanad hinnanguliselt ja inimesega võrreldes nagu 30-aastased. Kask ei taha ka mingeid äramädanemise märke näidata. Haab (krt teab millest ja mitu aastat peale minu sündi kasvama hakkas) kukub varsti ise vanadusest ümber ja pappel, rsk, kasvab samuti sama kiirelt kui bambus.
Akf-d kes karjamaadele 70 aastaga kasvanud metsadest või lageraielangilt lõigatud lepast räägivad on teemaks võtnud kultuurmaastiku või halvemal juhul energiavõsa. Niimoodi võib teha muidugi, et põllule üheliigilised istikud ja sinna kasvab siis kuusik või männik. Võib juba jõulukuuse vanuses maha raiuda nagu Hollandis või Taanis tehakse ja võib lasta palgiks kasvada. See mida ma metsanduseks pean, on korralik nikerdamine puude vahel, sest ühte tuleks säästa ja teist eest raiuda, et valgust lisaks saaks ja mõni õigesse kohta kasvama hakanud puu jääbki sinna mitmeks inimpõlveks.
Kui lageraie teha, siis pigem juba Soome moodi, et kännud ka minema, kõik siledaks ja siis pole põhimõttelist vahet et kas kasvatada kartulit või mändi. Kartuliga saab lihtsalt sagedamini saaki koristada.
Mina hindan Lahemaa metsasid, sest seal üldiselt ei laamendatud, rahanälg kõri pitsitamas. Nüüd muidugi teeb RMK tuima näoga ka lageraiet ja need kohad ongi 200 aastat ajateljel tagasi paisatud.
Ma säästan teid ja ei hakka rääkima 1000-aastastest rannikusekvoiadest. Aga kust te tammepuud saate kui karjamaa iga 75 aasta tagant tühjaks raiute
Üldiselt sõltub see milliseks mets kujuneb siiski aluspinnasest, mõnes kohas on ka 200a hiljem endiselt samasugune ''võss''.
