Eesti majandus eile, täna ja homme.

[Lynx]

Üürimaja ehitamine nõuab päris suurt kapitali, mis sinna alla pikaks ajaks kinni jääb. Tootlus on aeglane. Sellist vaba kapitali ega Eestis eriti ringi ei hulgu.

Kõik õige, v.a. vbl selles osas, et kohalikul turul on olemas ca 3 miljardit (kasvavat) raha, mis otsib just pikaajalist paigutamist ja olude sunnil on nõus kõigega, mis vähegi mõistlikku riski/tulu suhet pakub. Nt nii: LHV paneb pensioniraha üürimajadesse. Foorumis kommenteeriti, et fondi tegelik eesmärk on 4 korda suurem maht, kui see konkreetne projekt pakub.

Viimaste aastatega on pensionifondide regulatsioonid kohalike oludega paremini klappima saadud. (Seda kruvi muidugi keeratakse kohe tagantjärgi jälle teistpidi, kui mingi suurem litakas ära käib)

[Shackleton]

Selle üürikorteri lähedus tööpaigale on suuresti ikka eestlase vaatevinklist. Soome näide siin ei päde. 100km tööle ja koju pole seal mingi probleem. Ostetakse maju Lahti (hinna pärast) ja käiakse tööl Helsinkis see juba 200+ km päevas.
Kui meil teha üürikas näiteks Kernu jääks see ilmselgelt tühjaks.

[Kapten Trumm]

Eks see sõltub, kuidas sa oma vaba aega väärtustad, mina nt küll ei valiks endale elukorraldust, kus 3 tundi päevast peab autos istuma (kiiremini see Helsinki-Lahti ei õnnestu mingit moodi kui 1,5 tundi ots). Selle 3 tunniga on targemat teha.

[Shackleton]

No nende väärtushinnangud ongi teised. Mina ei saa ka aru kuidas nad nv oma mökkidesse 400-600 km muru niitma sõidavad. Aga asjast rääkides probleemid on neil samad, põhjas tööd ei ole ja tullakse lõunasse. Paljud käivad hooajati elavad sugulaste sõprade juures teistele otsib midagi tööandja. Kui sa ikka töötad helsinki keskuses, siis selle linnakorteri järjekorras oled sa ka 10 aastat. Edasi on valiku küsimus palju ollakse nõus maksma. Reeglina ikka Helsinkist välja.

[Kriku]

Sotsiaalseadustiku üldosa seadus:

§ 12. Hüvitiste liigid
(1) Hüvitis on isikule sotsiaalkaitseks:
1) makstav rahaline hüvitis;
2) antav mitterahaline hüvitis.

§ 14. Mitterahaline hüvitis
Mitterahaline hüvitis on isikule antav soodustus, mis ei seisne rahasumma maksmises, eelkõige:
1) isikule osutatav teenus või teenuse osutamise korraldamine, sealhulgas isikult talle kolmanda isiku poolt osutatud teenuse eest tasu maksmise kohustuse täielik või osaline ülevõtmine;
2) asja või õiguse isiku käsutusse või kasutusse andmine.

Selle järgi on eluruumi kasutusse ehk üürile andmine hüvitis.

Tundub olevat levinud loogikaviga:
(1) mitterahaline hüvitis on asja kasutusse andmine või osutatav teenus;
(2) eluruumi tagamine on selle kasutusse andmine ja teenus;
(3) järelikult on eluruumi tagamine hüvitis.

Sarnane vigane süllogism:
(1) kanadel on kaks jalga;
(2) filosoofil on kaks jalga;
(3) järelikult filosoof on kana.

Ehk siis, sinu väide eeldab, et alati, kui riik või KOV mõnd isikule osutatavat teenust korraldavad või talle asju kasutusse annavad, on tegemist hüvitisega. Samamoodi nagu esimeses näites esitatud järeldus vajab eeldust, et kõik kahejalgsed on kanad.

Peamine hulk eluruumi üürile andmise taotlejaid ei ole mingi akuutse õnnetuse ohvrid või puudega inimesed, vaid vähekindlustatud inimesed, kes SHS par 41 järgi

isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama

.

[...]

Seega on nad ka "Palo üürimajade" sihtgrupp.

Sellest ma nüüd ei saanud päris aru. Esiteks ütleb see, kes ja kui palju eluruumi taotleb, vähe meie diskussiooni objekti kohta (kellel on õigus seda KOV-lt eluruumi tagamise teenusega saada).

Teiseks, Palo ju kirjeldas oma projekti sihtgruppi: "tööjõuturule sisenevad noored, madalapalgalised spetsialistid, noored pered või eakad". Sõnastus on muidugi ähmasevõitu, aga valdavalt tundub olevat isikutega, kellel on regulaarne sissetulek olemas. Pensionid pole Eestis muidugi teab mis suured, aga endaga hakkama saavaid pensionäre siiski ju valdav enamus ja nende hulgas ka selliseid, kes kortereid üürivad (tean isegi üht sellist).

Kokkuvõtteks, kuigi inimesel ei pruugi olla, kus elada, võib KOV lähtuvalt asjaoludest öelda, et tema juhtumile sobib näiteks varjupaigateenus paremini.

Nagu ma ka varasemalt juba ütlesin, on punkte, mille alusel KOV võib vastu punnida (kas ikka ei suuda üürida või ikka suudab ise üürida saades näiteks toimetulekutoetust?) või venitada

Ma ei ole põhimõtteliselt nõus, et seaduse piires sobivama alternatiivi valimine on "vastupunnimine või venitamine". Kogu selle teenuste värgi mõte selles seisnebki, et on erinevad teenused, mille vahel KOV vastavalt konkreetse kodaniku juhtumi kõikvõimalikele asjaoludele põhjendatud valiku teeb. Kui sinu seisukoht on, et põhimõtteliselt kõigil isikutel, kes ei saa vajadustele vastavat elukohta endale lubada, on õigus see KOV käest elukoha tagamise teenuse korras saada, on sul sellele loomulikult õigus, aga see seisukoht ei tulene seadusest. Seda, et isik ei saa nõuda konkreetset teenust konkreetses mahus, ütles ka ÕK sinu poolt tsiteeritud kirjas.

[vanahalb]

Soomlaste pikki tööle-kojusõitusid tuleb taaskord kohaliku maksustamise ja iga mehe ametiühingu reeglite jms järgi hinnata. Seda ei saa üks-üheselt Eestisse üle kanda. Meil näiteks tohivad need , kes elavad kaugemal kui 35 km , tööle tulla pool tundi hiljem ja koju minna pool tundi varem. Sõiduaeg läheb neil tööaja sisse. Mingisugustel kaugustel ja tingimustel saab sõidu eet tulumaksutagastuse ja ilmselt siis tasub Lahtist Helsinkisse tööl käia ning selle eest aasta lõpus maksuametilt patakas raha vastu võtta. Soomlaste teooriad, et maaelu ei tohi välja suretada ja parem maksame pika sõidu kinni kui et küla tühjaks jääks.

Lihtsalt tundub suht mõttetu hakata üürimaju ehitama piirkondadesse, kus on elanikkonna väljarände tõttu niigi palju mahajäetud maju ja tühje kortereid, nii et KOV-id hakkavad neid juba tasapisi kokku lükkama ja lammutama. Mõttekam oleks sellisel juhul neid kortereid KOV-ilt või eraisikutelt üürile võtta. N
Narva-Jõesuu on ju Vene oligarhide puhkusepaik, muidugi seal korterid kallid. Samas Jõhvis, Kohtla-Järvel, rääkimata Aserist ja Sondast võib korteri väga odavalt saada.

Enamik neist 1-100 EUR eest müüdavatest korteritest on sellised, et igaüks kes uksest sisse läheb, tuleb selg ees välja tagasi. Põrandad mädad, seinad hallitavad, akende vahel sellised praod, et vares lendab sisse ja ei hakka selleks tiibugi kokku tõmbama. Mingilt tasemelt allapoole on õigem maja buldooseriga maha sõita ja selle koha peale uus ehitada. See ei maksa nii palju kui esmapilgul tundub, sest maa (selle hind Ida-Virus küll nii määrav polegi), elektriliin, kanalisatsiooniga liitumised on juba olemas. Soome üürimajaomanikel pole väga haruldased sellised arengud, et terve üürimaja elanikkond pannakse üürileandja kulul asenduspinnale, maja lammutatakse ära, ehitatake samale kohale uus (see käib suht kähku) , tuuakse üürnikud tagasi ja siis on 50 aastaks hooleta.

Üks asi nende mahajäetud ja tühjade korterite puhul on see, et kui inimene tuleb maakohta tööle, siis teeb ta tööd , mitte pole huvitatud õhtuti oma elamise kõpitsemisest. Teiseks on niisugused nõukaaja pärandid ehitatud hoopis odavamat energia hinda silmas pidades. Juba nende kütmine on tõsine väljakutse. Esiteks ei saa sellist maja ehituslike iseärasuste tõttu soojapidavaks ja kaugküttevõrgust üksikuid kortereid välja hammustada (radikatorudele punn ette ja õhksoojuspump seina vms. ) minumeelest Eesti seadus ei luba.
Narva oma kalliste korteritega on küttekulude poolest erand. Minul oli 2-toalise korteri kütmine mõnel soojemal talvekuul 25-30 EUR ja see on niimoodi elektrijaama tõttu. Sealne jahtusvesi tuleb kas jõkke lasta või sümboolse hinnaga linnale kütteks müüa. Viimane variant on inim- ja loodussõbralikum. Lasnamäel on küte samuti veel suht-koht odav, Iru elektrijaam ongi muuhulgas ka selleks ehitatud. . Kõikides muudes asumites on hinnad hoopis krõbedamad. See pole ainult Ida-Virumaal niimoodi, ükskord vaatasin mingit kütte megawatt-tundide hinnakirja - Narva oli konkurentsitult odavaim, Aseri, Sonda, Kilingi-Nõmme sarnased kohad vägadegi kallid.
Olen väikelinnade kommunaalarveid näinud ja ma küll aru ei saa, et mismoodi inimesed sealsetes kortermajades elavad. Palk on 500 EUR ja veebruari kommunaalarve 300. Isegi 1000 EUR palgaga on 300 EUR kommunaalkuludeks minumeelest üüratult palju. Siis minnaksegi ära, suurde linna või välismaale , sest palk on suurem, toit on kindlasti odavam ja korter+kommunaalid on heal juhul sama.
Uus maja ja uued tehnoloogiad teevad hinna palju inimsõbralikumaks + valgus, puhtus, avarus jms rahas raskelt mõõdetavad lisaväärtused.

Mis veel võiks mainida üürimajade vs igal-korteril-omanik majade võrdluses: sellist mitme omanikuga maja võib suure surma ning ühistu koosolekute abil renoveerida. Pannakse uued aknad, ehitatakse viilkatus peale, pätsitakse penoplasti välisseintesse, et sooja peaks kuid see kõik on "kus suitseb, seal oodatakse, et tuli suureks läheb ja kus põleb, sinna tassitakse suuga vett peale". Praegult veel kannatab , aga kui Mustamäe paneelmajad hakkavad sellisteks muutuma, et õigem oleks maha lammutada ning uus teha, läheb huvitavaks. Tahaks näha kuidas kõigilt ca 90 omanikult lammutamiseks nõusolek saadakse

[teeline35]

Aasta tagasi lahkusid Kanal 2 ja TV3 vabalevist. Kas selle tulemus?
https://menu.err.ee/849027/etv-saadetel ... is-vastast

[Elagu Ukraina]

Aasta tagasi lahkusid Kanal 2 ja TV3 vabalevist. Kas selle tulemus?
https://menu.err.ee/849027/etv-saadetel ... is-vastast

Sealt pole lihtsalt midagi vaadata. Uudistesaated venitavad ka igikestvateks. Mina näiteks olen uudistehuviline, aga Reporterit ei suuda vaadata, lihtsalt ei suuda. Seitsmesed on vähemalt veidi lühemad, aga püsivaatama ei kutsu. Aktuaalse aga vaatan ikka ära, kasvõi järelvaatena.

Loodan,et minusuguseid on üha rohkem, kes neid mõttetuid a-la superstaari saateid ei vaata.

[teeline35]

Mulle tundub,et vabalevist lahkudes olid erakanalid kindlad oma brändide tuntuses ja eeldati, et vaatajad liiguvad järgi, aga koosmõjus omanike tahtmatusega investeerida programmi sisusse ja püüdega hoopis kähku kasumit välja võtta on erakanalid eestis hoopis marginaliseerumas.
ERR-st veel üks uudis eesti ärimehest kelle ainuke töötav äri oli riigile kahjulik saarte liinidel susserdamine!
https://www.err.ee/849000/mitmed-vjatse ... aksuvolaga

[Walter2]

...aga kui Mustamäe paneelmajad hakkavad sellisteks muutuma, et õigem oleks maha lammutada ning uus teha, läheb huvitavaks. Tahaks näha kuidas kõigilt ca 90 omanikult lammutamiseks nõusolek saadakse

Tänapäeval käib asi lihtsamalt - tuleb mingi kontrollorgan (Ehitusjärelvalve või kes neid hooneid kontrollib), kuulutab maja elamiskõlbmatuks või suisa varisemisohtlikuks ning kolidki antud päevade jooksul välja oma kinnisvarast. Võid hakata kohtute uksi kulutama aga kui hoone võib osutuda ümbritsevale elukeskkonnale eluohtlikuks ei aita miski. See muidugi ekstreemne näide aga alles see ju oli kui Lasnamäel rõdupaneelid hakkasid küljest kukkuma, armatuuri (või lausa keevisõmbluste) väsimise tõttu. Kuidas sa tänapäeval neid Kredexi abil kap. remonditud paneelmajade kandekonstruktsioone monitoorid kui kõik on kenasti kinni pakitud ja ära soojustatud on hea küsimus. Ega siis vene ajal ehitusinsenerid ka lollid olnud, kui paneelmajade arvutuslik eluiga oli ca. 40-50 aastat siis see nii võibki olla, miinus muidugi ehitajate pornograafiast ning ebakvaliteetsetest materjalidest tingitud ehitiste eluea lühenemine.

[davidsoniharald]

Aasta tagasi lahkusid Kanal 2 ja TV3 vabalevist. Kas selle tulemus?
https://menu.err.ee/849027/etv-saadetel ... is-vastast

Erakanalite sisu on nii nõrk, et osadel inimestel tasuta kannatas veel kuidagi vaadata. Raha eest 10 minutilisi reklaame iga 20 minuti tagant - no ei. Selline ärimudel ei tööta. Tuleb teha kas reklaamivabaks tasuliseks või reklaamidega ja tasuta.

PS. Neid kahte kanalit ei ole ma juba aastaid vaadanud nende nõrga ja üleliia odavat emotsiooni pakkuva meelelahutusliku sisu tõttu.

[Z03]

Enamik neist 1-100 EUR eest müüdavatest korteritest on sellised, et igaüks kes uksest sisse läheb, tuleb selg ees välja tagasi. Põrandad mädad, seinad hallitavad, akende vahel sellised praod, et vares lendab sisse ja ei hakka selleks tiibugi kokku tõmbama.

[Elagu Ukraina]

Aasta tagasi lahkusid Kanal 2 ja TV3 vabalevist. Kas selle tulemus?
https://menu.err.ee/849027/etv-saadetel ... is-vastast

Erakanalite sisu on nii nõrk, et osadel inimestel tasuta kannatas veel kuidagi vaadata. Raha eest 10 minutilisi reklaame iga 20 minuti tagant - no ei. Selline ärimudel ei tööta. Tuleb teha kas reklaamivabaks tasuliseks või reklaamidega ja tasuta.

PS. Neid kahte kanalit ei ole ma juba aastaid vaadanud nende nõrga ja üleliia odavat emotsiooni pakkuva meelelahutusliku sisu tõttu.

Mina vaatan näiteks Naabriplika ainult järelvaatamisega, sest ei ole ju võimalik selle reklaamilasuga vaadata, paratamatult hakkad millegi muuga tegelema ja unustad õigel ajal jälgima asuda.

Naabriplika iseenesest mulle meeldib.

[Shackleton]

Selle sõidu kauguse kohta, et soomlasel pole midagi makstakse kinni. Siis kui makstakse on see tasuv ainult ehitajatele või nendele kellel pole kindlat töökohta, (konkreetne tööpaik kogu aeg muutub) ja käib seal oma autoga. Siis korvab selle tööandja nii km kui sellele kulunud aja. Kui inimene käib lahtistst tööl kuskil kontoris, siis ei saa ta pm midagi. Makstakse ühistrantspordi pilet. See summa nüüd küll kuidagi kasulik pole.

[Manurhin]

aga alles see ju oli kui Lasnamäel rõdupaneelid hakkasid küljest kukkuma, armatuuri (või lausa keevisõmbluste) väsimise tõttu.

Alla kukkus üks paneel. Ja seda mitte armatuuri või keevisõmbluste väsimise, vaid kõige lihtlabasema ehituspraagi tõttu. Nimelt oli paneel kinni keevitatud mitte kõigist punktidest, kus ette nähtud, vaid ainult mõnedest neist. Osa keevitusi oli lihtsalt tegemata jäetud. Olnuks paneel kinnitatud nii nagu tarvis, polnuks see kuhugi kukkunud. Ühel buumiaegsel "kvaliteetkinnisvaral" kukkus, muideks, terve rõdu alla. Selgus, et macroflexist üksi selle maja külge kinnitamiseks siiski ei piisa .