Eesti majandus eile, täna ja homme.

[EOD]

aga alles see ju oli kui Lasnamäel rõdupaneelid hakkasid küljest kukkuma, armatuuri (või lausa keevisõmbluste) väsimise tõttu.

Alla kukkus üks paneel. Ja seda mitte armatuuri või keevisõmbluste väsimise, vaid kõige lihtlabasema ehituspraagi tõttu. Nimelt oli paneel kinni keevitatud mitte kõigist punktidest, kus ette nähtud, vaid ainult mõnedest neist. Osa keevitusi oli lihtsalt tegemata jäetud. Olnuks paneel kinnitatud nii nagu tarvis, polnuks see kuhugi kukkunud.

Kesk-Aasia kuivas kliimas võivad kokkukeevitatud paneelmajad tõesti sajandi või rohkemgi seista.
Meie niiskes kliimas mitte, eriti kui hüdroisolatsioon oli lohalalt tehtud. Armatuuri ja keevituselektroodide materjal pole päris sama, mistõttu tekib niiskes keskkonnas elektrokeemiline korrosioon ja keevituskohad roostetavad läbi.
Kui veel korterite planeeringu muutmiseks on sisemisi vaheseinu eemaldatud, muutub maja mingil ajal varisemisohtlikuks.

[maksipoiss]

Ühel buumiaegsel "kvaliteetkinnisvaral" kukkus, muideks, terve rõdu alla. Selgus, et macroflexist üksi selle maja külge kinnitamiseks siiski ei piisa .

Mõtled ilmselt Pärnu lähedal Hirvelas juhtunut. Nüüdseks on tervelt sellelt elurajoonilt kasutusload ära võetud , aga ei koli keegi välja

[Manurhin]

Ühel buumiaegsel "kvaliteetkinnisvaral" kukkus, muideks, terve rõdu alla. Selgus, et macroflexist üksi selle maja külge kinnitamiseks siiski ei piisa .

Mõtled ilmselt Pärnu lähedal Hirvelas juhtunut. Nüüdseks on tervelt sellelt elurajoonilt kasutusload ära võetud , aga ei koli keegi välja

Sedasama jah. Aga et tervelt elurajoonilt kasutusload ära võeti, seda ma veel ei teadnudki. Kas oli siis nii "kvaliteetselt" ehitatud? Samas, tegelikult ei imesta. Üks tuttav töödejuhataja rääkis, et nägi ühel objektil oma silmaga, kuidas mingid (arvatavasti kusagilt auulist kinni püütud) tegelased fibo-plokkidest seina laduma hakkasid ja asetasid plokid püstipidi! Kuigi olid hoopis mingi teise firma mehed, siis sellist porri nähes läks ligi ja seletas, mispidi plokid seina käivad.
Hetkel minu kodu lähedal renoveeritakse üht maja. Tellingutel toimub kogu tegevus eranditult vene keeles ja kõik tööliste raadiod üürgavad vene tümakat. Minu maja renoveeriti 6 aastat tagasi ja siis oli meestega veel võimalik riigikeeles suhelda.

[vanahalb]

Selle sõidu kauguse kohta, et soomlasel pole midagi makstakse kinni. Siis kui makstakse on see tasuv ainult ehitajatele või nendele kellel pole kindlat töökohta, (konkreetne tööpaik kogu aeg muutub) ja käib seal oma autoga. Siis korvab selle tööandja nii km kui sellele kulunud aja. Kui inimene käib lahtistst tööl kuskil kontoris, siis ei saa ta pm midagi. Makstakse ühistrantspordi pilet. See summa nüüd küll kuidagi kasulik pole.

Sellesse teemasse tasuks tegelikult süüvida ja mõned on sügavuti läinud ning rikkaks saanud Mina ei ole, ma pole üldse Soome riigilt mingeid kompensatsioone või toetusi küsinud. Kui keegi on pakkunud, siis ma olen Lenini käeviipega vastanud " Neegritele, kõik neegritele!"
Üks asi on kilomeetri kompensatsioon mida tööandja maksab. See on tõesti eelkõige ehitajatele või aeg-ajalt komandeeringutes käijatele üldteada. Teine maksja on riik ja siis peaks pärast aasta lõppu saadetud maksudeklaratsioonile vastavaid parandusi tegema. Minuteada on makstud või maksustatavast tulust maha arvatud ka taksoarveid - see on siis kui ütled, et autot pole ja ühistransport sinna kohta või sel kellaajal ei käi. Ei hakka siinkohal spekuleerima - raamatupidajad ja õigusteadlased teavad täpsemalt ning mitte iga raamatupidaja pole nüanssidega kursis. Soomlaste maksusüsteem on mitme suurusjärgu võrra Eesti omast keerulisem.

Ega siis vene ajal ehitusinsenerid ka lollid olnud, kui paneelmajade arvutuslik eluiga oli ca. 40-50 aastat siis see nii võibki olla, miinus muidugi ehitajate pornograafiast ning ebakvaliteetsetest materjalidest tingitud ehitiste eluea lühenemine.

Küllap nad ikka vähe kauem kestavad. Mustamäegi on ikka minust vanem. 50 aastane eluiga on ajakirjanduse kaudu levinud linnalegend. Nõukaajal oli elumaja arvestuslik amortisatsioon 2% aastas ja 50 aastaga kahanes hoone väärtus raamatupidamispaberites nullini. See ei tähendanud , et selleks ajaks ära pidi lagunema. Tänapäeval on samuti sellised protsentides väljendatud reeglid. Igasugusel pudi-padil näiteks 33% aastas. Kui osta omale ettevõttesse arvuti või fotoaparaat vms , siis kolme aasta pärast on ta väärtus 0 kuid see ei sega kuidagi teda veel oma 10 aastat kasutamast.

[Kriku]

TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti.

[nimetu]

Mõtled ilmselt Pärnu lähedal Hirvelas juhtunut. Nüüdseks on tervelt sellelt elurajoonilt kasutusload ära võetud , aga ei koli keegi välja

Pole nagu kuulnud, et tervel elurajoonilt kasutusluba oleks ära võetud. See, et dokumentatsioon, mis justkui oleks olemas olnud, müstiliselt haihtus üleöö ei puutu vist hetkel lubadesse. See on muidugi selgemast selgem, et mahhinatsioonid nende elamutega on ikka oluliselt räigemad ja ohtlikumad kui ükskõik milline levinud ehitusviga nõukogude ajal. Tegelikult peavad need nõukogude paneelelamud väga hästi vastu kui nende eest hoolt kanda.

Case in point. Tahtsin sama artiklit panna.

TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti.

Sama nagu autodega tegelikult. Mõni kestab 10 aastat ja saadetakse romulasse, mõni teine on aga sada aastat vana ja hoitakse ikka kuidagi elus. Endal on üle saja aasta vana puumaja. Korralikult remondituna peaks teist sama palju veel kestma.

Hetkel minu kodu lähedal renoveeritakse üht maja. Tellingutel toimub kogu tegevus eranditult vene keeles ja kõik tööliste raadiod üürgavad vene tümakat. Minu maja renoveeriti 6 aastat tagasi ja siis oli meestega veel võimalik riigikeeles suhelda.

Nagu mu töökaaslane ükskord seletas. Alguses olid ehitusel parimas eas eesti mehed, siis tulid eestikeelsed noored ja pensionärid. Seejärel ilmusid platsile vene mehed ja lõpuks venekeelsed pensionärid. Nüüd siis on juba see faas, et tuuakse võõrtööjõudu. Ja tegelikult lastakse ka see võõrtööjõud üle. Mingil hetkel peab see jama kokku kukkuma, sest olukord kisub ikka väga absurdseks.

[nimetu]

Taaskord aktsiisidest:
https://majandus24.postimees.ee/5914886 ... siisipauku
Üks tuttav käibki lätis e-sigareti vedelikku ostmas. Pidi poole odavam olema ja teinekord on ka valik parem.

[teeline35]

Leidub veel ullikesi ärimehi, kes üritavad mingit tootmist kuskil alustada või laiendada
https://www.err.ee/849660/vorumaal-prot ... mise-vastu
Lõpuks taandub seegi äri vist sisseveetud kanamunade ja -liha üksteisele võimalikult kallilt maha müümisele!

[Dr.Sci]

Leidub veel ullikesi ärimehi, kes üritavad mingit tootmist kuskil alustada või laiendada
https://www.err.ee/849660/vorumaal-prot ... mise-vastu
Lõpuks taandub seegi äri vist sisseveetud kanamunade ja -liha üksteisele võimalikult kallilt maha müümisele!

Ma siiski olen külapoest pidevalt eestimaist muna (mitte Tallegg) saanud (ja kui väga eestimaist tahan siis poe lähedal on 1 tüüp kes kanalat peab). Seda Väimela asja vaatasin kaardilt ja ega hästi minu pähe ka mahu kuidas asulakeskusest kus on kool, mõis, rand, läheduses on ka korterelamud rajatakse sedavõrd massiivne tööstus. Ok, saaks aru kui oleks tapamaja, aga 300k kanadele kasvatus ehk siis jälle Eesti suurim? Ja tervelt 8 inimest saab väidetavalt tööd....õnnelikeks kanadeks sealseid puuriomasid, kus munast lihakehani tootmist korraldavad masinad, ei saa vist pidada, pigem on see miski "Matrix"-i laadne süsteem.

[Kriku]

ega hästi minu pähe ka mahu kuidas asulakeskusest kus on kool, mõis, rand, läheduses on ka korterelamud rajatakse sedavõrd massiivne tööstus.

Ja kuskohta see siis rajada tuleks? Asukoha tunnuste poolest ma mõtlen, mitte konkreetset kohta?

[nimetu]

Ma siiski olen külapoest pidevalt eestimaist muna (mitte Tallegg) saanud (ja kui väga eestimaist tahan siis poe lähedal on 1 tüüp kes kanalat peab). Seda Väimela asja vaatasin kaardilt ja ega hästi minu pähe ka mahu kuidas asulakeskusest kus on kool, mõis, rand, läheduses on ka korterelamud rajatakse sedavõrd massiivne tööstus. Ok, saaks aru kui oleks tapamaja, aga 300k kanadele kasvatus ehk siis jälle Eesti suurim? Ja tervelt 8 inimest saab väidetavalt tööd....õnnelikeks kanadeks sealseid puuriomasid, kus munast lihakehani tootmist korraldavad masinad, ei saa vist pidada, pigem on see miski "Matrix"-i laadne süsteem.

Kohalikel on muidugi igati õigus nõuda veel uuringuid, et selgitada tehase rajamise ohtusid. Samas ei saa ma aru, mis asulakeskusest jutt käib. Ma olen seal viibinud ja kogu Väimela elu käib sisuliselt riigi rahakoti peal toimiva kutseka ümber. Osad neist kortermajadest on hoopis ühikad, milledest osades võib saada tõelise nõukogudehõngulise nostalgialaksu... ning mitte heas mõttes. Kohalik pood ja söökla töötavad peamiselt tänu seal elavatele õppijatele. Ilma sealse kutsekoolita poleks seda asulat hetkel tõenäoliselt olemaski. Osaliselt on arusaadav mure ammoniaagihaisu ja terviseriskide pärast, kuigi tasuks ära märkida, et kohe asula külje all on hobusetall, mis ei ole ka päris lõhnatu koht. Küll aga juhiksin tähelepanu protesti eestvedajale, kellele pole sugugi võõras igasuguste kohalike ettevõtmiste vastu kaigast vedada:
https://www.ohtuleht.ee/811699/muraga-v ... al-muusika

Illustreerimaks kutseka olulisust seal asulas kopeerin siia väljavõtteid vikipeediast:

Väimelas elab 573 inimest (2014. aasta seisuga) ja aleviku rahvaarv pole aastatega palju muutunud.

Kutsehariduskeskuses saab õppida põhikooli- ja gümnaasiumijärgses kutseõppes ning ka täiendavas ümber- ja tasemeõppes. Koolis õpib ligikaudu 750 õppijat (2014. aasta seisuga), kes jagunevad viie õppetooli ja 24 erineva õppekava vahel. Kutsehariduskeskus on tööandjaks 98-le inimesele. Võrumaa Kutsehariduskeskusel on ka oma õpilasküla, kus on kokku 223 majutuskohta. Koolis tegutseb ka üle-eestiline puidutehnoloogia ja mööblitootmise kompetentsikeskus, mis toetab vastava valdkonna arengut.

[Manurhin]

Ühe megakanala asemel võiks parem rajada tosinkonna väiksemat igale poole mööda Eestit laiali. Püsiks reostuskoormus talutavuse piires, muna teekond poodi oleks lühem ja lõpuks, kui jälle peaks mingi linnugripp vm. taud lahti minema, ei peaks korraga sadu tuhandeid kanu auku ajama.

[Kriku]

Kas need konkureeriks välismaa megakanalatega?

[dm7]

Võibolla mõni rikas klient nagu Manurhin maksaks selle lõbu kinni.

[Dr.Sci]

Kas need konkureeriks välismaa megakanalatega?

Eesti suht suured kanalad müüvad mune hulgikaubandusse 0,06€/tk. Poolakad pakuvad 0,04-ga. Kusjuures need meie kanalad pole ka väikesed, 90k-150k munejaga. (Talleggil ligi 300k). Õrrel pidamisega munade omahind pealegi kasvab. Lisaks on praegu Euroopas munade ületootmine. Kuhu me saaksime neid müüa konkureerides teiste EL naabritega? Ilmselt tuleks turusõda siinsamas Eestis...