Donald Trump JÄLLE president

[teeline35]

Põllumajandusjutu lõpetuseks
https://www.err.ee/849602/brussel-lukka ... -avamisest
Sisuliselt kires "väga stabiilne geenius" teemast milles mitte midagi kokku ei lepitud ja mida teise osapoole väitel jutukski ei võetud!
https://www.err.ee/849629/trump-ma-ei-t ... dvokaadiga
Eitus ja veel kord eitus. Eks näis millega see ükskord lõpeb.
https://www.err.ee/849627/putini-sonul- ... -moskvasse
Helsingi triumphi tahaks Putin korrata, aga Trumpi nõunikud ja abid vältida. Just raadiost kuulsin uudist millest vähemalt mina aru sain, et Putini kutse on vastu võetud.
See kuidas Trumpi administratsioon ja kongress on venemaaga käitunud, pole vähemalt Trumpi twitteri postituste põhjal see mida ta ise tahaks teha.
Hiljaaegu juttu tehes ameerika presidentidest. Tegi üks kaasvestleja huvitava märkuse; esimene must on ameerika presidendiks saanud, aga esimest naispresidenti veel pole kuid hetkel on ametis esimene klounpresident. Ennast "väga stabiilseks geeniuseks " nimetanud mehe käitumist vaadates tekib vägisi selline mulje!

[Martin Peeter]

Immigrantide ühiskond suudab ikka aeg-ajalt põrunud tüüpe Valgesse Majja istutada. Ja mis nüüd neist, meilgi on vahepeal üks üsna rumalavõitu PM olnud, rääkimata põrunud VMst, aga USAl on ikka pikk ajalugu. Ikka tuleb ette.
https://www.quora.com/Who-was-the-most- ... ted-States

Lisaks näiteks olnud president Clevelandil komme Ovaalkabineti aknast välja kusta.

[maksipoiss]

Meil oli dumb ja nüüd on dumber

[Kriku]

Putini kutse on vastu võetud

Vormis "Oleme valmis Moskvasse sõitma, kui tuleb ametlik kutse" ehk siis hetkel veel ainult loba.

[Lemet]

Vene meedia väitis eile, et kutse Washington on tagasi kutsutud. Vähemalt kuni uurimise lõpuni.

[kaugeltuuriv]

Vene meedia väitis eile, et kutse Washington on tagasi kutsutud. Vähemalt kuni uurimise lõpuni.

Härrased,nagu ma ennist siin kirjutasin,siis olen Norra vaatlejatega nõus selles,et USA-s on tekkinud 2 välispoliitilist "kontorit".Ühte juhib Stabiilne Geenius ja teist Kongress.Kusjuures Kongressi otsused on need,mis mulle isiklikult meeldivad.(Sanktsioonide seaduslik kehtestamine,NATO kaitseks otsuse tegemine,selge hoiak Donaldi ja Putleri kohtumisele,vaoshoitum aga selge nõue liitlastele tõsta kaitsekulud reaalse graafikuga kokkulepitud tasemele,suurem paindlikus kaubanduses).
Stabiilse Geeniuse kontor tegeleb kas showga(Junni musitamine),lärmiga(nüüd USA põllumehed müüa tollivabalt Euroopasse,mina lõin korra majja NATOS ja raha tuleb nagu muda,mina viin Hiina põlvili) või otsese pugemisega millegi pärast Putlerile(vaadake nende pressikat,kus Putler selgelt on domineeriv isane).

See viimane Putleri ja Donaldi tõmblemine uue kohtumise ajaks on minu arust ka märk sellest,et mõlemal poolel(Donaldil ja Putleril) tuleb hakata viimaks mingeid tulemusi näitama omavahelises suhtluses.
1.Putleri probleemid:2 aastat on mõõdas aga Kongress sunnib oma otsusega järjest rohkem vinti reaalselt tema ja ta sõprade rahakotile peale keerama ja selle raha tasakaalustamiseks peab kuidagi
kas makse tõstma või aktsiise.Tulemuseks see pensionireform(et vähendada survet pensionite väljamaksmiseks) ja aktsiisitõusud ning tulumaksu tõus üksikisikule.
Need on aga väga ebapopulaarsed Venemaal ja on hakanud Putleri isiklikku toetust vähendama(väidetavalt on nüüd see kukkunud kuskile 50 prossa kanti).
Seega vajab ta mingit uut imperiaalset malenuppu,et taastada status quo a la kokkulepe Donaldiga,mis viiks peast Krimmi probleemi ja seadustaks nn.mõjutsoonid.
2.Donaldi probleemid:Mulleri visa töö,mille tulemusena on nüüd otseselt kohtu all Manafort,oma järge ootab see ekskindral,riigireetmise kahtlus on välisnõunikuna tööl olnud härra koos selle kreekapärase nimega härraga.Munad on tõsiselt pihku võetud armsal väimehel ja pojal ning viimaseks hakkas laulma ta enda advokaat(litsid+Donaldi isiklik teadmine tema väimehe ja poja kohtumistest,mida ta ise eitab).
Ka on kuumaks asjaks see Junn,viimane jätkab tuumamaterjalide rikastamist ning naudib kõiki võimalusi uuesti Hiinaga,saates reklaamipromoks USA-sse langenud USA sõdurite säilmeid.
Rääkimata majandusmadinast,selle start oli väga pravuurikas aga probleemide tekkel tuli esimene tagasilõõk selle ajutise vaherahu näol näiteks EL-iga.
Nii,et mõlemale on vaja mingit reklamishowd,muidu sügiseks võivad asjad minna närviliseks.
Putlerile on asi isegi natuke kergem,tema annab mässajatele nuuti aga Trump võib jääda Kongressi enamusest ilma ja on 2 aastat nn.istuv part.

[Martin Peeter]

USAs on majandusbuum.
https://www.err.ee/849623/usa-majandus- ... -protsenti

Sellest võiks tegelikult järelduse teha ka Eesti strateegiline kommunikatsioon, mis on ilmselt defineerinud suure ohuna, et kui rahvale tõde rääkida, tekib kohe hirmus paanika ja majanduskrahh. Ja see järeldus on, et kui majandusel on hoog sees, siis ei haara seda nii kergesti paanika. Trumpi kaubandussõdade ähvardused on tegelikult üsna hullud, aga ei midagi. Majanduses tegutsevad piisavalt kasuahned inimesed.

[kuido20]

USAs on majandusbuum.
https://www.err.ee/849623/usa-majandus- ... -protsenti
Sellest võiks tegelikult järelduse teha ka Eesti strateegiline kommunikatsioon, mis on ilmselt defineerinud suure ohuna, et kui rahvale tõde rääkida, tekib kohe hirmus paanika ja majanduskrahh. Ja see järeldus on, et kui majandusel on hoog sees, siis ei haara seda nii kergesti paanika. Trumpi kaubandussõdade ähvardused on tegelikult üsna hullud, aga ei midagi. Majanduses tegutsevad piisavalt kasuahned inimesed.

Turumajanduse moonutustel põhinevad asjad pikalt ei kesta. Kes kohandub, see võidab ja jääb ellu.

[kaugeltuuriv]

Kindlasti mingi osa sellest maksukärpest jõudis siseneda majanduskasvu ja artiklis mainitakse ka sojaubade ekspordi tõusu.Pakun,et ostjad hankisid endale varusid enne tollide kehtestamist,mis oleks ka üsna loomulik,kui tead,et hinnad tõusevad.
Kui palju tollimadin on kärpinud edasiminekut,näitab tegelikult kolmas kvartal.Baasiks tuleb siis võtta 2 kvartali tulemusi.
Ise ma arvan,et tuleks vaadata ka USA võlakirjade müügi tulemusi,sest paralleelselt selle maksukärpega ju kinnitati üks suurimaid võlakirjade müügiotsus.Ehk siis tuleb vaadata,kas maksukärped toovad suurema tulu,kui võlakirjadest tekkiv miinus.

[ruger]

USA juhtivad vabariiklastest senaatorid kirjutasid Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia suursaadikutele kirja, paludes mitte segada ennast USA poolsesse Iraani tuumaleppe tühistamisse. Riigid on antud lepingu säilitamise toetajad. Kuna DT on antud lepingu tühistamise suur toetaja siis läheb see siia teemasse.

Leading US Republicans warned German, British and French governments not to circumvent US sanctions against Iran.

https://www.t-online.de/nachrichten/deu ... chaft.html

[ermot]

Eks DT pane Ameerika demokraatiat tõsisele proovile. Eks näis, kui suureks nimetet täitevvõimu esindaja lõhe seadusandliku võimuga ajada suudab selle riigi näitel. Huvitav eksperiment (DT ego versus USA riiklik järjepidevus ja kokkulepped) ja loodame, et peale suure loba me sellest rohkem ei kuule. Iseenesest on demokraatia tugevusvaru äratunnetamine igati oluline teadmine ja ehk see ei vii Platoni ennustatud ennasthävitava käitumiseni ("A calamity at the very heart of democracy, it would lead only to tyranny and subjugation." Loe: https://classicalwisdom.com/plato-and-t ... democracy/). Vähemalt on meil seekord süüdlane kergesti võtta- Facebook (või siis Zukermann). :/

Donaldil on justnagu kiire hakanud tõepoolest. Justkui oleks viimane võimalus veel teoks teha seda, mis vajab hirmsasti ära tegemist. Ajakirjanike torked ja Putini ettepanekud nähtavalt segaduses ametivenna "abistamiseks" Helsingi pressikonverentsil olid üsna uskumatud vaadata. Miks peaks üks soliidne härrasmees ennast sedasi märklauaks seadma? Ja üleüldse, mis osa sellest pressikonverentsist "fake news" olid? Ajakirjanike küsimused? DT vastused?

Mina DT aktsiatele rohkem panuseid ei teeks. Mida rohkem ta endale kaasakoogutajaid ümber valib, seda sirgemalt kraavi sõidab. Otsuseid läbi suruda järjest lihtsam, tagajärgi likvideerida järjest raskem. Ise seob enda saapapaelad kinni, et siis end kõhuli tolmus leida. Kes tegi? Ise tegi! Kuni järgmise korrani. Ei õpi ka enam selles vanuses.

Ei oska sellest loost muud järeldada, kui et oponendid on hädavajalikud. Ükskõik kui ebameeldivad nad ei tundu, aga ei suuda üks inimene näha maailma asju kogu selle keerukuses. Kui endale tunnistada, et pole kõige targem ja ei tea kõigest kõike, siis pole teiste vaatenurkade arvestamine ületamatu väljakutse. Me oleme piiratud olevused ja ei oma lõputut tõe monopoli meist keegi. Või ma eksin siinkohal?

[Martin Peeter]

Kalev Stoicescu PMs: Trumpi ellujäämisvõitlus

Venemaa ja Ühendriikide presidendi kohtumine Helsingis pani kogu maailma veel kord küsima: «Who is Mister Trump?», kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu.

Helsingis kohtusid 16. juulil kaks presidenti, kelle väljakuulutatud eesmärk on muuta oma riik uuesti suureks, tehes omavahel koostööd ning parandades riikidevahelisi suhteid. Trump väidab, et soovib kindlustada Ameerika Ühendriikide liidrirolli mitmepooluselises maailmas ning kaitsta selle huve põhjalike ümberkorralduste saatel, eeskätt «õiglaste» kaubandussuhete sisseseadmise kaudu, nii vastaste kui ka liitlastega, kelle erinevus hägustub, sest lõpuks on kõik omavahel konkurendid. Putini eesmärk tundub olevat taastada Kremli mõjuvõim maailmas, mitte ainult nn postsovetlikus ruumis, saavutades sanktsioonide tühistamise ning kasvõi näilise pariteetsuse USAga, mis demonstreeriks tõsiselt võetavust ning rahvusvahelist respekti tsaari ja Euroopast üha enam irduva Venemaa vastu.

Tegelikult võitlevad kumbki, Trump ja Putin, omaenda poliitilise tuleviku ehk ellujäämise pärast, kuigi kummagi taust ja hirmud on erinevad ning Venemaa riigijuht tundus Helsingi pressikonverentsil palju enesekindlam või koguni domineeriv. Putin kaitseb enda ja oma lähedaste ärihuve ja rikkust ning täpselt sama teeb ka Trump. Mõlemad mõtlevad maailma vägevatena valitsemisele vähemalt kuni aastani 2024.

Euroopa on Ameerika loomulik liitlane ja vastupidi, kuni mõlemad seisavad demokraatlike väärtuste ja vabaduste eest ning teevad majanduslikku ja sõjalist koostööd. Nad toodavad koos peaaegu poole kogu maailma SKTst ja nendevaheline kaubavahetus moodustab ühe kolmandiku maailma väliskaubandusest. Ühendriikide investeeringud Euroopa Liidu liikmesriikidesse ületavad kolm korda Aasiasse tehtud investeeringuid. Euroopa Liit on investeerinud USAsse kaheksa korda rohkem kui Hiinasse ja Indiasse. Tõsi, Ameerika ja Euroopa Liidu kaubanduses valitseb krooniline puudujääk Ameerika kahjuks.

Teisalt, Venemaa tekitab samuti USA-le puudujääki (10 miljardit USA dollarit 2017. aastal), kuid Venemaa osakaal Ameerika Ühendriikide impordis ja ekspordis on tibatilluke: maht vastavalt 26 ning 40 korda väiksem kui Euroopa Liidu puhul. Investeeringutes on umbes sama pilt, eriti arvestades jätkuvaid majandussanktsioone Venemale.

Seega, Venemaa on USA jaoks väliskaubanduse ja -investeeringute mõttes majanduslik kääbus. Venemaa ja Ameerika pariteet kehtib ainult tuumalõhkepeade, elamiskõlbliku territooriumi ja looduslike ressursside pinnal. Sellegipoolest, president Trump sooritas taas katastroofilise Euroopa turnee, mis algas Saksamaa ja Suurbritannia siunamisega ning lõppes Putini ees lömitamisega.

Koju naasnuna pidi Trump kibekiiresti hakkama rahulolematuid rahustama, sest tema seljatagune Vabariiklikus Parteis oli kõikuma löönud. Isegi Fox News ei leidnud enam Ühendriikide presidendi aadressil häid sõnu. «Oleks» ja «poleks» muutusid sünonüümideks, sest Ameerika presidendist ei olevat mitte keegi maailmas õigesti aru saanud – nüüd näeb ta põhjust, mida varem justkui ei näinud, miks Venemaa «võis sekkuda» USA presidendivalimistesse. Peale selle muutis Trump oma meelt ja retoorikat ka Euroopa Liidu suhtes. Üleöö sai «vaenlasest» väärtuslik liitlane, kellega võib ja tuleb kokkuleppeid sõlmida, ning vabakaubandus muutus taas kord õiglaseks.

Hiina vastas Ameerika kehtestatud tollidele väga jõuliselt ning täpselt sihitult: näiteks Hiinasse sojaubade eksportijad on enamjaolt Trumpi toetanud osariikides. Teisalt, Ameerika president lubas võidelda projekti Nord Stream 2 vastu, mõistagi pidades silmas Ameerika veeldatud maagaasi (LNG) müüki Saksamaale ja teistele Euroopa-liitlastele, mida USA gaasihiiud Trumpilt nõuavad. Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri visiit Valgesse Majja tõigi Trumpile lahenduse: USA-ELi kaubavahetuses tuleb kehtestada nulltariife (selle kallal töötatakse), kuid Euroopa peab ostma USA-lt LNGd ning (Hiina asemel) rohkem sojaube. Tõsi, autode ekspordiga seotud tollide küsimust ei ole veel lahendatud. Trump ilmselt ootab kantsler Angela Merkelilt nõusolekut osta Ühendriikidest LNGd, mis teeks projekti Nord Stream 2 ebarentaabliks, kuigi torujuhtme maagaas on odavam, ning samuti sojaube. Vorst vorsti vastu, ning liitlassuhted püsivad.

President Putini väide Helsingis, et Venemaa eriteenistustel pole Trumpi kohta mingeid kompromiteerivaid materjale kogutud, kõlab naeruväärselt. Venemaal võib-olla polegi ette näidata midagi erilist ja sündsusetut, mis puudutab Trumpi suhteid naistega, näiteks tema esimesel visiidil Moskvas (1987), kuid see-eest on kindlasti olemas väga mahukad ja üksikasjalikud toimikud tema kontaktidest ja kasulikest ärisidemetest Venemaa võimudega seotud isikutega, mis on kestnud pea 30 aastat ja mida Trump vihaselt eitab. Trumpi kalduvus austada diktaatoreid ja nende valitsemisstiili ei selgita, miks ta võis ähvardada ja solvata Kimi, kuid mitte kunagi Putinit.

Tundub, et president Donald Trump soovis juunis diktaator Kim Jong-uniga nelja silma all kohtuda, mõeldes eelkõige Vladimir Putinile. Ta püüdis Singapuris tõestada, et demokraatlike ja ebademokraatlike riikide vahelise kohtumise traditsiooniliselt ebasoovitatav formaat võimaldab tegelikult saavutada enneolematuid positiivseid murranguid – tänu tema «stabiilse geeniuse» võimetele, ette õigustades ihaldatud kohtumist Venemaa presidendiga üksnes tõlkide juuresolekul. Putin manipuleeris Trumpiga Helsingis mitte ainult detailide oskusliku käsitsemisega, mida Ameerika president üldiselt ei adu, vaid ka teadmisega, et Trumpil on tema ees tänuvõlg ja ühtlasi kartus huvide konflikti pärast. Trumpi isiklikud ning Ameerika välispoliitilised huvid ei ühti või on isegi vastuolulised: Trumpi ärid on olnud pikaajaliselt seotud ja ajuti ka paljuski sõltuvad Venemaa oligarhide (ja tõenäoliselt ka eriteenistuste) rahast, kuid Venemaa on otseses konfrontatsioonis USAga. Selge see, et Trump mõtleb eelkõige oma isiklikele huvidele.

Trumpi ja Putini neljasilmakohtumise detaile teab täpselt ainult Kreml. Trump keeldub nendest üksikasjadest rääkimast ega mäletagi tõenäoliselt neid kõiki nende rohkuse tõttu, kuivõrd ei usalda mitte kedagi peale lähedaste isikute, isegi mitte USA luure- ja julgeolekuteenistusi, mida ta kinnitas avalikult Helsingi pressikonverentsil. Vahel tundub, et Trump püüab matkida Putinit, kuid USA ei ole ega saagi mitte kunagi olla Venemaa. Trump püüab valitseda ise ja väikese lähikonna abil, sisuliselt eirates demokraatlikke väärtusi, nagu Putin. USA demokraatlik eripära sunnib teda naeruväärselt vastanduma poolele Ameerika rahvale ja peavoolumeediale, kes tema valimist ei toetanud, ning isegi luureteenistustele, mis oleks Venemaa puhul mõeldamatu.

Venemaa käib järjest välja kahe presidendi vahelisi «kokkuleppeid» (näiteks «referendumi» korraldamine okupeeritud Donbassis), mida USA valitsus on sunnitud tagasi lükkama, kuivõrd kohtumise sisu alles uuritakse. Trump ei süvene detailidesse, mida ta ei hooma, vaid lihtsalt soovib häid suhteid Putini Venemaaga, milles üks takistusi on Ida-Ukraina konflikt. Putin nähtavasti pakkuski Trumpile välja «referendumi» idee, muidugi mõeldes ka Krimmi annekteerimise kaudsele seaduslikustamisele, mis «lahendaks» Ukrainaga seotud tüliküsimuse. Selle peale võiski Trump öelda OK ja/või nõusolevalt õlgu kehitada, nagu ta tegi korduvalt pressikonverentsil.

Trump oli vaevalt Euroopa turneelt koju naasnud, kui jõudis juba välja kuulutada, et kutsub Putinit sügisel külla, Valgesse Majja. Seda võisid nad arutada nelja silma all, kuid ometi tuli see üllatusena koguni Ameerika riiklikule luurekoordinaatorile Dan Coatsile. Ei ole kindel, et Ameerika eriteenistused suudavad Helsingi neljasilmakohtumisest lõpuni adekvaatse pildi kokku panna, kui leiab aset juba järgmine. Venemaa eriteenistuste suhtluskanalite pealtkuulamisest või Prantsuse kolleegidelt saadud teated (mida venelased neile rääkisid) on pigem Kremlile sobivalt moonutatud informatsioon.

Trump tahab jätkata Putinile meelepärase poliitikaga, et mitte sattuda Venemaaga konflikti ning seejärel šantaaži ohvriks. Teisalt, ta peab kindlustama oma poliitilist tagalat kodumaal, sest pärast Helsingi tippkohtumist kõlas juba süüdistus reeturlikkuses. Ta on kahe tule vahel, peab oskuslikult laveerima ja kõigile midagi käegakatsutavat pakkuma. Süüria tandril on Trumpi ja Putini vahelise konflikti võimalusi vähem, kui Süüria ja/või Iraan ei hullu ega ründa Iisraeli, kuid Saksamaa küsimus on palju keerulisem, kui Berliin peaks olema sunnitud valima näiteks USAsse mineva autoekspordi ning Nord Stream 2 vahel.

Putin saab suurepäraselt aru, et Venemaa sekkumine 2016. aasta Ameerika presidendivalimistesse hakkab Kremlile kopsakaid poliitilisi dividende sisse tooma. Trump on konksu otsas ja sipleb, sest ametlik juurdlus tema salasuhte ehk -sidemete üle Venemaaga ei lõppegi ning Putin seda ei soovigi. Venemaa eriteenistused võivad vajadusel hagu tulle juurde visata, et kindlustada Trumpi sõbralikkust.

Venemaa kestev rünnak on näidanud Ameerika haavatavust, lõhestanud ja nõrgendanud sealset ühiskonda ning jätnud Trumpi valimise seaduslikkusele varju, millest ei ole võimalik täielikult vabaneda. Peale selle on pikaajalised «aktiivsed meetmed» loonud suurepärase võimaluse ära kasutada täiesti manipuleeritavat Ühendriikide presidenti, kes on sunnitud eitama Venemaa sekkumist, mida kõik ookeanitagused luurekogukonnad kooris kinnitavad.

Lõpuks, Ühendriikide ja Euroopa Liidu üld- ja kaubandussuhted tunduvad laabuvat, kui president Trump ei muuda oma meelt nagu tavaliselt. Ka NATO, milles Trump ei näe (majanduslikku) konkurenti, kuna USA on selle tähtsaim liige, pääses seekord terve nahaga, kuivõrd USA president peab allianssi sisuliselt rahakorjandusorganisatsiooniks. Trumpi vaim ja esinemine Helsingis on selge märk, et ta polnud lugenud läbi Brüsselis toimunud NATO tippkohtumise kommünikeed, millele alla kirjutas. Seal oli väga selgelt kirjas, kellega ta Helsingis kohtub ja millega tema vastaspool tegeleb.

Ma arvan, et üks asi, mida Trump teeb ja mida Stoicescu ei märgi, on Putini, kui kurja kolli väljakäimine Euroopa vastu. Aga kurja kolli ees ei pea niimoodi pugema. Siin on ikka midagi veel.

[kuido20]

Hollowoodi tähtede alleel, kus Trumpi täht ära lõhuti ja mäkerdati on nüüd kaks vene lipu ja vormiga vanti valves

https://www.msn.com/en-us/news/us/fake- ... spartanntp

https://twitter.com/adamcbest/status/10 ... 0867261440

[Martin Peeter]

Raul Rebane Trumpi ja Putini kohtumise analüüs

https://www.err.ee/850199/raul-rebane-e ... ahindamine

[Runkel]

Täna võib aga päris kindlasti teha järelduse, et lahingu Trump kaotas. Kas see tähendab ka sõja kaotust? Usun, et kindlasti mitte. Pigem oli see paljudele äratuskell, et kuidas olukord tegelikult on. See mulje jäi ka paljudest Venemaa telekanalite saadetest, kus hurraahüüdjaid oli ootamatult vähe.

Tsitaat Rebase huvitavast tekstist. Panin samuti tähele, et Vene propakanalites rõõmustati hillitsetult, küll aga ilmselt Kremlis võeti pits teravat ja nenditi, et "kohtumine läks paremini kui superhästi". Mis aga tõukus sellest "kaotatud lahingust", oli see, kuidas USA jõuametide autoriteedid, ajakirjandus, laiem üldsus Putini ja Co oma repliikides otsekoheselt ja ilustamata paika panid. Seda polnud Kremlis kindlasti meeldiv kuulata.