Relvaseadus

[Dr.Sci]

Järgmine rumal küsimus kohe otsa.
Summutit tohib kasutada nüüd ka jahil ja laskepaigas ja ka enesekaitse/jahirelval - kas transpordi/kodus hoidmise ajal peaks olema summuti relvast eraldatud?

[vtl]

Aga kindalaegas, mis vähemalt minu autol lukus käib ja ma usun, et enamikul kaasaegsetel autodel samuti?...
[...]
(Ei hakka otseselt lubadetalitust sellega tüütama, aga mõttena täitsa on jumet ju auto kindalaegas regada relva hoiupaigana?)

See ongi keeruline teema, sellepärast ka vastava arutelu algatasin.
Iseenesest. Kui relv on registreeritud turvalisuse kaitseks siis VOI (väga ohustatud isik) peaks seda kogu aeg kaasas kandma, autos hoidmisel puudub mõte. Lukustatud kindalaekas hoitud relva saab kasutada umbes analoogselt kui Taavi seda tegi-ja ilmselt seadusvastaselt.
Samas - kõiksugu laskesportlased, jahimehed, turvatöötajad ei saa/taha oma pikkade torudega igal pool ringi jalutada, kuid ometi, kaasas neid tihti kantakse (hoitakse autodes) sest päevane tegevus planeeritakse (tavaliselt) ette (relv autosse, linna tööle, peale tööd tiiru, tiirust poodi, poest koju) ja ring kus tööle-poodi-koju-relv-tiiru-koju ei päde mingistki otsast logistiliselt. Ja siis näpuga järgi ajades toimubki seaduserikkumine...

Seaduse poolest on asi lihtne - kui relv on (registreeritud) hoiukohas, siis on tegu hoidmisega, kõigil muudel juhtudel on tegu kandmisega. See, kas Sa julged jätta relva autosse, olgu siis kasvõi lukustatud laekasse, on enda risk. Kui see sealt tuuri pannakse (kasvõi koos autoga), siis vastutad relva kaotamise pärast seaduse ees täie rauaga. Mina näiteks ei julge oma relvi või muid väärtesemeid (sülearvutit, suurt hulka sularaha vms.) autosse jätta. Samas ma tean inimesi, kes hoiavad poolt elamist pidevalt pagansikus ja see on nende valik.
Laskesportlase ja jahimehena planeerin mina oma sõite nii, et relva ei pea päev otsa mööda linna kaasas vedama või siis äärmisel juhul võtan relvakoti endaga teeäärsesse poodi kaasa.

Auto registreerimisel hoiukohana on kaks probleemi - esiteks relvakapile on oma kindlad nõuded. Turvalukk, kapi seina ja ukse paksus, kinnitatud ehituskonstruktsioonide külge nii, et seda ei saaks kogu täiega kaasa võtta... teate isegi ju. Kindalaegas nendele tingimustele kindlasti ei vasta. Võib-olla jenkistanis kui vanal relvamaal leiduks ka spetsiaalseid auto-relvakappe, kuid neid hoiukohana ilmselt ei registreerita.
Pealegi võib tahtmise korral terve auto ärandada või teisaldada koos selles oleva kapiga. Puksiir viib minutitega auto minema.

Siit tuleb teine põhjus - auto aadress ei ole fikseeritud ehk hoiustatud relva asukoht muutub ning ei pruugi olla igal hetkel teada. Politsei tahab, et hoiukoht oleks registris kirjas ja samal põhjusel ei kvalifitseeru täna suvilas või maamajas olev registreerimata relvakapp hoiukohaks isegi siis, kui see tehniliselt nõuetele vastab. Selle koha pealt tuleb relvaseadusesse muudatus (jõustub millaski järgmine aasta), mis võimaldab regada mitu hoiukohta (linnakorter, maamaja, suvila), aga nende lisakohtade arv oli ka piiratud kahega mäletamist mööda, seega sa ei või hoida omi relvi kümnes võimalikus kohas, vaid ikka ainult teatud aadressidel.

Ja lõpetuseks kuid mitte vähemtähtis - vastutuse küsimus. Miks soovitatakse ka ühe relva hoidmiseks relvakappi, kuigi seadus seda (ühe turvalisuse otstarbel soetatud relva korral) otseselt ei nõua. Kui Sa oled relva pannud nõuetekohasesse registreeritud kappi, siis oled sellel hetkel vastutusest prii. Kui Sinu äraolekul tuleb pätt, keevitab või lõikab ketaslõikuriga selle kapi lahti ja viib relva(d) minema, kutsud politsei, fikseerid olukorra ja oled puhas poiss. Sa oled käitunud seaduse järgi ning heas usus teinud parima ning ülejäänu on force majeure. Kui aga relv läheb kaduma väljapool seaduslikku hoiukohta, (olgu see siis registreerimata kapp suvilas, laegas autos või padja all) siis vastutad sisuliselt lohaka kandmise eest, mis võimaldas relval jalutama minna. Ja palveta, et selle kaduma läinud relvaga ei sooritataks vahepeal mõnda kuritegu, sest sellisel juhul läheb asi juba väärteo asemel kriminaalkaristuse alla (Karistusseadustik § 419 lg (1) Tulirelva lohaka hoidmise eest, kui see on kaasa toonud teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise või kui selle relvaga on toime pandud kuritegu, – karistatakse rahalise karistuse või KUNI KOLMEAASTASE VANGISTUSEGA. (minu sõrendus)

[vtl]

Järgmine rumal küsimus kohe otsa.
Summutit tohib kasutada nüüd ka jahil ja laskepaigas ja ka enesekaitse/jahirelval - kas transpordi/kodus hoidmise ajal peaks olema summuti relvast eraldatud?

Jah, relvaseadus §20-1 ütleb üheselt, "...mida on tulirelvale lubatud kinnitada ja kasutada jahipidamisel või lasketiirus või laskepaigas"
Seega ei või ka summutit püsivalt relvale kinnitada.

[vtl]

Mul tekkis nüüd ka küsimus.
Kas keegi teab, mida tehakse nende inimeste relvadega, kes relvastatult patsiendina EMO-sse saabuvad? Tõenäoliselt mõned sellised juhud ikka on

Hea küsimus. Ma viibisin kord ühel koolitusel, kus oli hulk meditsiinitöötajaid, kes tundsid huvi sama teema vastu. Otsest seaduslikku õigust meditsiinitöötajal seda relva enda kätte või asutusse hoiule võtta ei ole. ReS §9 järgi mööda peaks viivitamatult kutsuma politsei, kellele tuleb see üle anda nagu suvaline muu leitud relv.

[Kuperjanov]

* Relvaloa saamiseks on vaja läbida 16-tunnine esmaabikoolitus.

Nimekiri ei ole täielik. Välja on toodud ainult need muudatused, mis võiksid oluliselt puudutada tsivilistist relvaomanikku.

Kas esmaabikoolitus puudutab siis ainult tsiviilisikuid või selle peavad läbima ka kaitseväelased, kes relvaluba taotlevad?

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 ja lõikes 5 sätestatud nõuded ei laiene:
1) politseiametnikule, vanglaametnikule ja tegevväelasele, kellel on teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus ja kes vastab politsei-, vangla- või tegevteenistusse asumisel esitatavatele tervisenõuetele;

Lõike 2 punkt 3 on tervisetõend e. siis kui KAK kehtib, ei tule esitada tõendit, aga esmaabikoolitusest see justkui ei vabasta?

Esmaabikoolitus on lõike 2 punkt 6.
6) dokumendi, mis tõendab vähemalt sellise 16-tunnise esmaabikoolituse läbimist, mille on läbi viinud tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetajate koolituskursuse ja omab sellekohast tunnistust.

[Manurhin]

Ja lõpetuseks kuid mitte vähemtähtis - vastutuse küsimus. Miks soovitatakse ka ühe relva hoidmiseks relvakappi, kuigi seadus seda (ühe turvalisuse otstarbel soetatud relva korral) otseselt ei nõua. Kui Sa oled relva pannud nõuetekohasesse registreeritud kappi, siis oled sellel hetkel vastutusest prii.

Aga kui terve korter on sisuliselt nagu üks suur relvakapp? St. asub nt. 4. korrusel (aknast ikka ilma eritehnikata sisse ei roni), raudbetoonpaneelelamus (auku niisama lihtsalt seina sisse ei lammuta) ja topelt välisuksega, milledest välimine on kahe lukuga (neist üks sertifikaadiga turvalukk) metall-turvauks, sisemine kahe lukuga puituks?

[vtl]

Aga kui terve korter on sisuliselt nagu üks suur relvakapp? St. asub nt. 4. korrusel (aknast ikka ilma eritehnikata sisse ei roni), raudbetoonpaneelelamus (auku niisama lihtsalt seina sisse ei lammuta) ja topelt välisuksega, milledest välimine on kahe lukuga (neist üks sertifikaadiga turvalukk) metall-turvauks, sisemine kahe lukuga puituks?

Sa nagu trollid või arutled tõsimeeli?
Nõuded relvahoidlale, relvakappidele... on paika pandud siseministri määrusega.

Ilmselt räägime Sinu puhul juba relvahoidlast, mitte relvakapist. Sa ei ela ju kapis. Pealegi korter ei vasta ka kapile esitatud nõuetele.

Aga kui Sa arvad, et antud korter vastab määruses kirjeldatud relvahoidla nõuetele (vähemalt 40cm betoonseinad, 6mm paksusest terasest topeltuksed, kõigil akendel trellid avaga 10x10cm, plahvatusohutud elektriseadmed, tuletõkkesektsioonid, eraldi valve- ja tuletõrjesigalisatsioonid...), siis võid ju proovida seda relvahoidlana registreerida. Anna teistele ka teada, kuidas läks.

[Kriku]

Unusta ära: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015034

[vtl]

Võib-olla inimene tahtis lihtsalt korterist relvahoidlat ehitada ja ei plaaninud seal ise edasi elada

[Manurhin]

Postimees siis vahepeal ühe artikli üllitanud: https://www.postimees.ee/6028348/eestis ... -tulirelva

Kõik on hea ja ilus, aga kas keegi oskab seletada, mis asi see kombineeritud püstol on? Relvaseaduse järgi oleks see sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv. Selliseid püstoliliste sugukonna esindajaid tuleb mul hetkel meelde vaid kaks: LeMat, mis aga tegelikult peaks kandma nime kombineeritud revolver ja venelaste kosmoserelv TP-82. Viimase puhul on aga mitmeid küsitavusi. Esiteks, raudade pikkuse poolest (300mm) klassifitseerub see veel täpselt millimeetri pealt püstoliks, aga relva üldpikkuse osas on küsimus, kas sinna hulka on arvatud ka relva komplekti kuuluv matšeete, mida saab relva külge kinnitada ja kabana kasutada või mitte. Koos kabaga läheks püstolile lubatud pikkus (600mm) juba 70mm-ga lõhki, ilma aga mitte. Teiseks, masstootmises see relv ei olnud, kusagil müügis pole näinud ja tänapäeval ei toodeta selle jaoks enam moonagi. Ka tõesti 7 tk. selliseid Eestisse sattunud?

Üks kommentaar ka eelmainitud artikli juurest:

Kas on umbkaudseltki teada,kui palju relvi on Eestis elavatel pensionil NSVL ohvitseride käsutuses.Neile anti kõigile reservi mineku korral nimeline relv.Tean juhust, kus Eestist vene vägede valjaviimisel lasti reservi 23 .aastane leitnant.

Mida sellest arvata ?

[oliver]

Võtsin oma enesekaitsepüstolid arvele ka jahirelvadena ja kohe ei taibanud relvainspektorilt küsida - poolautomaatsel jahirelval tohib padrunisalv mahutada kuni 2 padrunit, mismoodi nüüd korrektselt käituma peaks? Kui inspektori juurde satun küsin üle aga ehk keegi kaasfoorumlastest on selle juba selgeks teinud?

[vtl]

Kõik on hea ja ilus, aga kas keegi oskab seletada, mis asi see kombineeritud püstol on? Relvaseaduse järgi oleks see sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv. Selliseid püstoliliste sugukonna esindajaid tuleb mul hetkel meelde vaid kaks: LeMat, mis aga tegelikult peaks kandma nime kombineeritud revolver ja venelaste kosmoserelv TP-82. Viimase puhul on aga mitmeid küsitavusi...

Tõenäoliselt on see "kombineeritud püstol" ajakirjaniku trüki- või copyviga ning väärarusaam teemast.
Le Mat on jah siiski revolver, aga mind huvitab pigem, miks keegi on üldse tahtnud eestlaetavaid asju (7tk) arvele võtta. Relvaseadus üldiselt nende kohta ei kohaldu. Ainus põhjus arvelevõtmiseks oleks see, kui keegi tahaks nendega legaalselt jahil käia.
Kunagi ma Jahimeeste seltsist küsisin, kas keegi teab kedagi kes teaks kedagi kes peaks eestlaetava musta rohu toruga jahti. Nema pööritasid silmi ja vastasid, et pole kuulnudki. Vibukütte olla küll mingi seltskond, aga seegi on selline friigihobi.

...Teiseks, masstootmises see relv ei olnud, kusagil müügis pole näinud ja tänapäeval ei toodeta selle jaoks enam moonagi. Ka tõesti 7 tk. selliseid Eestisse sattunud?

Ma ei usu, et neid (TP-82) Eestis on, aga mine sa tea.
28x70 moona täiesti toodetakse. Esimene ettejuhtunud viide, mida peaks saama ka Eestisse kerge vaevaga tellida:
https://www.sellier-bellot.cz/en/produc ... s/list/17/

/edit: wikis oli faktiviga. 12.5x70 EI ole 28 kaliiber, nagu seal väidetud. Venekeelse Wiki väitel on tegu tegu 32 kaliibriga, kaliibtitabeli mõõdu järgi peaks see aga kusagile 36 ja 40 vahele jääma./

[vtl]

Võtsin oma enesekaitsepüstolid arvele ka jahirelvadena ja kohe ei taibanud relvainspektorilt küsida - poolautomaatsel jahirelval tohib padrunisalv mahutada kuni 2 padrunit, mismoodi nüüd korrektselt käituma peaks? Kui inspektori juurde satun küsin üle aga ehk keegi kaasfoorumlastest on selle juba selgeks teinud?

Püstoli/revolvriga to tohi sa niikuinii jahti pidada, seda võid kasutada ainult püütud väikeuluki surmamiseks ehk halastuslasuks.
Pika püssiga on lihtne - jahil olles peab olema kas 2-ne salv või salves piiraja. Muus olukorras (sport, enesekaitse) pole vahet (kuniks EL 10-ne salvepiirang meie relvaseadusesse jõuab). Üldiselt on enamustel relvadel ju vahetatav salv.

[vtl]

Kõik on hea ja ilus, aga kas keegi oskab seletada, mis asi see kombineeritud püstol on? Relvaseaduse järgi oleks see sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv.

Jäin veel selle "kombineeritud püstoli" kohta mõtlema.

Kuni viimase ajani (enne 01.07.2018) oli relvaseaduses §20 lõige 1 punkt 2, mis ütles, et sileraudne püss, mille üldpikkus on alla 840mm või mille iga raua pikkus on alla 450mm on tsiviilkäibes keelatud. Selle nn. kärbikuparagrafi eesmärk oli kriminaliseerida nõuka ajast lohakile jäänud ja lühemaks saetud jahirelvad, mida pätid said hõlpsalt hõlma alla peita.

Kuna 600 on väiksem kui 840 ja 300 on väiksem kui 450, siis selle loogika järgi peaks ka igasugune sileraudne püstol olema tsiviilkäibes keelatud. Eeldusel, et mõni selline üldse eksisteerib.

Muidugi on ka võimalus, et seadust saab/sai tõlgendada a'la kuni 600mm sileraudne = lubatud, 600...840mm sileraudne keelatud ja sealt edasi pikemad jällegi lubatud.

[EOD]

Soomes oli veel 20. sajandi lõpupoole levinud komme kasutada veesõidukites kohustuslike signaalpüstolitena vanadest haavlipüssidest tehtud kärbikuid.
Põhimõtteliselt on ju kärbiku ja signaalpüstoli vahe vaid kaliibris (kusjuures suuremasse saab ju adapteri panna). Sihtimisseadmeid pole kummalgi, lühikese raua puhul jääb pihtamislaengu algkiirus väikeseks ja püssirohugaaside energia läheb paugu tegemiseks. Kurjategijale on lähidistantsile sobivaks relvaks pigem nuga.
Just peaaegu normaalpikkuses rauaga, kuid ärasaetud kabaga "lupara" on ohtlik, kuna võimaldab varjatud kandmist, samas jääb suudmeenergia, seega ka efektiivne laskekaugus, küllaltki suureks ning piki rauda saab kogenud laskur ka piisava täpsusega sihtida.