Eesti majandus eile, täna ja homme.

[Aixc]

Küsimus on selles, kas FI saab teha jälitustoimingid või mitte. Minuarust ei saa. Ilma selleta sõltuvad nad ainult infost, mida pank suvatseb neile anda ja võivad auditeerida rahapesu tõkestusmeetmete vastavust seadusele (jällegi dokumentide alusel, mida pank suvatseb anda). Samaväärne oleks narkokaubandust uurida, neile teabenõudeid saates.

Ma ei pääse artiklile ligi (ehk keegi jagab), kuid kummaline, et Taani ajakirjandusväljaandel näikse olevat infole ja andmetele parem juurdepääskui meie FI-l.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/1- ... d=83359981

[Puurija]

Eesti siseminister Andres Anvelt: „Aastatel 1992–1994 liikusid läbi Eesti suured metallikonvoid tühjaks varastatud Venemaa sõjatööstustehaste värvilise metalliga. Rahasummad olid suured ja grupeeringud astusid omavahel sõtta.“
http://epl.delfi.ee/news/lp/1990-ndate- ... d=83386213

[Martin Peeter]

Reformierakonna majandusprogrammi põhipostulaadid:

https://www.err.ee/854805/kallas-avas-r ... svu-plaani

Vot mina sellesse ei usu. Siit paistab järgmine erasektori võlakriis ja seisakuvalitsus. Pole ühtegi eriti säravat ideed. Praeguses demograafilises ja julgeolekupoliitilises olukorras on suuremaid investeeringuid Eestisse võimalik tuua vaid infrastruktuuri odavalt erastades. Ma ei näe, et see oleks hea plaan ja annaks mingi erilise tõuke majanduskasvuks. Pigem peaks me püüdma motiveerima oma kapitali ja inimesi riigist mitte lahkuma. See on tohutu kasutamata ressurss.
Kõigile 500 eurot tulumaksuvabaks on kallis, ei motiveeri kuidagi ettevõtlust ja ehkki ka mina sellest võidaks nii palju, kui võimalik, eelistaks ma selle asemel näiteks kaitsekulude tõusu.



Näiteks pankur Viisemann ütleb: plaksutame saadud mõnemiljonilise välisinvesteeringu peale, ise veame aastas 400 miljonit eurot välja


http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vi ... d=83222187

[teeline35]

Reformierakonna artiklist
"Esiteks me kavatseme kindlasti teha korda maksusüsteemi, et maksusüsteem oleks lihtne ja õiglane. Teiseks anname uue käigu innovatsioonile. Kolmandaks loome vajalikud taristud, see puudutab nii teid, kui ka interneti ja elektriühendusi. Neljandaks on kapitali kättesaadavus. Viiendaks on see, et oleks vähem riiki majanduses ja kuuendaks on see, et meil oleks kõige eelistatum ärikeskkond, et siia tuleksid investeeringud ja et oleks ka võimalik inimestele kõrgemaid palku maksta," ütles Kallas.

Esiteks ma ei karda seda 500 euro maksuvaba tulu juttu. Peale valimisi tuleb 500 eurot maksuvaba tulu ja sotsiaalmaks personaliseeritakse ning kolmandiku võrra suurenenud töötasust makstavad maksud ei pruugi oluliselt väheneda.
Samas ikkagi ei kujuta ette kuidas tuleb uus käik innovatsioonile (punkt 2). Kapitali kättesaadavusega on probleeme? Mismoodi siis seda raha jagada plaanitakse (punkt 4)? Kuuenda punkti täitmiseks on Reformierakonnal sobiv mees võtta. Pean silmas praegust Tartu linnapead Urmas Klaasi kellel on juba suuri teeneid koos mõningate teadlastega eesti ettevõtluskeskkonna tutvustamisel! Hüüdlause ka juba olemas;" Ärge üldse mõelgegi"
Talviku punt on päris tühi asi. Nende taustal on isegi Eesti 200 oma peenhäälestusplaanide jätkamisega sümpaatne. Lihtsalt võimujanu pole programm!

[Elagu Ukraina]

See 100 eurot, mis vaestele rohkem kätte jääb, see lihtsalt pimestab osasid poliitikuid. Kadedus, mis muud, ikkagi 100 eurot kuus.

[Troll]

See 100 eurot, mis vaestele rohkem kätte jääb, see lihtsalt pimestab osasid poliitikuid. Kadedus, mis muud, ikkagi 100 eurot kuus.

Mnjah, niimoodi asi pea peale keerata on ka omaette kunst! Üldisest 500-eurosest maksuvaba tulu kehtestamisest võidavad just (Eesti mõistes) rikkad, kes teenivad üle 2000 euro kuus, just neile hakkab 100 eurot rohkem kätte jääma. Vaesed ei võida sellest mitte sentigi, kuni 1200 eurose sissetulekuni on juba praegu 500 eurot tulumaksuvaba.

[Elagu Ukraina]

See 100 eurot, mis vaestele rohkem kätte jääb, see lihtsalt pimestab osasid poliitikuid. Kadedus, mis muud, ikkagi 100 eurot kuus.

Mnjah, niimoodi asi pea peale keerata on ka omaette kunst! Üldisest 500-eurosest maksuvaba tulu kehtestamisest võidavad just (Eesti mõistes) rikkad, kes teenivad üle 2000 euro kuus, just neile hakkab 100 eurot rohkem kätte jääma. Vaesed ei võida sellest mitte sentigi, kuni 1200 eurose sissetulekuni on juba praegu 500 eurot tulumaksuvaba.

Kahjuks rikkamatele ei mahu see kuidagi pähe, et keegi justkui midagi võidab.

[2korda2]

RE ettepanekust võidavad(*) kõik, kel aastasissetulek ületab 14400EUR. Vihjeks: 2018 I kvartali keskmine palk oli Eestis 1242EUR. Palk kasvab võrdlemisi kiiresti. Kui järgmistel valimistel saadaks RE-d suur edu ja esimese asjana võetaks ette TMS, jõuaks see jõustuda mitte varem kui 2020 jaanuarist (deklaratsioon esitatakse 2021 kevadel). Selleks ajaks võib juba mediaanpalk pea 1200EUR olla.
Rääkida selles kontekstis rikastest?!

* võib vaadelda ka kui ajutiselt edasipüüdikematele pandud lisakoormise tühistamist

[Fucs]

RE ettepanekust võidavad(*) kõik, kel aastasissetulek ületab 14400EUR. Vihjeks: 2018 I kvartali keskmine palk oli Eestis 1242EUR. Palk kasvab võrdlemisi kiiresti. Kui järgmistel valimistel saadaks RE-d suur edu ja esimese asjana võetaks ette TMS, jõuaks see jõustuda mitte varem kui 2020 jaanuarist (deklaratsioon esitatakse 2021 kevadel). Selleks ajaks võib juba mediaanpalk pea 1200EUR olla.
Rääkida selles kontekstis rikastest?!

* võib vaadelda ka kui ajutiselt edasipüüdikematele pandud lisakoormise tühistamist

Niisama, jutu jätkuks

"Keskmine palk" on selline huvitav suurus....

Maksuameti andmetest selgub, et viimase kümne kuu jooksul oli Eestis 13 inimest, kes teenisid 20 000 eurot kuus. Kuni 49 eurot kuus teenis aga 29 000 inimest. Kõige rohkem oli neid, kes teenisid 400-449 eurot kuus. Eesti keskmine brutopalk oli II kvartalis 1163 eurot.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/gr ... d=76307317

Mediaanpalgaga on praegu aga sellised lood...

Maksuamet: mediaanväljamakse oli 950 eurot

Maksuamet teatas, et esimeses kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1 830 342 389 eurot ja väljamakse tehti 556 610 inimesele. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga, suurenes mediaan 74 euro võrra ehk 876 eurolt 950 euroni. Toona tehti väljamakseid 546 499 inimesele summas 1 677 467 297 eurot ehk ligi 153 miljonit eurot vähem.

Maakondade lõikes oli 2018. aasta esimeses kvartalis kõige kõrgem mediaanväljamakse Harju maakonnas ning kõige madalam Ida-Virumaal, vastavalt 1054 eurot ja 770 eurot.

https://www.aripaev.ee/uudised/2018/05/ ... mine-palk-

...et kui igas järgmises kvartalis kuni 2021 tõuseks mediaanpalk 74EUR siis oleks see tõesti 1172EUR... paraku ei ole see mediaan niiviisi pidevas tõusus mitte olnud, ega saa ka olema.

2017 I KV mediaan oli 877EUR (2016 I KV võrreldes tõus 53EUR)
2017 II KV mediaan oli 958EUR (2016 I KV võrreldes tõus 63EUR ; 2017 I KV võrreldes +81EUR)
2017 III KV mediaan oli 909EUR (2016 III KV võrreldes tõus 69EUR ; 2017 II KV võrreldes -49EUR)
2017 IV KV mediaan oli 991EUR (2016 IV KV võrreldes tõus 84EUR ; 2017 III KV võrreldes +82EUR)
ehk siis välistatud pole kõikumised ka allapoole.
2017 aastane kasv on 114EUR (2016 aastane kasv oli 82EUR; 2015 - 84EUR; 2014 - 73EUR jne)

2018 aastane kasv peaks 1200EUR saavutamiseks olema 250EUR ! mis ei ole IMHO reaalne.

Kusjuures meil tuleb välja on koguni kaks erinevat "keskmist palka"

Maksu- ja tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni andmeid vaadates selgub, et eelimisel aastal teenis keskmine eestlane ühes kuus 1098 eurost brutopalka.

Erinevus statistikaameti vastavate numbritega on tähelepanuväärne. 3. kvartalis oli brutopalk nende andmetel 1201 eurot.

https://www.ohtuleht.ee/858316/selgus-p ... e-eestlane

Nii palju kui on arvutajaid on ka arvutusmetoodikaid

Erinevus Maksu- ja Tolliameti (MTA) mediaanpalga ja Statistikaameti (SA) keskmise palga arvutamisel:
1. tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
2. ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
3. töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodidega 10, 12, 13, 15, deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Maksu- ja Tolliameti kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10, 12, 13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised. Alates 2017. aasta I kvartalist leitakse mediaanpalk kvartali jooksul inimestele tehtud kõikide kuu palgamaksete alusel.

Varasema metoodika (2002.–2016. a mediaanväljamakse) järgi summeeriti isiku aasta jooksul saadud brutoväljamaksed ja saadud summa jagati 12-ga ning seejärel leiti saadud summast mediaan. Selline arvutamine ei võtnud arvesse seda, mitme kuu jooksul inimene reaalselt sissetulekut sai.

https://www.emta.ee/et/kontaktid-ja-ame ... valjamakse

[2korda2]

Fucs, nagu kirjutasin, ei saa TMS muudatus kehtima hakata enne 2020 aastat. Seega on mediaanpalgal aega kasvada mitte 1 vaid 2 aastat ehk 125EUR aastas. Teoreetiliselt võimalik, kuigi majanduse jätkusuutlikkuse seisukohast ebatervislik.
Nii või teisiti pole 14400EUR aastasissetulek 2020 aastal mitte mingil moel omane rikkale inimesele. See on täiesti tavaline keskklassi sissetulek.

[Gideonic]

Fucs, nagu kirjutasin, ei saa TMS muudatus kehtima hakata enne 2020 aastat. Seega on mediaanpalgal aega kasvada mitte 1 vaid 2 aastat ehk 125EUR aastas. Teoreetiliselt võimalik, kuigi majanduse jätkusuutlikkuse seisukohast ebatervislik.
Nii või teisiti pole 14400EUR aastasissetulek 2020 aastal mitte mingil moel omane rikkale inimesele. See on täiesti tavaline keskklassi sissetulek.

Ja miks sa seda miinimum-numbrit nii järjepidevalt välja tood? Selle juures hakkab inimene ju juurde saama sente. Valdav enamus sellest rahast läheb ikkagi märgatavalt üle selle teenivatele inimestele.

[2korda2]

Päris mitu põhjust:
1. See on tõene fakt.
2. Siin väideti, justkui muudatus oleks "rikkuritele". Reaalses elus saavad rikkad sellest muudatused ainult pisku, sest rikkaid (isegi Eesti mõistes) on lihtsalt väga vähe. Reaalsus on see, et Tallinnas ja Harjumaal saab juba praegu iga vähekegi keerulisemat kvalifikatsiooni vajav spetsialist juba üle selle miinimumi palka, suur hulk juba ka üle siin kõlanud 2100. Need on inimesed, kes on tüüpiliselt panustanud keskmisest enam haridusse ja enese täiendamisse. Nimetada neid "rikkuriteks" on kui mitte solvav, siis servast klassiviha õhutav küll.

Lisaks. Siin räägitakse muudkui palgatulust. Sobilik meelde tuletada, et füüsiline isik peab lisaks palgale TM-i maksma ka tervelt realt muudelt tuludelt (dividendidest rendituluni). Hetkel ei ole aega otsida aga kui keegi leiab "keskmine tuludeklaratsiooni järgne tulumaksustatav summa aastal 2017", oleks huvitav palgaga võrrelda.

[Kapten Trumm]

Taoline, keskmisest palgast enam saava inimese suunas klassiviha õhutamisega olen tegelemas märganud keskerakonna meediakanaleid.
Kui keskmine stammvalija on lumpen või pensionär, siis tulebki klassiviha kanaliseerida rikkamate vastu. Näiteks kellel on juba auto. On auto- järelikult pursui ja varas.
Ja igisobiv on muidu loosung, et võtame sealt kus on ja anname sinna, kus ei ole (st KE stammvalijale). (Siis ei ole kellelgi midagi - 1940. a kogemus).

Tugeva keskklassi välistamine ühiskonnas on enamasti autoritaarsete riikide tunnus (nt Venemaa). See isepäine keskklass on lihtsalt isevalitsejale ohtlik.
Lihtsam on, kui ühiskond koosneb vaesest ja harimatust lumpenist (keda saab kontrollida tsirkust ja leiba põhimõttel) ja väiksearvulisest, valitsejatest sõltuvast eliidist.
Sellises ühiskonnas on mäss sama hea kui võimatu. Lumpenil pole selleks endal sisu ja kes on rikas, sellel on kaotada kui palju. Keskklass on aga see, mis annab demokraatlikule korrale vajaliku stabiilsuse, sest liiga palju on neid, kel on midagi kaotada.

Seepärast pole raske taibata, miks just KE sellele "võtame rikastelt" retoorikale rõhub.
Enda kurvastuseks pean märkama, et Kremli poliitika peidetud jooni paistab ka Eestis, eelkõige selle nõrga ja tärkava keskklassi vastu suunatud majanduspoliitilistes liigutuses.
Sest taoliste "tulumaksureformide" tulemusena kannatab kõige rohkem see 1000+ eurot kuus teeniv keskklass ja võidab lumpen.
Rikkad, kes on tõeliselt rikkad, leiavad aga oma advokaatide abil vettpidava võimaluse liigsetest maksudest hoiduda.
Ja kogu manna maksab kinni jällegi see, kes on viitsinud õppida ja pingutada.
Sestap, kes te siin õigustate neid tulumaksureforme, tasuks korra mõelda, kelle huvides on ühiskonnakorraldus ilma tugeva keskklassita.

Me kodus naisega arutasime, et viimase "reformiga" oleme isegi kerges plussis - "tulumaksureform" võttis mõlemalt 40+ eurot, aga noh lisaks tuli see kolmanda lapse toetus. Kellel seda pole, kaotas puhtalt. Aga ees terendab "erakorraline pensionitõus" 100 eurot. See võtab juba mõlemalt 70-100 eurot kuus (kui natuke arvutada). Seda enam ei tasalülita miski. Tõenäoliselt nii läheb, kui KE järgmise valitsuse moodustab.

[nimetu]

See "klassiviha" on üks põhjustest miks ma mõõdukat astmelise maksu süsteemi pooldan. Nagu ma juba varem argumenteerisin, siis toimetuleku parandamiseks pole see nii tõhus, kuid koosmõjus muude vahenditega aitab ühiskondlike pingeid veidikene hajutada. Kui on selgelt näha, et nö rikkamad peavad rohkem panustama, siis see signaliseerib teatud solidaarsust riigis. See on minu arust vajalik ja samuti üks põhjustest miks maksusüsteem võiks olla lihtne, arusaadav ja läbipaistev kõigi jaoks. Teatud annus sotsialismi on tänapäeva demokraatlikes ühiskondades vältimatu. Kõike seda peab aga olema väga mõõdukalt.

[Kapten Trumm]

Seejuures tuleb silmas pidada, et argumendid "Aga Skandinaavias ON NII" on nullväärtuslikud seni, kui puudub subjekt, kellelt on mida koorida.
Soomes võib palju asju teha juba seepärast, et seal on raha palju rohkem. Näiteks maksta töötule või töövõimetule piisavalt raha, et see saaks Eestis normaalselt ära elada midagi tegemata.