Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

[mikks]

Ei taha kuidagi kommenteerida aga parimal juhul saab tüüp eluaegse, halvimal juhul tuleb nii 5-7 aasta pärast taas vägitegusid tegema. Sihukesi lugusid lugedes tekib küll soov surmanuhtluse taaskehtestamiseks.

See tüüp saab eluagse. Selles ei ole vaja kahelda.

Kahju, et kinnipidamisel nii ei läinud, nagu ühe noakangelasega Vabaduse väljakul.

See vabaduse väljaku "noakangelane" oli psüühiliselt haige inimene. Seal väljakul läks nagu läks, siis polnud enam midagi teha, aga üldiselt võiks ikka vahet teha, kes on süüdiv pätt ja kes on vaimuhaige.

[Walter2]

Ei taha kuidagi kommenteerida aga parimal juhul saab tüüp eluaegse, halvimal juhul tuleb nii 5-7 aasta pärast taas vägitegusid tegema. Sihukesi lugusid lugedes tekib küll soov surmanuhtluse taaskehtestamiseks.

See tüüp saab eluagse. Selles ei ole vaja kahelda.

Saab 12-15 aastat ei enamat - kui üldse süüdivaks tunnistatakse.

[Martin Peeter]

Selle noortekampade üle pea kasvamises on ikka peamine põhjus karistuspoliitika muutus ehk politsei, prokuratuuri ja kohtute poolne peasilitamine, et on tekkinud karistamatuse tunne. Sotsiaaltöö, haridus ja ravi on efektiivsed siis, kui õiguskaitseorganid ka oma tööd teevad. Inimestel peab ikka olema motivatsioon koostööd teha ja aidatud saada või vähemalt ühiskonnal mingid argumendid, et sellist motivatsiooni tekitada, vastasel korral pole mingit abi. Kui ikka olukord on juba nii kaugele arenenud, siis naerdakse sellisele ohatlemisele näkku, sest ei ole mingit käegakatsutavat põhjust oma teguviise muuta.

Hr. Roger Kumm võiks teha olukorrast õiged järeldused.

Paljudega neist oleme juba pikemat aega tegelenud ning otsinud koostöös lastekaitsjate ja sotsiaaltöötajatega lahendusi noorte mõjutamiseks, näiteks sotsiaalprogrammide ning pereteraapiaga.

[Kriku]

Hr. Roger Kummil on üsna vähe teha, sest tema on ühe valdkondliku haru mitte väga suur võll. Kogu süsteemi tuleb palju kõrgemal tasemel tihedamalt lõimida ja tõenäoliselt oleks siin ka seaduseandjale tööd (mõjutusvahendite osas kindlasti).

[Martin Herem]

Mitte et sellised kambad normaalne nähtus oleks aga ... esines neid nõukogude ajal ja 90ndatel. Küll aga puudusid siis sellised meediavahendid, mis kampadest nii hea ülevaate annavad.

[Kapten Trumm]

Kuna jutt helesinistele mägedele läks, siis nõuka ajal asus Tallinnas motoriseeritud miilitsapataljon, mille ülesannete hulgas (põhiliselt massirahutused) oli ka taoliste probleemidega tegelemine. Mis toimus kuskil perioodil 1989-1991, oli muidugi ise muusika, sest miilits midagi teha enam ei julgenud. Aga noh ma arvan, et kui keegi oleks 1984 üritanud peksta Kaubamaja ukse ees kambaga möödakäijaid ja see oleks laiemalt teatavaks saanud, siis oleks reaktsioon olnud märksa lakoonilisem kui see täna meil on.

Et selline olukord juba pikemat aega on, on väga lihtne põhjus - efektiivne politseiorganisatsioon, uurime kuritegusid kehalisest väärkohtlemisest ülespoole, ülejäänud väiksed pätid naudivad tegevusvabadust. Ja kui liikluses laipu häirivalt palju saab, siis teeme paar nädalast liikluspolitsei aktsiooni. Ühesõnaga, väljakutsele tublisti alla jääv ressurss.

Kes arvab, et taolised miilitsa/politseipataljonid on paariariikide probleem, siis tänasel Saksamaal on sellised, umbes kompanii suurused, kasarmeeritud valmidusüksused olemas, sh ka teatud soomustehnika.
https://en.wikipedia.org/wiki/Bereitschaftspolizei

[Dr.Sci]

Kuna jutt helesinistele mägedele läks, siis nõuka ajal asus Tallinnas motoriseeritud miilitsapataljon, mille ülesannete hulgas (põhiliselt massirahutused) oli ka taoliste probleemidega tegelemine. Mis toimus kuskil perioodil 1989-1991, oli muidugi ise muusika, sest miilits midagi teha enam ei julgenud. Aga noh ma arvan, et kui keegi oleks 1984 üritanud peksta Kaubamaja ukse ees kambaga möödakäijaid ja see oleks laiemalt teatavaks saanud, siis oleks reaktsioon olnud märksa lakoonilisem kui see täna meil on.

Et selline olukord juba pikemat aega on, on väga lihtne põhjus - efektiivne politseiorganisatsioon, uurime kuritegusid kehalisest väärkohtlemisest ülespoole, ülejäänud väiksed pätid naudivad tegevusvabadust. Ja kui liikluses laipu häirivalt palju saab, siis teeme paar nädalast liikluspolitsei aktsiooni. Ühesõnaga, väljakutsele tublisti alla jääv ressurss.

Meil üks osa vahipataljonist tegeleb ka ju massirahutustega, neid praktikale ei õnnestu saata?

[Kapten Trumm]

Siseministeerium peab paluma ametiabi kaminast. Ja saabki olema. Muidugi selle abi efekt sõltub meil tugevasti ajast, mil seda kasutada.

[Kriku]

Ma ei ole nii vana inimene, et sel teemal väga sõna võtta (akf PSÜ oli 1980-ndate teises pooles just selles eas, milles niisugused kambad tegutsevad ja teab õhkkonda kindlasti paremini), aga mul on ka mulje, et NSVL ajal korjati niisugused tegelased kesklinna tänavatelt üsna kähku ära. Kui kuskil hoovist akna kaudu keldrisse sai ja seal moonivedelikku tarbiti (minu hoovis ka oli selline aken ja Roman, kes seal toimetas), oli see teine teema, aga avalikku tänavakuritegevust oli kindlasti vähem. Vanemad inimesed, kes NSVL-i mööda reisimas käisid, on ka kirjeldanud, et kuskil võõras linnas tänavapättide pärast küll ei muretsetud.

Ärakorjamine on üks asi, aga see, mis niimodi ära korjatutest edasi saab, teine. Kindlasti lükkas NSVL aegne üsna drakooniline kriminaalõigus ja õiguskaitsesüsteem kuritegelikule teele hulga noori, keda oleks võinud sellelt päästa. Noortekoloonia või esimese kolmeka võis üsna kergesti saada kambas kaasalõnkujad osavõtu eest (eriti vägistamise puhul oli osavõtt kerge tekkima ja karistus teadagi raske) ning sealt edasi olid eluteel rööpad juba maas.

Võtame näiteks Peeter Bötkeri ja tema kaaslased. Lugu oli muidugi poliitiline ja väänati täiega huligaansuse paragrahviga, mis oli tollal üsna karm vääne. Ka oletades, et poliitilise maiguta huligaansuste ja varguste eest väänati vähem, oli seda ikkagi omajagu:

1. detsembri ülestõusu ausamba rüvetamine oli protsessil peasüüdistus, lisaks jäid kolm noorukit süüdi majaseintele, plankudele ja Toompeale nõukogude ühiskonda solvanud fraaside sodimises, mida nad ei eita.

[...]

Peeter Bötker ja Toomas Ild - kumbki kolm aastat vabadusekaotust
Kaido Siider - kaks aastat vabadusekaotust
Toivo Paabu - kaks aastat vabadusekaotust tingimisi
Margus Mõtus - üks aasta vabadusekaotust tingimisi

1995. aastal mõistis Riigikohtu kriminaalkolleegium kõik viis õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu ja rehabiliteeris täielikult.

https://www.postimees.ee/1999383/noukog ... -avalikult

Mingis artiklis, mida ma ei jõua praegu üles otsida, kirjeldas vist Paabu elu pärast kohtuotsust (Mõtus löödi hiljem Venemaal maha, nii et tema mitte). Kuhugi tööle ei tahetud kriminaalkorras karistatuse pärast võtta, aga samas oli NSVL-is töötamise kohustus ja kui ei oleks tööle läinud, siis oleks võidud karistus täitmisele pöörata. Ema siis hankis talle tutvuse kaudu töökoha taarapunktis, kus töökaaslasteks olid temast vanemad mehed, kõik joodikud. Kui sinna mülkasse oleks jäänud, siis oleks lõpuks ka sealt alla läinud, aga õnneks vist poole aasta pärast õnnestus kuhugi mujale saada.

[Kriku]

Video: Prefekt: noored koonduvad Tallinnas 20 ninamehe ümber.

Politseile on need 16-17aastased lapsed tuttavad enamasti juba ajast, mil nad olid 10aastased.

Selles lauses sisaldub minu arust nii probleemi ammendav kirjeldus kui lahendus.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ärakorjamine on üks asi, aga see, mis niimodi ära korjatutest edasi saab, teine. Kindlasti lükkas NSVL aegne üsna drakooniline kriminaalõigus ja õiguskaitsesüsteem kuritegelikule teele hulga noori, keda oleks võinud sellelt päästa. Noortekoloonia või esimese kolmeka võis üsna kergesti saada kambas kaasalõnkujad osavõtu eest (eriti vägistamise puhul oli osavõtt kerge tekkima ja karistus teadagi raske) ning sealt edasi olid eluteel rööpad juba maas.

..ma küsiks selle pääle üsna lihtsalt - mis vahet seal on, saab selline nooruk urkaks kusagil noortekoloonias(-nagu vanasti) või siis vabaduses hängides(-nagu meil täna)

Bioloogiline rämps ongi bioloogiline prügi - no lihtsalt looduslik valik..

Minu kui tavakodaniku seisukohast saagu ta siis urkaks parem kinnimajas - selmet näit minu lähedasi tänaval ahistades.. Kusjuures selline mõte tekkis mul kohe tänahommikul, peale selle EPL artikli lugemist - lihtsalt nüüd peale seda Kriku posti oli väga sobilik see mõte välla öelda

Prefekt: noored koonduvad Tallinnas 20 ninamehe ümber.

Politseile on need 16-17aastased lapsed tuttavad enamasti juba ajast, mil nad olid 10aastased.]

Selles lauses sisaldub minu arust nii probleemi ammendav kirjeldus kui lahendus.

..et 1:0 noortevanglate kasuks ju - või kuidas

[Kriku]

Kambajuhtide puhul ei olegi vahet, aga kaasajooksikutest ei pruugi pätte saada, kui "autoriteedid" õigel ajal ära korjata ja kaasajooksikutega intensiivselt tegeleda.

[Kriku]

Fotoreportaaž Kanuti aiast: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... d=83478197

Arvata võib, et ollakse tähelepanust meelitatud.

[Dr.Sci]

Kambad on olnud olemas kogu aeg, kunagi olin isegi ühes "noorliige" (80-date algus), pesitsesime aedlinna serval, aegajalt tegime lõket kus põletasime rehve ja eterniiti ning vanemad tegijad rääkisid et vaja jälle Lasnamäele venelasi peksma minna enne kui nad meile ise sisse sajavad. Reaalselt ei oska kirjeldada küll ühtegi toimunud aktsiooni ja kamp hajus vaikselt enne kui 12 sain...
Selline olukord aga et oleks hakanud tänaval suvalisi mõnitama ja füüsilisi märkusi tegtema oleks ilmselt väga kiiresti ära lõpetatud, piirid olid paika tõmmatud ja isegi olukorrad kus ühed alaealised teistelt raha ära võtsid lõppesid kohtupingis (konkreetne juhus mida ma mäletan oli see kui sõpradele-klassikaaslastele pakuti althõlma soodsalt kassette müüa (hulgi) ja kui nad tehingupaika saabusid jäi neile (raha ära)andmisrõõm - ise ei ostnud kuna polnud ei raha ega aparaati kuulamiseks, aga sõpradega Pikal tänaval komisjonikaupluse lähedal kaasas jõlkudes sai hiljem olla rõõm kohtus tunnistajaks.

[ruger]

See hängimine, kaklused ja tülinorimine võib ühel hetkel lihtsalt lõppeda sellega, et tüli noritakse mõnega, kellel seaduslik või ebaseaduslik relv kaasas. Hea on õelda, et noorte-alaealiste pihta lasta ei tohi, aga kui kambaga tullakse kallale, siis saadakse ka ühel hetkel tina. Siin võib tulla nii noad mängu, kui ka tulirelvad. Ja välistatud pole samuti ka nende peksasaanute kättemaks sellele seltskonnale. Ühel hetkel hakatakse vastu. Kas hakatakse siis küsima, et oled ikka 18 täis??? Näita dokumenti, muidu sind lasta ei tohi... See oht on kogu sellel kambamajandusel. Siis muidugi läheb jama suureks ja relvavägivald jne... Samas kvalifitseeruks selline tegevus grupiviisiliseks ründeks, mis omakorda tähendab vägagi korraliku paragrahvi nendele hängijatele. Kui siis enam on kellele neist seda määrata... Looduslik valik, nagu eelpool akf Borja mainis. Relva kasutaja võib siin veel vägagi puhtalt pääseda. Aga ise küsivad, kui valele isikule pihta saadakse. Ja pihta võivad siis saada väga valed inimesed-möödakäijad jne. jne. Elu võib vahel väga valusalt vastu anda. Sellisel gruppide puhul oleks gaas kõige ohutum vahend, kui tüli norima hakatakse.