Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

[Martin Peeter]

Mitmedimensiooniline pereteraapia ehk MDFT on USAs arendatud pereteraapia viis, mis on mõeldud just käitumis- ja sõltuvusprobleemidega noorukitele. Teraapia kohta on tänaseks sedavõrd tõenduspõhist materjali, et öelda, see töötab - st. sellisel viisil sekkumine annab rohkem tulemust, kui nö tavapärane heal tasemel psühhiaatriline ravi. On ka näidatud, et programm on kuluefektiivne, selles mõttes, et ennetatakse kodust asenduskodusse eraldamise vajadust. Eesmärk on vanemate ja ning nooruki omavahelise kontakti parandamine, koduste reeglite selgemaks saamine ning nende täitmise valmiduse parandamine. Erinevus võrreldes muude teraapiatega, on see, et terapeut läheb sinna, kus on nooruk või vanem, vajadusel siis kasvõi tänaval või nooruki kodus. Ennast ohtu küll seada ei tohi.

Mis puudutab teraapiaid, siis ega alguses ongi noored üsna üleolevad selle suhtes, samas osade puhul hakkab programm tööle ning on ka tulemusi.

Eesti probleem oli seni, et kuna alaealiste komisjonis, mis teraapiale määras, ei olnud vaimse tervise spetsialiste, siis sattus programmi ka liiga kergeid probleeme, mis tähendab, et tegelikult selle konkreetse teraapia vajadusega noorukeid jäi ilma. Tundub siiski, et nö raskekujuline kambastruktuur on oluline efektiivsust vähendav tegur, st. kus kamp takistab aktiivselt kambast lahkuda. Akf Borja toodud artiklis esitatud probleem on raske, selles mõttes et lahendus on ju tõesti see kamp laiali "peksta", ainult, et meil ei ole 30 eri asutust, kuhu need noored suunata. Selline mulje jääb artiklist, et meil on justkui mingi Mehhiko nüüd

Peaks ikkagi püüdma selle kamba kuidagi ära lõpetama ja seltskonnale oma tegude eest karistused andma, kes šokivangistusele, kes jalavõruga määrama, iganädalane kriminaalhooldaja kontakt + psühhiaatriline ravi. Kergemal juhul ka ÜKT

Kas antud programm on ka Eesti oludes tõenduspõhiselt efektiivne? On seda uuritud? Tingimustes, kus politsei ja prokuratuur p 2-ga ehk kampade hajutamisega eriti vaeva ei näe. Või tehti neid uuringuid ainult USA karmi kriminaalpoliitika tingimustes, kus ikka osa koostöömotivatsioonist põhineb sellel, et seal ikka pannaksegi vajadusel kinni? Siin on väga suur kontekstivahe.

[toomas tyrk]

Austatud admini väga heas statistikapostituses näeme me ju teatud aastatel üsna suuri hüppelisi kuritegevuse vähenemisi, millel ei saa olla muud põhjust kui järjekordne liberaliseerimine või muu statistiliste andmete mittevõrreldavus. Eriti kujukas on kolmandikuline olukorra paranemine ülilühikese ajaga nagu toimus alaealiste kuritegevuse langus 2009. aastal.

Juhiks tähelepanu, et seal graafikul on esimene sammas 2006 ning järgmine 2011. Ehk see langus toimus 5 aasta jooksul. Vahepealseid aastaid ei ole lihtsalt näidatud.

Kui vaadata esimest graafikut, siis seal on samal ajal langustrend üsna lame.

Ja - kui on soov kritiseerida statistikat, siis võiks seda ikka veidi asjalikumalt ning täpsemalt teha. Et sel aastal tehti selline muudatus ning sealt edasi on näha selline trend...

[Aixc]

Alaealiste komisjonid kaotav seadusemuudatus läbis esimese lugemise
https://www.postimees.ee/4008535/alaeal ... e-lugemise

Huviga ootaks AAKi kaotamise ideoloogi sotsiaalkaitsemnister Kaia Iva ja sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialisti Elise Nikonovi kommentaare tänasele olukorrale https://www.postimees.ee/3999921/miks-k ... samal-ajal
Hetkel jääb asjast selline Tšernomõrdinlik mulje, too tegelane tahtis ka parimat, kuid välja kukkus nagu alati.

[Martin Peeter]

Austatud admini väga heas statistikapostituses näeme me ju teatud aastatel üsna suuri hüppelisi kuritegevuse vähenemisi, millel ei saa olla muud põhjust kui järjekordne liberaliseerimine või muu statistiliste andmete mittevõrreldavus. Eriti kujukas on kolmandikuline olukorra paranemine ülilühikese ajaga nagu toimus alaealiste kuritegevuse langus 2009. aastal.

Juhiks tähelepanu, et seal graafikul on esimene sammas 2006 ning järgmine 2011. Ehk see langus toimus 5 aasta jooksul. Vahepealseid aastaid ei ole lihtsalt näidatud.

Kui vaadata esimest graafikut, siis seal on samal ajal langustrend üsna lame.

Ja - kui on soov kritiseerida statistikat, siis võiks seda ikka veidi asjalikumalt ning täpsemalt teha. Et sel aastal tehti selline muudatus ning sealt edasi on näha selline trend...

Ma pean silmas väga konkreetset graafikut ja aastat.

Alaealiste kuritegude arv 2008 - 3105
2009 - 2042

Vähenemine 34,2% aasta jooksul päris suurte arvude juures.

[mäger]

MDFT efektiivsust on mh uuritud ka Põhjamaades ning tulemused siis positiivsed. Ega see kokkuvõttes pole imevahend, aga Eestis on nö motivatsioonile osasid noori kallutanud see, et kas programm või Maarjamaa Hariduskolleegium, st Tapa või Kaagvere.

See probleemistik on selline, et ühe või paari lahendusega ei saavutagi midagi, st tuleb erinevast küljest pressida.

[Fucs]

Juhtum 2

Kannatajast karistusaluseks.

Majaelanikke terroriseeris (ja seda sõna otseses mõttes) üks skisofreeniliste luulude all kannataja, kes elas samas majas.
Pöördusime omaste poole. Null tulemust.
Pöördusime KOV sotsosakonna poole. Null tulemust.
Pöördusime perearstide poole. Null tulemust.
Pöördusime psühhiaatri poole. Null tulemust.
Pöördusime konsultatsiooniks ühe kohtuniku poole uurimaks võimalusi :
* määrata kodanikule piiratud teovõime
* määrata kodanik sundravile pädevasse meditsiiniasutusse
* määrata kodanikule eestkostja
* määrata kodanikule sotsiaalhoolekanne
* piirata kodaniku vaba ja piirideta skisofreenilist tegevust
Vastus: Kohus ei saa aidata. Siis saab vbl midagi teha, kui probleemse kodaniku omaksed ise kohtu poole pöörduvad.

Samal ajal skiso terror jätkus ja rahvas pommitas küsimustega, et kas midagi on lõppude-lõpuks ka ette võetud, et see olukord lõpetada, või ei ole....
Mina rääkisin inimestele, et kogu aeg tegeleme asjaga ja pöördume küll siia küll sinna.... et see räägib seda ja too räägib toda...
Kuna aga miskit ei muutunud, siis minu juttu hakati lõpuks (mitu aastat kestis kah juba) suhtuma umbusuga.

Lõpuks pöördusime politsei poole avaldusega midagi ette võtta ja saime kirjaliku vastuse.
Seal oli siis kirjas, et politsei teab probleemist ja tegeleb....., ning probleem on, et kodanik ei ole ise nõus pöörduma arsti poole.... omaksed ei ole nõus pöörduma arsti poole..... KOV sotsiaaltöötaja on andnud nõusoleku aidata.... jne.

Ma siis võtsin kätte ja trükkisin selle vastuskirja paberile, ning panin igasse trepikotta teadetetahvlile, et inimesed näeksid - asjaga tegeletakse ja on teatud probleemid lahenduste leidmisel.

Kaks päeva hiljem helistati politseist, et kui ma kohe seda kirja maha ei võta, siis määratakse mulle karistus ja trahv...

Tõesti, sellel kirjal on märge:

Asutusesiseseks kasutamiseks.
Juurdepääsupiirangu alus AvTS § 35 lg 1 p 12
Lõpptähtpäev: 20.06.2088

§ 35. Teabe asutusesiseseks tunnistamise alused

12) teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust;

Vot tak.
Et siis meie hoopiski kahjustasime kodanik skiso eraelu puutumatust, mitte tema, kui käis iga päev ukselt uksele ja/või helistas kõikide telefonid umbe, või siis kui käis mööda erinevaid linna ametiasutusi ja ettevõtteid, esines ühistu juhatajana/riigikontrolli töötajana/järelvalveinspektorina/kohtutöötajana...., ning levitas valesid ja alusetut laimu...

(näiteks püüdis trepikojas või tänaval inimese kinni ja kui see temaga vestelda ei soovinud ning kurele saatis, siis uuris välja selle kodaniku sugulaste andmed, telefonid ja töökohad - oli selles äraütlemata osav!, ning läks ja teatas seal töökohas nt, et "teie alluv tegeleb majanduskuritegevusega"... või "teie töötaja/tütar/poeg jne on politsei poolt tagaotsitav" ... "teie töötaja korteris on tasuline litsimaja ja asjaga tegeleb prokuratuur...." jne)


Et siis meil kipub kuidagi sedaviisi välja kukkuma, et need kes vajaksid kaitset lükatakse vihma käest räästa alla ja need kelle õigusi ning tegevust tuleks piirata, neid kaitstakse kõikmõeldaval viisil.... mis IMHO ei ole ühestki otsast normaalne asjade käik

*

Nende noortejõukude teemal veel...

Kui seal on noorukid vanuses 14-15-16-17, siis tuleks vaadata algpunkti tagasi, et mis toimus meil noorte kasvatuses 14-15-16-17 aastat tagasi.
Aastatel siis 2001-2004

1999. aastal toimus Eesti Noorsootöö Foorum, mille 150 delegaati tõdesid vajadust ühtsete arengusuundade väljatöötamise järele. Selleks moodustati laiapõhjaline töögrupp, mille töö tulemusena valmisidki “Eesti noorsootöö kontseptsioon” ja “Eesti noorsootöö arengukava aastaiks 2001-2004”....

...Haridusministeeriumi noortepoliitika nõuniku Anu Paidre tehtud küsitlusest (Tallinna Tehnikaülikool: “Noorsootöö mudel Eesti avaliku halduse organisatsioonis”) selgus hoopis, et noorsootööspetsialistidel üle Eesti on üsna erinevad arusaamad mitte ainult sellest, kuidas noortetööd sõnastada ja mida see peaks käsitlema, vaid ka sellest, millised tegevused on selle juures esmatähtsad.

Nii peavad 16,7% maavalitsuste noorsootöötajaid tööd erinevate noorsootöö asutustega mitteoluliseks ja 24,4% omavalitsuste spetsialistidest peavad seda väheoluliseks....

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/noorso ... d=50806322

Noorsootöö kontseptsioon, 2001

1.2. Noorsootöö põhimõtted

1. Noorsootööga luuakse noortele tingimused arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil oma vaba tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda, tasemekoolituse õppekava ja tööaega.
...
6. Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel.
...
10. Noorsootöö sihtrühma moodustavad 7–26aastased noored.

2.1. Erinoorsootöö

Erinoorsootöö on noorsootöö valdkond, mis loob riskioludes elava(te) ja/või sotsiaalselt hälbiva käitumisega noor(t)e kasvamis- ja arengueeldused, aktiivistades noor(t)e võimeid ja oskusi ning suurendades motivatsiooni.

4. Erinoorsootöö sihtrühma moodustavad noored, kelle osalusvõimalused ühiskonnaelus on piiratud eelkõige majandusliku ja/või sotsiaalse aspekti tõttu.

https://www.entk.ee/sites/default/files ... tsioon.doc

Seega 2001-2004 sündinud said "noorsootöö kõlbulikuks" 7 aasta vanusena aastatel 2008-2011 kuni tänane päev.

Milest siis hakati toona rääkima?

Peep Pahv: kool kasvatab karistamatuid
30. jaanuar 2013

Eile levis internetis video, kus koolipoisid mõnitasid tunni ajal meesõpetajat – küll käidi teda togimas, võeti ära pastakas, kriit ja lõpuks alandati teda verbaalselt. Loost ei jäänud kahtlust – noormehed ei tunnetanud oma tegevuses mingeid piire, nende mõtteid juhtis karistamatuse tunne....

...Koolipoisina polnud ma ka kaugeltki paipoiss, ja polnud harvad juhud, kui pidin tunni ajal veetma teatud aja klassi ukse taga. Mäletan, kui olin viinud õpetaja sellise piirini, et ta võttis mul kratist kinni ja sõna otseses mõttes viskas mind ukse taha. Üldteada oli mõne õpetaja komme sõnakuulmatule joonlauaga vastu näppe nähvata või teda tutistada. Tavaliselt oli sellisel karistamisel ka oma mõju ning mingiks ajaks rahu majas. Tagantjärele pole mul õpetaja suhtes küll ühtegi pretensiooni.

Tänapäeva koolis aga enam selliseid asju ei kohta ja laiajad saavad vaid hoogu juurde. Neil pole põhjust midagi karta, äärmisel juhul järgneb vaid suuline noomimine ja lapsevanemale teatamine. Paraku tuleneb selline käitumine paljustki kodudest, kus moodi on läinud vabakasvatus ning lapsed võivad teha, mida heaks arvavad.

Tuttav kooliõpetaja on korduvalt murelikult rääkinud, et õpetajal pole lubatud isegi kaklevaid õpilasi lahutada. Sest kui sa lähed vahele, võib seda tõlgendada õpilasele käe külge panemisena, ja see on ju keelatud ning lõpuks oled veel ise juhtunus süüdi. ....

https://arvamus.postimees.ee/1120688/pe ... istamatuid

SA Domus Dorpatensis ́e ja TÜ eetikakeskuse projektis „Kuidas jõuda vägivallavaba koolini?” osalenute ühisavaldus.
Tartus, 01. detsember 2003.

Meie soovitused on...

.... kasutusele võtta meetmed karistamatuse tunde kõrvaldamiseks;
.... viia õppeprogrammidesse alates algklassidest sisse väärtus- ja tundekasvatus.
.... muuta kooli rõhuasetust õpetamiselt kasvatamisele;

https://www.eetikakeskus.ut.ee/sites/de ... 955bb7.pdf

Väljaandja: Oisu Vallavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst
Avaldamismärge: KO 2003, 101, 1920
Vastu võetud 19.06.2003 nr 15
Retla Kooli arengukava kinnitamine

RETLA KOOLI SWOT-ANALÜÜS

NÕRGAD KÜLJED:
• Kooli kodukorra mittetäitmine
• Sage tundidest puudumine
• Õpilaste karistamatuse tunne
...
• Koolivägivald
• Õpilaste hiline diagnoosimine
• Õpi- ja käitumisraskustega laste arvu suurenemine

https://www.riigiteataja.ee/akt/608955.txt

Väljaandja: Järvakandi Vallavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst
Avaldamismärge: KO 2001, 80, 1406
Vastu võetud 27.09.2001 nr 16
Järvakandi Gümnaasiumi arengukava aastateks 2001-2005 kinnitamine

4. KOOLI HETKESEIS, ARENGUEELDUSED

...sagedasemad korrarikkumised ajendasid täiendama ja täpsustama kodukorda....
... Üha rohkem ilmneb kaasõpilastega mittearvestamist, õpetajate solvamist
ja jõhkrust ümbritseva suhtes. Samuti leiti, et õpilastes süveneb karistamatuse
tunne. Õpetajad ei pea vahetunnis korda ja sellest tulenevalt on tekkinud
probleeme. Nenditi ka, et õpilastele pole suudetud õpetada õigeid käitumisharjumusi
ja kodukorra täitmist on nõutud kaootiliselt. Leiti, et õpilastel puudub vastutustunne
(võõras vara)....

https://www.riigiteataja.ee/akt/70726.txt

jne

LAURI LUIK: karistamatuse tunne paneb õpilased usaldust kuritarvitama
12.05.2009

Õpetajatelt on võetud hoovad koolis korda pidada. Nende roll ja staatus on aastatega muutunud.

Samuti on õpilaste käitumismaneerid ja eetikanormid viimasel ajal väga palju lõdvenenud, mis on üheks allikaks põhjuseta puudumistele, koolivägivallale ja korrarikkumistele.

Õpilased tunnetavad, et neid ei saa karistada ning seetõttu kuritarvitavad tihtilugu neile pandud usaldust....

...Riigikontrolli 2007. aasta auditist koolikohustuse täitmise ja selle tagamise tulemuslikkuse kohta tuli välja, et kuigi aastate jooksul on hakatud laialdasemalt rakendama erinevaid meetmeid, ei ole koolikohustuse täitmise näitajad (sh katkestamine, puudumised jm) paranenud....

Statistika näitab ohu märke

Kokku kulutas riik ligi 150 miljonit krooni tundide eest, millest õpilased puudusid. Need numbrid on märk sellest, et midagi tuleb ette võtta....

...Koolivägivalla juhtumid on kujunenud ka Eestis väga tõsiseks probleemiks. Tegu ei ole enam ammu pelgalt kurva statistikaga ookeani või lahe tagant, probleemid on meie koolides ja puudutavad meie lapsi. Eesti kohta käiv statistika näitab tõsiseid ohu märke.

2006. aastal Pärnu koolides tehtud uuringust selgus, et 27% poistest ja ligi 16% tüdrukutest olid kogenud koolis vägivalda. Ainuüksi Lõuna-Eestis registreeriti nii 2006. kui 2007. aastal 57 koolivägivalla juhtumit.

Pärnu koolides viidi 2007/2008. õppeaastal nelja õppenädala kestel läbi uurimus, mille jooksul kaardistati 37 juhtumit. Politsei infosüsteemi andmetel registreeriti 2007. aastal kokku 192 koolivägivalla juhtumit, nendest 118 registreeriti kuriteona. Paljud vägivallatsemised on jäänud kindlasti ka avalikkuse eest varju....

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/lauri- ... d=51168334

Lukas: koolijuht ei pea õpilase käel koni kustutamist kahetsema
13. oktoober 2008

«Enam ei pea koolijuhid korrarikkujate ees koogutama,» teatas eile Kiievis viibinud Lukas ajalehe Sakala vahendusel.

«Ootan kõigilt koolijuhtidelt initsiatiivi, et karistamatuse tunne koolidest kaoks.»

Minister rääkis, et oli juhtunu kohta seisukoha võtnud kohe, kui Viljandi ühendatud kutsekooli direktor Tarmo Loodus talle pärast juhtunut helistas.

«Loodus selgitas mulle juhtunut ja kahetses, et asjalood selliseks kujunesid,» meenutas minister. «Minu meelest pole Loodusel aga kahetsemiseks eriti põhjust.»....

....Viga saanud noormees tegi kohe pärast juhtunut politseile selle kohta avalduse.

https://www.postimees.ee/40432/lukas-ko ... -kahetsema

Ramo Pener: õpetaja kui õigusteta ori «kinnises» asutuses
16. juuni 2017

Õpetaja on üha enam muutumas ühiskonna, õpilaste, lastevanemate, kooli juhtkonna ja kohaliku omavalitsuse jalamatiks, kirjutab pedagoogika magistrant Ramo Pener.

Mind ajendas kirjutama eilses Delfi Rahva Hääle rubriigis ilmunud õpetaja pihtimus. Kahju on õpetajast, kes tunneb end süüdlase ja kurjategijana, kuna ta tegi provokatiivsele, allumatule ja kasvatamatule lapsele «füüsilise märkuse». Mõistan õpetaja kutsumust oma tööle, andumust, pühendumist ja hiiglaslikku panustamist laste arengusse.....

Kool nagu ärimaailm

Õpetaja maine on kordi hullem kui nõukogude aja «viljastavates tingimustes». Õpetaja on üha enam muutumas ühiskonna, õpilaste, lastevanemate, kooli juhtkonna ja kohaliku omavalitsuse jalamatiks.

Haridussüsteemis, õpetajakoolituses, lastevanemate koolituses ei muutu enne mitte midagi, kuniks õigusaktide koostajad ja akadeemiliste loengute pidajad pole päevagi koolis (loe: kinnipidamisasutuses) töötanud või on seal töötanud väga lühikest aega.

Väga sageli kasutatakse õpetajatöö kirjeldamisel ärimaailma terminoloogiat – klient on kuningas, pakkumine peab vastama nõudlusele, konjunktuur, inflatsioon, devalvatsioon, import, eksport, oskustööjõud, kasum, kahjum, jne. Siinkohal aga unustatakse peamine, ehk siis tööleping, mis fikseerib täpselt tööandja ja töötaja õigused, kohustused, vastutuse ning sanktsioonid.....

...Õpilaste ja õpetajate õigustest

Millised õigused on siis õpilasel? Õpetaja mõnitamine, tümitamine, solvamine, naeruvääristamine, agressiivsuse väljaelamine õpetaja peal, õpetaja ähvardamine lastekaitseseadusega, politseiga, rahatrahvidega, koolist «välja söömisega», õpetaja vaimse tervise ruineerimine, vaimne terroriseerimine jne.

Kuigi paberil on kirjas palju distsiplinaarmeetmeid, siis ülemvõimu omav õpilane teab, et tegelikult ei järgne tema destruktiivsele käitumisele midagi sellist, mis võiks vähimalgi määral tema rolli klassi või kooli ainuvalitsejana kuidagi mõjutada, kahjustada või vähendada. Karistamatuse tunne vaid suurendab õpilase jõhkra käitumise õigustamist ning jätkamist.

Vale oleks öelda, et õpetaja käed jäävad siin lühikeseks. Nimetagem asju õigete nimedega – õpetajatel polegi käsi ega jalgu – käed on raudus ja jalad pakus. Sellises olukorras pole imestada, et õpetaja ületab oma võimupiire õpilaste suhtes, astudes õpilase kaitstud võimuterritooriumile, kus «surma- või vigastada saamise oht» on enam kui tõenäoline.

Millised õigused on õpetajal – lubada end alandada, mõnitada, süüdistada, ähvardada, vaimselt (erandkorras ka füüsiliselt) terroriseerida. Õpetajal on õigus alluda õpilaste korraldustele olla tunnis vait, jätta tund ära, mitte reageerida sigadustele, nõustuda sellega, et õpilasel on alati nii reaalne kui ka juriidiline õigus ja ehk vahel on õigus tegeleda ka õpetamise-kasvatamisega, kui õpilaste enamus selle heaks kiidab.

Loomulikult on see jutt pisut üle vürtsitatud, aga ise umbes 20 aastat koolmeistri ametit pidanuna väidan, et trend on kahjuks selline.....

https://arvamus.postimees.ee/4148863/ra ... s-asutuses

Rohkem ei viitsi

Paar olulist erinevust möödanikuga torkavad siit igal juhul karjuvalt silma.
Need on karistamatus...karistamatusetunne...õpetajad ei saa midagi teha.... ja koolis lisaks hariduse andmisele kasvatamise puudumine.


2015 koostatud ja 2016 kehtima hakanud Lastekaitseseaduse seletuskirjas on muuhulgas kirjas

Eesti lapse heaolu toetavale süsteemile on iseloomulik varase märkamise ja õigeaegse
sekkumise puudumine ning keskendumine tagajärgede likvideerimisele, süsteem on
paljuski sanktsioneeriva (lapsi perest eraldava) iseloomuga ning riiklik laste hoolekanne
on eelkõige suunatud tööks lastega, kes on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
Varase märkamise ja õigeaegse sekkumise puudumise tulemusena eraldatakse
peredest ja paigutatakse asendushooldusele rohkem lapsi, kui seda kaasaegses
lastega peresid toetavas ühiskonnas tegema peaks. Näiteks 2011. aastal paigutati
asendushooldusele kokku 276 last (perest eraldati aasta jooksul kokku 453 last) ja 2012.
aastal paigutati asendushooldusele kokku 309 last (perest eraldati aasta jooksul kokku
410 last).

Puudub tõhus perede ja vanemluse toetamine. Eestis on kitsaskohaks peredele
mõeldud tugiteenuste ja vanemluse toetamisele suunatud tegevuste ebapiisavus ja seda
eriti esmase ennetuse valdkonnas. Laste ja noorte käitumisprobleemid, sõltuvus- ja
riskikäitumine, koolikohustuse mittetäitmine ja õigusrikkumised on sageli seotud
vanemliku kasvatuspraktika kvaliteediga, mistõttu nende probleemide ennetamiseks on
väga oluline panna suuremat rõhku vanemlike oskuste arendamisele. Eriti lapse varases
eas mõjutab vanemate kasvatuspraktika lapse tulevikku rohkem kui jõukus,
klassikuuluvus, haridus või mis tahes muu tuntud sotsiaalne faktor.

Eri haldustasandite ja valdkondade ülene koostöö on puudulik.
Eestis on välja kujunenud olukord, kus suurem osa lastekaitsealasest vastutusest on koondunud
hoolekandevaldkonda. Hoolekandelised sekkumised on paljuski tagajärgi lahendava,
mitte probleeme ennetava iseloomuga. Töös lastega on oluline, et laste toetamisse
panustavad ühiselt kõik lastega tegelevad valdkonnad (sh tervishoid, haridus,
õiguskaitse ja hoolekanne). Parem valdkondadevaheline koostöö võimaldaks tõhusamalt
rakendada efektiivseid ennetavaid sekkumisi. Samuti on üheks lastekaitse valdkonna
ühtset arengut pidurdavaks teguriks tugeva koordineeriva riikliku lastekaitse
rakendusasutuse puudumine.

https://www.sm.ee/sites/default/files/c ... uskiri.pdf

Küsimus.
Kas võib möödanikuga olla ka selline erinevus, et probleeme märgati (kõik noored olid kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt kusagil noorteorganisatsioonis tegevad, kus oli võimalus kohe märgata) ja nendega tegeleti (oli parem võimalus ja võimekus tegeleda) esmatasandil (nt. lasteaias? koolis? noorsootöös?) rohkem kui praegu ?

[Kriku]

Peaks ikkagi püüdma selle kamba kuidagi ära lõpetama ja seltskonnale oma tegude eest karistused andma, kes šokivangistusele, kes jalavõruga määrama, iganädalane kriminaalhooldaja kontakt + psühhiaatriline ravi. Kergemal juhul ka ÜKT

Kui rääkida juba väljakujunenud jõugustruktuuri lammutamisest, siis on möödapääsmatu liidrid kinni panna. Ilma selleta on väga raske.

Jah, see kõik on õige, et alaealised on väljakujunemata isiksused (noored täisealised muide ka), neid annab veel mõjutada muude vahenditega jne. Aga see käib umbes 95-98% alaealiste kohta. Iga 20-30 alaealise õigusrikkuja kohta tuleb üks väljakujunenud kurjategija, kes tuleb teistest isoleerida, et ta teiste elusid ära ei rikuks nagu enda oma.

[Fucs]

Austatud admini väga heas statistikapostituses näeme me ju teatud aastatel üsna suuri hüppelisi kuritegevuse vähenemisi, millel ei saa olla muud põhjust kui järjekordne liberaliseerimine või muu statistiliste andmete mittevõrreldavus. Eriti kujukas on kolmandikuline olukorra paranemine ülilühikese ajaga nagu toimus alaealiste kuritegevuse langus 2009. aastal.

Juhiks tähelepanu, et seal graafikul on esimene sammas 2006 ning järgmine 2011. Ehk see langus toimus 5 aasta jooksul. Vahepealseid aastaid ei ole lihtsalt näidatud.

Kui vaadata esimest graafikut, siis seal on samal ajal langustrend üsna lame.

Ja - kui on soov kritiseerida statistikat, siis võiks seda ikka veidi asjalikumalt ning täpsemalt teha. Et sel aastal tehti selline muudatus ning sealt edasi on näha selline trend...

Ma pean silmas väga konkreetset graafikut ja aastat.

Alaealiste kuritegude arv 2008 - 3105
2009 - 2042

Vähenemine 34,2% aasta jooksul päris suurte arvude juures.

kuritegevus_5.JPG (33.42 KiB) Vaadatud 2988 korda

Vähemalt 2008 ja 2016 (ca 1 aastase nihkega, kuna vana seaduse järgi menetletavad asjad said lahenduse ca pool kuni 1 aasta või rohkem hiljem) languste taga on oma osa karistuseadustiku muutmistel.
Teiste aastate languste seost muudetud seadusandlusega pole aega praegu uurida.

Näiteks ainult ühes valdkonnas, mis puudutab ainult pisivargused...

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS
Avaliku õiguse instituut
Oleg Staniglazov
PISIVARGUSTE RETSIDIIVSUS EESTIS
LÄBI KARISTUSSEADUSTIKU MUUDATUSTE PRISMA
Magistritöö

Lähema vaatluse alla on autori poolt võetud KarS § 199 lg 2 p-d 4 ja 9, need on sätted, mis eeldavad korduvust või süstemaatilisust. Eestis on KarS § 199 muudetud kahel korral, mille tõttu tuli vastavusse viia ka KarS § 218 säte. Niisiis saab karistusseadustiku kehtivuse ajal toime pandud varguste puhul eristada kolme perioodi, mis antud töös on ka vaatluse alla võetud: 1) aeg, mil korduv pisivargus oli kriminaalkorras karistatav (01.09.2002 – 15.03.2007); 2) ajavahemik, mil pisivargused olid dekriminaliseeritud (15.03.2007 – 19.06.2008); 3) aeg, mil pisivargusi taaskriminaliseeriti süstemaatilise varguse mõiste sisseviimisega karistusseadustikku (19.06.2008 kuni tänapäevani). Käesoleva töö statistiline osa põhineb Politsei- ja Piirivalveameti hallatava andmebaasi statistilistel andmetel, samuti Justiitsministeeriumi kodulehelt avalikult kättesaadavatel andmetel.

Magistritöö hüpotees seisnes selles, et aastatel 2007 ja 2008 Eestis toimunud pisivarguste dekriminaliseerimine ja taaskriminaliseerimine ei ole vargustega seondavaid probleeme lahendanud ning registreeritud varguste arv on jõudnud samale tasemele, mis oli KarS-i loomise ajal. Hüpoteesile kinnituse saamiseks kõrvutas
autor muutusi seadusandluses registreeritud kuritegevuse näitajate ja kohtupraktikaga.

Hüpotees leidis kinnitust.
Töös kogutud andmete põhjal on võimalik järeldada, et kriminaalseaduse kriminaliseerimine ei anna alati soovitud tulemusi. Taaskriminaliseerimisega sooviti varguste arvu vähenda, kuid, toetudes töö koostamisel kogutud statistilistele andmetele, võib autor järelda, et varguste arv ei langenud, vaid kasvas mõnevõrra.

2011. aastal registreeriti Eestis 19668 kuritegu ja 15500 väärtegu, peamiselt vargused, kokku 35168 kuritegu. Käesolevas töös analüüsis autor registreeritud kuritegevuse arvandmeid üheksa aasta vältel (2003 kuni 2011) ning jõudis tulemuseni, et selle perioodi jooksul on kuritegevuse tase langenud 19% võrra.
Sarnane tendents on märgatav varguste, so kuriteod ja väärteod kokku, puhul:
üheksa aastaga on varguste arv langenud samuti 19% võrra. Statistiliste andmete põhjal võib järeldada, et kriminaliseerimise ja dekriminaliseerimise teel ei ole varguste taset võimalik vähendada. Nimetatud meetmete kasutamisel saab olukorda kas tasakaalust välja viia või hoopis stabiliseerida.

Autor leiab, et tegelikult ei ole võimalik objektiivselt hinnata registreeritud kuritegevuse taset näiteks aastatel 2003 ja 2011 ja seda mitmel põhjusel. Puhtalt statistilisest analüüsist lähtudes võib järeldada, et olukord paranes, kuid registreeritud kuritegevuse määra mõjutavad paljud tegurid, mis ei luba seda nii kategooriliselt väita.

http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10 ... v_Oleg.pdf

vaata ka

Sisekaitseakadeemia
Politsei-ja Piirivalve Kolledž
Tatjana Strugova
28.07.2008.A. JÕUSTUNUD KARISTUSSEADUSTIKU MUUDATUSTE MÕJU KARS §-DES 199 JA 218 SÄTESTATUD SÜÜTEGUDE MENETLEMISELE PÕHJA POLITSEIPREFEKTUURIS
https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstre ... sAllowed=y

Karistusseadustiku muudatustega kaotatakse kuritegude ja väärtegude kattumised
16.12.2014
https://www.err.ee/526444/karistusseadu ... kattumised

[Kriku]

FOTOD | Raadiku mahajäetud õppehoone on noorte narkoparadiis. Hoone omanik: see läheb esimesel võimalusel lammutamisele

Huvitav, mitu haarangut politsei on seal korraldanud, et kaader kokku korjata?

[mikks]

Soovitan akf-l olla ettevaatlik. Politsei PR jälle tegutseb ning "söödab" osasid ajakirjanikke. Ei ole need videode peategelased kõik Lasnamäelt. Ja kuidagi hakati mitmeid tegelasi (vahel ka ainult 48 tunniks) kinni panema siis, kui asi suure kella külge läks. Juhtumid ise on nädalate tagused. Piiride kadumise nähtus 5-10 aasta taguse ajaga võrreldes on tegelikult fakt, ainult et statistika kogumise alused on oluliselt muutunud.

Pole vaja midagi "sööta" andmed on avalikult kättesaadavad. Eile veetsin näiteks tund aega vaadates vanu 1935-37 statistikasklogumikke, mis kenasti digitaliseeritud ja kõigile kättesaadavad: et arusaada kuidas Pätus ajal kuritegevusega oli.
Tänapäeva andmetest pole mõtet rääkidagi, need on detailideni + igatsorti uuringuid otsa, kõigile kättesaadav. Pole vaja midagi sööta.

Austatud admini väga heas statistikapostituses näeme me ju teatud aastatel üsna suuri hüppelisi kuritegevuse vähenemisi, millel ei saa olla muud põhjust kui järjekordne liberaliseerimine või muu statistiliste andmete mittevõrreldavus. Eriti kujukas on kolmandikuline olukorra paranemine ülilühikese ajaga nagu toimus alaealiste kuritegevuse langus 2009. aastal.

Ma pean silmas väga konkreetset graafikut ja aastat.

Alaealiste kuritegude arv 2008 - 3105
2009 - 2042

Vähenemine 34,2% aasta jooksul päris suurte arvude juures.

Kui anekdootide rääkimise asemel oleks viitsinud kasvõi sedasama Toomas Tyrki poolt viidatud andmetele vaadata (tegu igaastase ja kõigile kättesaadava uuringuga ), oleks leidnud ka lihtsa seletuse.
Polnud liberaliseerimsit, aga banaalselt loogiline põhjus: "14–17aastaste vähenemine elanikkonnas: 2006. aastal ligi 81 000 ja 2010. aastal ligi 57 000. " Pole mingit varjamist ega liberaliseerimsit, põhjus täitsa avalik ja mustvalgelt kirjas.

Jah, viimased kümme aastat on olnud pidev trend kuritegevuse langemise suunas

Vähemalt varavastaste kuritegude osas on see küll puhtakujuline jama. Inimesed lihtsalt ei viitsi enam teatada, et kuskile on sisse murtud ja midagi ära viidud. Nii ehk naa pole sest ju tolku, saadetakse lihtsalt kiri, et asi on lõpetatud. Lihtsam ja närvesäästvam on minna ja uus muruniitja(kummid, jalgratas vms) osta kui oodata, millal keegi lõpuks aega leiab kohale tulla, siis avaldus teha jne. Ja seda kõike ilma vähemagi lootuseta reaalsle tulemusele. Ise loobusin sellest (ja oma tutvusringkonnas tean paljusid), kui autost varastatud tööriistade kohta kella poole üheksa paiku hommikul tehtud kõne peale tuli inimene kohale kella poole kolme paiku. Ja tunnistas puhtsüdamlikult, et ega lootust pole. Või kui, siis lihtsalt pimeda juhuse tõttu.

Sama asi oli 5, 10, 15 ja 20 aastat tagasi. See on igal pool ja igal ajal olnud probleem, et teatud kuritegude puhul inimesed ei teata. Mind näiteks tõsteti lapsena 2 korda Tartus tühjaks, nimetati "pommimiseks". Tartus raudteelaste klubi ümbruses oli see täista tavaline ja reeglina ei teatnud keegi kuhugi.
Õppisin kunagi natuke kriminoloogiat ja kuritegevuse uurimises on sama asi (inimesed ei teata) 100 aastat üleval olnud. Seepärast uuringutest, ka rahvusvahelises võrdluses enamasti vaadataksegi vägivallakuritegusid, eelkõige tapmisi, sest neid uuritakse, neist teatakse alati, need on alati prioriteed, sõltumata riigikorrast või millest iganes. Teise olulise asjana, üldiselt liiguvad vägivallakuriteod samas rütmis kui muudki kuriteo liigid, kui need tõusevad või langevad, tõusevad või langevad muudki. Trendides on erandeid, aga reegline on see hea indikaator ka teiste kuritegude osas.

Andmete kogumise meetodid on mutunud, kuritegeude kvalifitseerimine on muutundu (nt 2014. aastal tehti alla 200 eurot vargused kriminaalkuritegudest väärtegudeks), aga mitte ükski see muutus ei seleta ära seda, miks on 20 aastat järjest olnud pidev kuritegevuse langus ja samal ajal inimeste turvatudne tõus. Kõige loogilisem on ikkagi kõige lihstam seletus: kuritegevus ongi päriselt langenud.

[Kriku]

Polnud liberaliseerimsit, aga banaalselt loogiline põhjus: "14–17aastaste vähenemine elanikkonnas: 2006. aastal ligi 81 000 ja 2010. aastal ligi 57 000. " Pole mingit varjamist ega liberaliseerimsit, põhjus täitsa avalik ja mustvalgelt kirjas.

Ee, akf Fucs ülal näitab, et olid KarS muudatused...?

[Kapten Trumm]

Kuulsin autoraadiost teatud rahuldustundega uudist, et kaalutakse alaealiste asjade komisjonide (taas)loomist Tallinnas ja soovitatakse seda teha ka teistes suurtes keskustes.
Püha lehm ja hoosianna

Arvan, et saame veel mõne siin teemas nimetatud asja taasloomist järgmise 10 aastaga näha. Näiteks sõjaväelise politseiüksuse (tüüpi SOR) taasloomise. Lihtsalt muudmoodi pole võimalik. Antud "kanuti keiss" muidugi selleks murdepunktiks ei saa, oodata tuleb järgmine suurem laks ära.

[Fucs]

Polnud liberaliseerimsit, aga banaalselt loogiline põhjus: "14–17aastaste vähenemine elanikkonnas: 2006. aastal ligi 81 000 ja 2010. aastal ligi 57 000. " Pole mingit varjamist ega liberaliseerimsit, põhjus täitsa avalik ja mustvalgelt kirjas.

Ee, akf Fucs ülal näitab, et olid KarS muudatused...?

No ma viitasin jah nii seadusemuudatustele kui seda osaliselt kajastavatele uurimustöödele.

Ühes on nt 2007 muudatusi nimetatud lausa radikaalseteks

Mõju olemasolu ja selle suuruse väljaselgitamine on võimalik võrdlemisel olukorraga enne ja pärast seaduse muudatust. Sealjuures tuleb arvestada ka asjaoluga, et vahetult enne 28.07.2008. aastat paragrahvides 199 ja 218 juba toimus radikaalne muudatus, mis jõustus 15.03.2007. aastal.

https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstre ... sAllowed=y

Ei taha öelda, et langused on ainult sellest tulenevad, vaid viidata tõsiasjale, et ka nendel muudatustel on oma osa nii statistiliste näitajate tõusus kui languses.

Mis puudutab turvatunnet siis nt:

Vägivallakuritegevuse dünaamika Eestis 2003-2010 ja selle mõju elanike turvatundele.

Magistritöö eesmärgiks oli uurida vägivallakuritegevuse dünaamika muutuste mõjusid Eesti elanike turvatundele aastatel 2003-2010. Uurimismeetodina kasutati teoreetilise analüüsi ja sünteesi meetodit. Töö aktuaalsuseks ning ühtlasi ka probleemiks on üldlevinud arvamus, mille kohaselt kardavad inimesed kuriteo ohvriks langeda rohkem kui kuritegevuse tase on kõrge ja vähem, kui kuritegevuse tase langeb. Vägivallakuritegude kasv ei mõjuta inimeste turvalisust ega üksi väljas liikumist, samuti ei kardeta rohkem langeda kuritegude ohvriks. Elanike turvatunde kasvu mõjutab raskete vägivallakuritegude arvu ja taseme langus ühtlasi väiksem kajastatus meedias. Samas kergete vägivallakuritegude kasv ei mõjuta elanike turvatunnet negatiivses suunas. Seega ei sõltu elanike hirmufaktor kuritegevuse statistilisest tasemest, vähemalt mitte ajalises vastes, vaid seda mõjutavad rohkem muud tegurid, nagu demograafilised iseärasused, lähipiirkonna seisund ning massimeedia käsitlused.

https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstre ... sAllowed=y

[Martin Peeter]

Polnud liberaliseerimsit, aga banaalselt loogiline põhjus: "14–17aastaste vähenemine elanikkonnas: 2006. aastal ligi 81 000 ja 2010. aastal ligi 57 000. " Pole mingit varjamist ega liberaliseerimsit, põhjus täitsa avalik ja mustvalgelt kirjas.

Ee, akf Fucs ülal näitab, et olid KarS muudatused...?

Ei veena jah. Ikkagi aasta 2008-2009. Ühe aastaga langes 34% ainult kuritegude hulk. Sündide järgi vähenes vanusegrupi hulk 11% (59 755lt 52 704-le). 23% väljarännet ei toimunud.
Aga peale seda, kui politsei oma PR-tegevust parandas, on oluliselt tõusnud politsei kui institutsiooni usaldusväärsus ja elanike turvatunne. Üldiselt on ju ka teada, kuidas see käis - politsei kiitmise või vähemalt mittetampimise eest tilgutati teatud "politseiajakirjanikele" huvitavat informatsiooni.

[Fucs]

http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/ ... s_2009.pdf