Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[A4]

Pole viimasel ajal neid programme vaadanud, aga ilmselt ma ei eksi eriti palju öeldes, et kõikidel Eestis tegutsevatel erakondadel on täiesti olemas kõikvõimalikud pere-, iibe- ja rahvastikupoliitikad, millede kõigi eesmärgiks on iibetrendide positiivseks pööramine ja rahvastiku juurdekasv. Samamoodi on ka iga valitsuse koalitsioonileppes ja tegevuskavas sees tegevused, summad jne ikka selleks, et ikka iivet parandada jne.

Aga põhjus, miks sellest kõigest söögi alla ja peale ei räägita, ja miks meil endiselt pole keskmiselt 3 last per majapidamine, seisneb selles, et ega kõik need meetmed ja toetused ei pane ega hakkagi kunagi panema inimesi rohkem lapsi tegema. Jah, üldine (majanduslik) turvatunne ja õhustik on laste saamise otsuse tegemisel kindlasti oluline, aga mitte määrav – lõpuks on see kahe inimese omavahelise kokkuleppe ja otsuse küsimus, kas üldse, millal ja kui mitu last tahetakse saada. Ei tea mina ühtegi kaasaegset normaalset riiki, kus neid asju on võimalik riiklike poliitikatega märkimisväärselt mõjutada. Näited – meie vanemapuhkuse ja hüvitise süsteem on juba täna üks heldemaid Euroopas, aga laste arv perekonna kohta on ikka tavapäraselt kesine. Kolme lapse toetus tõsteti paari aasta eest hüppeliselt 500 euroni, aga mingit beebibuumi sellele ei järgnenud jne. Väiksem (või väiksemana tajutav) laste arv perekonna kohta tuleneb lõpuks tervest reast pikemaajalistest ühiskondlikest protsessidest, mida mingite normaalsete poliitikameetmetega enam väga ei väära – keskmises majapidamises (ei maal ega linnas) ei ole suur lastearv enam hädavajalik pere kui majandusüksuse normaalseks äraelamiseks (erinevalt nt 19. sajandi talust, kus iga töökäsi oli hädavajalik). Naiste tööhõive on viimase 50-100 aasta jooksul hüppeliselt tõusnud ja neil on lihtsalt soov ja võimalused oma ajaga muudki teha, kui lapsi sünnitada ja kasvatada. Oma isiklikust kogemusest tean, et lapsed on üks suur rõõm ja õnnistus, aga samamoodi tean oma isiklikust kogemusest, et nendega hommikust õhtuni kodus jahmerdada on tegelikult üsna üksluine, tüütu ja vähe-intellektuaalne tegevus – arusaadav, miks seda protsessi lükatakse pidevalt edasi, et saaks selle asemel ennast koolis, tööjõuturul, reisides jne teostada. Ja selguse huvides olgu öeldud, et ma ei pea siin naiste kõrgharidust või tööjõuturul osalemist mingiks kurjajuureks – vastupidi, suurem osa minu tutvuskonnas 3 või enamat last omavad naisterahvad on seda ilusti teinud kõrgkooli ja eduka karjääri kõrvalt. Sest kes tahab, see saab alati. Kes aga ei taha ja ei viitsi, leiab alati sada vabandust alustades lasteaiamaksust või „liiga väikesest“ lapsetoetusest.

Nii et kui tõsiselt tahta laste arvu Eestis suurendada, siis ei ole mitte vaja seda „valimiste peateemaks“ muuta, lastetoetusi paarisaja euro kaupa peenhäälestada või emapuhkuse pikkust veel 0,5 aasta võrra pikendada, vaid soovitan siin mõne meetme, mis üsna garanteeritult peaks efekti annavad. Nimelt tuleb teha niimoodi, et tulevastel emadel ei oleks lihtsalt oma eluga midagi muud peale hakata enne, kui on need normikohased 3 last ära sünnitanud. Peaks vast piisama sellest, kui nt keelata naistel (aga solidaarsuse mõttes miks mitte ka meestel) enne astumast ülikooli ja enne asumast kuskile tööle, kui lapsed pole selles kõige paremas ja fertiilsemas eas ehk 20. eluaastates ära sünnitatud. Hea solidaarne meede, lajatab kõigile võrdselt, ja peaks vast asja ära ajama. Kõrvalmõjuna muidugi lisandub vajadus panna piirid kinni ja investeerida tõsiselt piirivalvesse, et noored inimesed sellisest kõrge iibega paradiisiaiast plehku ei paneks.


Ühesõnaga – mulle ka ei meeldi, et eestlaste arv pigem kahaneb, aga tegemist on paratamatusega, mille vastu võidelda on väga keeruline. Nii et muretsemise asemel tasuks pigem välja mõelda pikem plaan selleks, kuidas oma ühiskonda ja riiki tulevikus väiksema töökäte arvuga kuidagi mõistlikult ära majandada.

[herman30]

Varem loobus EKRE ridades kandideerimidest Jaan Männik.

Ah, muidugi! Vabandust, läks nimed sassi. Jaanid siin ja seal.

[Tinker]

Võibolla peaks hoopis Eesti majanduse teema all olema, võib ümber tõsta.

EKRE lubadused: langetame käibemaksu ning aktsiise! Neljarealise Tallinna-Tartu maantee ehitame valmis, ent Rail Baltic plaanitud kujul ei valmi

Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul pakub erakond
peenhäälestuse asemel Eesti majandusele välja julge kasvuplaani, mis
tagab inimeste sissetulekute ja ostujõu suurenemise ning võimaldab
rahastada ühishüvesid.

"Eesti inimeste jõukus peab kasvama nii, et seda oleks näha palkades ja sealtkaudu ka pensionites. Maksupoliitika ei ole meie jaoks mitte vahend riigieelarve täitmiseks, vaid majanduse juhtimiseks," ütles Helme.

Helme sõnul näeb EKRE majandusplaan ette maksude vähendamise, et
inimestele ja ettevõtetele jääks rohkem raha kätte ning palgad saaks
tõusta.

"Tahame langetada elektri hinda, et suurendada inimestele kätte jääva
raha hulka ning Eesti majanduse konkurentsivõimet. Tänu meie
majandusplaanile kasvavad palgad ning pensionid," sõnas Helme.

Tema sõnul kavatseb EKRE vähendada bürokraatiat, et ettevõtetel oleks lihtsam ja odavam tegutseda ning võimalus luua kõrgepalgalisi töökohti.

EKRE majandusprogramm "Jõuka Eesti eest":

• Alandame käibemaksu 15 protsendile, et anda majandusele oluline
kasvutõuge ning jätta inimestele kätte rohkem raha. Laiendame 9%-list
soodusmäära majutus- ja toitlustusvaldkonnale, vabastame käibemaksust
ravimid ja puuetega inimeste erivahendid, samuti elektriautod.

• Alandame kütuse- ja alkoholiaktsiisid tasemele, mis toob nende tarbimise ja maksutulud Lätist tagasi Eestisse.

• Muudame Eesti kõige odavama energiaga riigiks meie piirkonnas. Selleks vähendame gaasi- ja elektriaktsiise, alandame elektri võrgutasusid ja taastuvenergia tasusid.

• Kaotame teede- ja veokimaksud.

• Käivitame riikliku ehitusprogrammi ja ehitame kaheksa aastaga valmis
neljarealised teed Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narvani ning Saaremaa
silla.

• Arendame lõpuni kogu maad katva kiire internetivõrgu.

• Lõpetame Rail Balticu praegu planeeritud trassil.

• Taastame abikaasade ühise tuludeklaratsiooni.

• Vabastame pensionid tulumaksust.

• Maksustame välisfirmade raha, mida praegu Eestist maksuvabalt välja
viiakse.

• Loome maksusoodustused, mis toovad Eesti laevad tagasi Eesti lipu
alla.

• Kehtestame ettevõtete sõiduautodele ühtse automaksu 100 eurot kuus.

• Tühistame nõude, mille kohaselt on dividendide maksmise eelduseks
palgatöötajate pidamine.

• Lõpetame sotsiaalmaksu miinimumkohustuse, et muuta atraktiivsemaks
osalise tööajaga töötamine.

• Vähendame lapse ülalpidajate tulumaksu veerandi võrra iga lapse pealt kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

• Arvestame tööl käivale lapsevanemale laste kasvatamise eest tööstaaži alates teisest lapsest.

• Kehtestame range piirangu tööjõu sisseveole, et soodustada palgakasvu Eestis. Vabastame kvoodi alt vähemalt kolmekordset keskmist palka saavate töötajate tähtajalise töötamise Eestis.

• Loome riikliku investeerimispanga, mis asendab Kredexit ja EAS-i,
tagab mõistliku laenukeskkonna väikeettevõtluse toetamiseks ning
võimaldab rahastada riiklikke investeerimisprojekte.

• Selgitame koostöös ettevõtjatega välja 25 kõige kulukamat ja
bürokraatlikumat seadust või määrust ning tühistame need või teeme
ümber, et muuta majanduskeskkond ettevõtjasõbralikumaks.

• Võimaldame ettevõtetel teha aastas kuni 6000 euro ulatuses kulutusi
ilma erisoodustusmaksuta.

• Viime sisse maksusoodustused ettevõtetele regionaalsete eripärade
tasandamiseks.

• Loome FIE-ettevõtlusvormi kõrvale lihtsa ettevõtluskonto süsteemi, mis võimaldab kuni 40 000 eurose aastakäibega nn ühemehefirmal müüa nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele, ning millele kehtib ühtlane 20%-line tulumaks. Konto omanik saab tervisekindlustuse, kui kuukäive ületab miinimumpalka.

[Tapper]

Eesti on oma rahvastiku vähendamisega üks edumeelsemaid. Maakera jätkusuutlik majandamine on hea 2 miljardi piir.
Eesti oma asukohaga ja vee ja mullavaruga on varsti ca 10-20 aasta pärast kliima ja veepagulaste meka nagu soome rootsi jne.
Siis saame piiril kõrgelt kvaifitseeritud tööjõudu valida. On täiesti võimalik, et paadid hakkavad saksast siiapoole liikuma, tõenäolisem et press tuleb Lätist/venest.
See, et sellest globaalkatastroofist palju kasu lõigata tuleb põgenikekvoodid ja tööandjate press odavtööjõu sissetoomiseks ca 10 aastat edasi lükata. Või tuua tõesti ainult budiste Nepaalist jms nagu Trumm soovitas. Teatud ressursikõverad ennustavad kollapsit aastaks 2030 paiku.

[Dr.Sci]

Eesti on oma rahvastiku vähendamisega üks edumeelsemaid. Maakera jätkusuutlik majandamine on hea 2 miljardi piir.
Eesti oma asukohaga ja vee ja mullavaruga on varsti ca 10-20 aasta pärast kliima ja veepagulaste meka nagu soome rootsi jne.
Siis saame piiril kõrgelt kvaifitseeritud tööjõudu valida. On täiesti võimalik, et paadid hakkavad saksast siiapoole liikuma, tõenäolisem et press tuleb Lätist/venest.
See, et sellest globaalkatastroofist palju kasu lõigata tuleb põgenikekvoodid ja tööandjate press odavtööjõu sissetoomiseks ca 10 aastat edasi lükata. Või tuua tõesti ainult budiste Nepaalist jms nagu Trumm soovitas. Teatud ressursikõverad ennustavad kollapsit aastaks 2030 paiku.

Vabandust, aga miks me peaksime siia kedagi sisse tooma?

[Kapten Trumm]

Sellepärast, et tööjõupuudus pärsib meie majandusarengut juba viimased kümmekond aastat.
Tööjõupuuduse leevendamine pideva, tootlikkust ületava palga (üle)maksmisega on palgasaajale küll tore, kuid ettevõtlusele võimalik lühikest aega.
Kuna meil on enamik fundamentaalseid eeldusi täitmata, siis ei suudeta ka kohaneda (nt masintootmisele minekuga), sest see vajab jällegi oskustega inimesi.
Sestap, seni kuni on fundamentaalsed eeldused (tööjõu kättesaadavus ja kvalifikatsioon) täitmata, saab meie majanduskasv kesta ehk 3-4 aastat, misjärel saabub masu.
Kuna eelnev kasv oli toimunud pideva hinna- ja kuluralli arvelt, siis võib küll kasv olla kiirem, kuid pauk tuleb ka kõvem.
Meie puhul tähendab see koondamisi, töötuse hüppelist kasvu, krokodillide komisjone ja muud taolist.

Sa ise ju sillainsener ja projekteerija, peaksid teadma, mis lood ehitusvaldkonnas täna on. Ehitusvaldkonnas on see eriti teravalt tunda, sest seal on masintöö võimalused suhteliselt piiratud, ehitus oli ja jääb tööjõuintensiivseks valdkonnaks. Olukord, kus 200 meetri torustiku ehitamise hind on aastaga 2 korda tõusnud, pole ju mingi normaalne ega jätkusuutlik hinnatõus.

Ja sellest näiliselt suures töötute arvus, mis täna on, on 2 komponenti 1. töötuna arvele võtnud inimesed, kes puhkavad oma puhkamata puhkusi töötukindlustuse raha eest 2. inimesed, kes ei suuda/taha/viitsi normaalselt töötada (sealt lisatööjõudu ei tule). Märkimisväärset leevendust ei anna ka santide reformimine töövõimeliseks, nende edukas kasutamine on siiski pigem erand ja seotud piirangutega. Enamik töid eeldab siiski tervet inimest.

[Dr.Sci]

Ma ehituse ja sillainseneri, professori, ja ettevõtjana aastast 1997 tean suht hästi neid probleeme mis on tööjõuga, ka seda kuidas kriise üle elada ja seda kuidas meedias esitatav hala ei pruugi vastata päriselt tegelikule olukorrale - kuigi kajastab seda mõnevõrra.

Alguseks peaksime omale selgeks tegema selle, kuhu me tahame välja jõuda. Eestluse seisukohalt on 2 varianti: a) eestlane kui rahvus säilib (vähemalt mõneks ajaks); b) 100 aasta pärast on eestluse kants ERM kus käivad ringi mokk töllakil neegrid ja muud värvilised ning imestavad kadunud rahvuse lolluse üle kes "exegi monumentum stultitia eius". Mina pooldan esimest varianti. See paraku eeldab et siia satub võimalikult vähe võõrast kultuuri, nii pagulaste kui võõrtööjõu jms näol. Seega - immigratsioon jääb ära.

Nüüd tööjõust ja tööjõupuudusest:
Puudus on meil: ehitajad, auto/bussijuhid, hooldustöötajad, päästjad, müüjad, puhastusteenistuse töötajad, õpetajad, toitlustuse klienditeenindajad jne. Aga kas keegi tavakodanikuna on tähele pannud et mõni neist eeltoodutest reaalselt puudu oleks? Ei, silma torkab et meil on pikad ravijärjekorrad, politseid pole tänaval näha, riigiametites on asjaajamine pikk, juriidikas venib asjaajamine aastaid jne.
Järelikult - toodud tööjõuproleem on pseudoprobleem, ehk pigem probleem tööandjatele, kes seda mõnuga võimendavad. Keegi pole meist nälga jäänud sest poodi ei ole, elamised/töökohad on puhtad, bussid sõidavad, hooned ei kuku kokku vaid ehitastakse endiselt juurde - pigem on teatud valdkondades üleküllastumine mida tööandjad tahavadki oma kasuks pöörata odava (võõr) tööjõuga. Mina laseks kohalikul kapitalismil natuke veel toimida enne kui odava India IT mehe järel haaraksin, pealegi, odav India IT kuli saab oma töö ära teha kuskil Aasia uberikus, ei pea tingimata siia tulema.
Ehk kokkuvõttes - ma laseks tööjõu ja tööandjate turul rahulikult loksuda kuni saavutatakse tasakaal ette antud tingimustes, ma ei näe et sellest tuleks oluline kahju majandusele, küll aga me saame sellest kasu rahvusele.
BTW, ERMi asemel oleks võinud mingi elementaarse lennuvõimekuse soetada riigikaitses. Paraku panid meie riigi pikaajalise arengusuuna omal ajal paika ajaloolased, kirjanikud ja muud humanitaarid, mitte aga insenerid ja muud praktikud - ja rahandusinimesed omakorda panid üksjagu kõrvale.

[Walter2]

Mõiste "odav India IT mees" on paras pseudo. Tänases EPL oli artikkel kus toitlustusettevõttel pole kokka ning see tuli Hiinast sisse osta. See hiina kokk on neil kõige kallim palgakulu artikkel, kelle ümberrääkimiseks tuli Hiinas kohapeal käia. Pole see kollane kvalifikatsiooniga tööjõud midagi odav, nad on kõik oma hariduse läänes omandanud ning tahavad ka vastavat palka.

[Tinker]

BTW, ERMi asemel oleks võinud mingi elementaarse lennuvõimekuse soetada riigikaitses. Paraku panid meie riigi pikaajalise arengusuuna omal ajal paika ajaloolased, kirjanikud ja muud humanitaarid, mitte aga insenerid ja muud praktikud - ja rahandusinimesed omakorda panid üksjagu kõrvale.

Et milline elementaarne lennuvõimekus Eesti riigil siis praegu puudu on? Jättes ehk kõrvale sisuliselt fantastika valdkonda kuuluva jutu hävitajate eskadrilli ja lahingkopterite hankimisest. ERM, muide, on eestluse (ja eestimeelsuse) säilitamise seisukohalt palju olulisem kui paar soomukit või paarkümmend kuulipildujat.

[Dr.Sci]

BTW, ERMi asemel oleks võinud mingi elementaarse lennuvõimekuse soetada riigikaitses. Paraku panid meie riigi pikaajalise arengusuuna omal ajal paika ajaloolased, kirjanikud ja muud humanitaarid, mitte aga insenerid ja muud praktikud - ja rahandusinimesed omakorda panid üksjagu kõrvale.

Et milline elementaarne lennuvõimekus Eesti riigil siis praegu puudu on? Jättes ehk kõrvale sisuliselt fantastika valdkonda kuuluva jutu hävitajate eskadrilli ja lahingkopterite hankimisest. ERM, muide, on eestluse (ja eestimeelsuse) säilitamise seisukohalt palju olulisem kui paar soomukit või paarkümmend kuulipildujat.

ERM on sama väärtuslik meile, kui olid kunagi püramiidid egiptlastele enne kui roomlased nad allutasid...
Miline võiks olla elementaarne lennuvõimekus? 1/5 soomlaste omast näiteks tulevikus, aga alustuseks võiks kasvõi alustada selmet raha betooni, sokkidesse ja sammastesse matta...

[diesel]

kui ettevõtjal ei jätku tööjõudu, siis ta jätkab senises mahus või kolib ettevõtte sinna, kus on tööjõudu rohkem.
siia ei ole vaja mujalt töölisi sisse vedada.

[tuna]

ERM on sama väärtuslik meile, kui olid kunagi püramiidid egiptlastele enne kui roomlased nad allutasid...

Püramiidide ehitamise ja roomlastele alistumise vahele jäi rohkem kui 2500 aastat. Et siis Egiptus säilitas iseseisvuse 25 sajandit, sest neil olid püramiidid? Või siis lasus 25 sajandit hiljem püramiidide ehitamine ikka nii raske koormana Egiptuse majandusel, et tuli roomlastele alistuda?

[Dr.Sci]

ERM on sama väärtuslik meile, kui olid kunagi püramiidid egiptlastele enne kui roomlased nad allutasid...

Püramiidide ehitamise ja roomlastele alistumise vahele jäi rohkem kui 2500 aastat. Et siis Egiptus säilitas iseseisvuse 25 sajandit, sest neil olid püramiidid? Või siis lasus 25 sajandit hiljem püramiidide ehitamine ikka nii raske koormana Egiptuse majandusel, et tuli roomlastele alistuda?

Ei, aga sellest et egiptlastel olid püramiidid, polnud miskit abi roomlaste vastu. Kui nad oleks kriitilisel perioodil otsustanud veel ühe juurde ehitada selle asemel et investeerida mereväkke oleks roomlastele sobiv lahendus veelgi kiiremini saabunud.

[tuna]

Ja kuidas suhestub selle skeemiga Aleksandria raamatukogu? Kui Ptolemaiosed ei oleks sellega jännanud, kas siis poleks Egiptus roomlastele alistunud?

[mart2]

Mõiste "odav India IT mees" on paras pseudo. Tänases EPL oli artikkel kus toitlustusettevõttel pole kokka ning see tuli Hiinast sisse osta. See hiina kokk on neil kõige kallim palgakulu artikkel, kelle ümberrääkimiseks tuli Hiinas kohapeal käia. Pole see kollane kvalifikatsiooniga tööjõud midagi odav, nad on kõik oma hariduse läänes omandanud ning tahavad ka vastavat palka.

Tean kokka, kes elab Soomes ja töötab väga hea mainega restoranis. Varem töötas reisilaeval peakokana.
Läks Soome, sest siin lubati ennem tuua kokad Indiast kui maksta omadele paremat palka. Temaga vesteldes mainis, et teab ise veel vähemalt kümmekonda eestlasest kokka Soomes.

Kui Hiinast toodi ekstra kokk ja selleks sõideti kohapeale läbirääkimistele, siis pole tegemist mitte erialase tööjõu puudusega vaid otsiti väga unikaalsete oskustega indiviidi. Aga ajaleht ongi ideaalne selleks, et lugejale tekitada mingi vajalik pilt üldisest tööjõu puudusest.
IMHO