Demograafia

[Lemet]

https://online.le.ee/2017/02/20/eve-tel ... -ja-noori/

Hea artikkel demograafast. Ära on mainitud ka sündimuse tõus "laulva revolutsiooni" päevil. Elik siis tõendus sellest, et sündimust on võimalik riiklike meetmetega mõjutada. Olgu see moderaatorile nii vastukarva kui tahes. Kustutamine ei muuda ju fakti, et toona muutusid ühiskonna hoiakud ja tänu sellele sündis paljudesse peredesse kolmas laps. Ühiskondlike hoiakute kujundamine on aga riigil täiesti võimalik. Pikk ja vaevaline, aga võimalik.

[Kapten Trumm]

Jama jutt, Trumm. Last naise kohta Iraanis:
1975: 6.21
1976: 6.24
1977: 6.29
1978: 6.35
1979: 6.42
1980: 6.48
1981: 6.52
1982: 6.52
1983: 6.47
1984: 6.38
1985: 6.23
ja sealt edasi langevas joones.
Graafiku marginaalse tõusu seostamine revolutsiooniga on meelevaldne, sest tõus algas juba aastaid enne seda.

Miks sa siis jätsid samast allikast elussündide absoluutarvu siia panemata, panen selle kah, las siis raffas otsustab, kes jama ajab:

1975 1,339,267 148,543 1,190,724
1976 1,401,426 155,981 1,245,445
1977 1,399,977 146,369 1,253,608
1978 1,369,597 127,587 1,242,010
1979 1,689,908 142,402 1,547,506
1980 2,450,308 162,176 2,288,132
1981 2,421,611 178,099 2,243,512
1982 2,101,894 200,614 1,901,280
1983 2,203,448 207,228 1,996,220
1984 2,067,803 186,440 1,881,363
1985 2,033,285 190,061 1,843,224
1986 2,259,055 199,511 2,059,544
1987 1,832,089 204,230 1,627,859
1988 1,944,149 238,390 1,705,759
1989 1,784,811 199,645 1,585,166
1990 1,722,977 217,597 1,505,380
1991 1,582,931 217,637 1,365,294
1992 1,433,243 188,647 1,244,596
1993 1,388,017 208,161 1,179,856
1994 1,426,784 3.50
1995 1,205,372 3.22
1996 1,187,903 2.95
1997 1,179,260 2.73

Elussünnid esimene veerg aastaarvude järel. Tabel võetud
https://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Iran

40% elussündide arvu kasv pole mingi "marginaalne hälve".

[Kapten Trumm]

https://online.le.ee/2017/02/20/eve-tel ... -ja-noori/

Hea artikkel demograafast. Ära on mainitud ka sündimuse tõus "laulva revolutsiooni" päevil. Elik siis tõendus sellest, et sündimust on võimalik riiklike meetmetega mõjutada. Olgu see moderaatorile nii vastukarva kui tahes. Kustutamine ei muuda ju fakti, et toona muutusid ühiskonna hoiakud ja tänu sellele sündis paljudesse peredesse kolmas laps. Ühiskondlike hoiakute kujundamine on aga riigil täiesti võimalik. Pikk ja vaevaline, aga võimalik.

Laulva revolutsiooni laste õigem nimetus oleks vist ENSV luigelaulu lapsed.
Erinevalt sellest Iraanist olid 80ndate teisel poolel suured sünniarvud stabiilse kasvu tulemus, mis algas juba 70ndatest.
Nende maksimumaastate lapsed ju planeeriti ajal, mil vabadusest oli teada ainult sõna glasnost.

Vt all olev tabel, elussünnid esimene veerg peale aastaid.

1980 22 204 18 199 15,0 12,3
1981 22 937 18 349 15,4 12,3
1982 23 128 17 893 15,4 11,9
1983 24 155 18 190 16,0 12,1
1984 24 234 19 086 16,0 12,6
1985 23 630 19 343 15,5 12,7
1986 24 106 17 986 15,7 11,7
1987 25 086 18 279 16,2 11,8
1988 25 060 18 551 16,0 11,9
1989 24 318 18 536 15,5 11,8
1990 22 304 19 531 14,2 12,4
1991 19 413 19 715 12,4 12,6
1992 18 038 20 126 11,8 13,1
1993 15 253 21 286 10,2 14,2
1994 14 176

Sündide arv saavutas oma senise lae 1987 ja siis polnud mingit laulvat revolutsiooni. Vastupidi, kui tuli laulev revolutsioon, keeras sündimus juba allakäigu teele ja sealt 1993-1994 tasemest pole ta õieti enam taastunudki.

[Kapten Trumm]

https://online.le.ee/2017/02/20/eve-tel ... -ja-noori/

Hea artikkel demograafast. Ära on mainitud ka sündimuse tõus "laulva revolutsiooni" päevil. Elik siis tõendus sellest, et sündimust on võimalik riiklike meetmetega mõjutada. Olgu see moderaatorile nii vastukarva kui tahes. Kustutamine ei muuda ju fakti, et toona muutusid ühiskonna hoiakud ja tänu sellele sündis paljudesse peredesse kolmas laps. Ühiskondlike hoiakute kujundamine on aga riigil täiesti võimalik. Pikk ja vaevaline, aga võimalik.

Kindlasti on täna aktuaalsed probleemid nagu "homoabielu kui lahe uus realism" "puudulikud sotsiaalsed tagatised" "karjäärikultus" ja "rohkearvulistele naistele tasuta (st maksumaksa raha eest) kõrghariduse andmine ja meeste eemaletõukamine" tegurid, mis vähehaaval, kuid järjekindlalt õõnestavad sündivuse alustalasid. Nendest ühe kõrvaldamine märkimisväärselt ei tõsta, kuid kõik koos õõnestavad need, pakuks oma viiendiku sealt sündivuse otsast.

[Z03]

Kas Islandi sündiMuse tõusu taga võib olla võrdõiguslikkus, naiste-meeste võrdne kohtlemine, mille osas Island on üks eesrindlikumaid riike?

http://www.pealinn.ee/tagid/koik/island ... ud-n214637

ISLANDI VÕRDÕIGUSLIKKUSE NÕUNIK: Mehi võrdselt panustama õpetanud isapuhkus on ka sündimust suurendanud
Triin Oja
26. veebruar 2018

"Ma usun, et riik peab ohjad enda kätte võtma, muidu ootame võrdsust veel väga pikka aega. Mõni mees arvab, et kõik on korras, kui ta peseb üks kord pesu või käib üks kord lasteaias lapsel järel. Sellest aga ei piisa!" tõdes Islandi riikliku soolise võrdõiguslikkuse keskuse erinõunik Hugrún R. Hjaltadóttir, kelle sõnul kasutab isapuhkust enam kui 80% Islandi meestest. "Isapuhkus on pannud mehed mõistma, kui palju vaeva kodutööd tegelikult nõuavad."


Selle aasta jaanuaris jõustus Islandil seadus, mis kohustab ettevõtjaid tõestama, et nad maksavad meestele ja naistele võrdse töö eest võrdset palka. Võrdse palga standardile mittevastavaid tööandjaid ootab aga kopsakas trahv. Pealinn vestles seadust Eestisse tutvustama tulnud Islandi riikliku soolise võrdõiguslikkuse keskuse erinõuniku Hugrún R. Hjaltadóttiriga Islandi püüdlustest ja saavutustest võrdsuse saavutamisest ning õppetundidest, mis tuleksid ka Eestile kasuks.

Island on juba mitmeid aastaid hinnatud maailma sooliselt võrdseimaks riigiks. Kui keeruline on olnud selle staatuseni jõudmine?

See on olnud raske. Edu võtmeks on olnud tavakodanike poliitiline sekkumine, näiteks suurte, 25-30 tuhande osalejaga naisteprotestide näol.

Mis on mõned meetmed, mida Island on kasutanud ja mis võiks edu tuua ka teistele riikidele?

Kõige olulisem samm on olnud tõhusa lastehoiusüsteemi loomine. Ma räägin kvaliteetsest lastehoiust, mida subsideerib riik ja omavalitsused. See annab mõlemale vanemale võimaluse osaleda tööjõus. Taskukohane ja kvaliteetne lapsehoid, kus töötavad eriharidusega töötajad on olnud meie edu võtmeks.

Kõigile lastele alates teisest eluaastast on tagatud 6-8 tunnine lastehoid tööpäevadel.

Kuidas toetab Island vanemaid, kes otsustavad lastega koju jääda?

Meil on hea lapsepuhkuste süsteem, millesse on kaasatud ka isad. Isad ei saa oma lapsepuhkust emadele "loovutada". Lapsepuhkuse ajal saavad mõlemad vanemad kolme kuu jooksul 80 protsenti oma palgast ning peale seda on mõlema vanema vahel jaotamiseks veel 3 kuud lapsepuhkust.

Me toetame vanemaid lapsepuhkusega, aga riik ei maksa eritoetusi neile, kes otsustavad lastega püsivalt koju jääda. See otsus on kodanike enda otsustada. Samas muudab meie hea lastehoiusüsteem vanemate tööle naasemise lihtsamaks – igasuguse majandusliku taustaga inimesed saavad endale Islandil laste päevahoidu lubada.

On olnud ka arutelusid selle üle, et kas maksta toetusi neile vanematele, kelle lastele lasteaedades kohta ei jätku, kuid hetkel on konsensus, et sellest võib saada lõks. Selline poliitika võib ema koju lõksu jätta ning muuta tööle tagasi mineku raskemaks.

Naiste haridustase Islandil on võrdne meestega ja oleks kallis harida naisi ainult selleks, et nad jääksid koju laste eest hoolitsema. Nad on selleks liiga kvalifitseeritud.

Eestis võib emapuhkuse tõttu tekkida olukord, kus naised saavad hiljem vähem pensionit – kuidas on olukord Islandil? Kuidas on seal probleem lahendatud?

Ka Islandil on olukord sama. See on üks meie suurimatest muredest ja ka üks põhjustest, miks me palgalõhe vähenemise eest võitleme. Me tahame, et isad võtaksid võrdse vastutuse laste kasvatamisel, et ka nende pensionit mõjutaksid samad näitajad, mis naistel.

Kas nendel meetmetel on olnud ka vastaseid? Mis on olnud nende põhiargumendid?

Muidugi on olnud ka vastaseid, eriti parempoolsete konservatiivsete jõudude seas. Nad on samasugused, nagu ka siin.

Meil on matemaatikuid, kes proovivad palgalõhet "ära arvutada", aga meil on suurem debatt selle üle, mida üldse saab ära kalkuleerida.

Me ei taha, et palgalõhe arvutades kalkuleeritakse ära kodused ja perekondlikud kohustused, mis paraku sõltuvad soost. See on sugude reaalsus ja me peame seda arvesse võtma.

Mis on ebavõrdsuse vastu võitlemata jätmise negatiivsed mõjud ühiskonnale ja majandusele?

See tekitab olukorra, kus sa saad rakendada vaid poolt oma populatsioonist ja poolt võimsusest. Sugude võrdsusega saab alati ainult kasu.

Võrduse eest võitlemine on alati kasuks, sellest ei kaota midagi.

Kas riigid peaksid mängima võrdsuse ja võrdsete palkade eest võitlemises mängima võtmerolli? Või saab sellised otsused jätta ka tööandjate ja töötajate õlule?

Ma usun, et riik peab ohjad enda kätte võtma, muidu ootame võrdsust veel väga pikka aega. Meil on Islandil kogemus, et riigi poliitika suudab mõjutada inimeste eraelu.

Näiteks kui 2000. aastal said isad esimest korda vanemapuhkust, siis arvati, et seda kasutavad kõige rohkem 50 protsenti isadest, aga esimesest päevast oli see juba 80 protsenti ja rohkem.

Struktuurilised muutused, mida see mehelikkuse mõistesse on toonud on rohkem, kui oodata oskasime. Meil on nüüd erinev mehelikkus – milles on rohkem ruumi isade osalemisele ka pereelus.

Islandil on isapuhkus tõeliselt populaarne, nüüd kasutab seda ligi 90 protsenti isadest. Eestis isad paraku nii varmad. On teil äkki mingeid soovitusi, kuidas ka Eestis seda populaarsemaks muuta?

Ma arvan, et selle põhjused on kultuuris ja arusaamades, mida meestel sobib teha ja mida mitte. Ma arvan, et see oleneb ka meeste töökohtade suhtumisest – äkki nad arvavad, et isapuhkuse võtmine ei oleks vastuvõetav?

Me peame arutlema selle põlvkonnaga, kelle käes on võim ja proovima panna ka vanemad mehed mõistma, et noortel meestel on vaja võimalust olla head isad.

Kui isad võtavad pereelust rohkem osa, on see kõigile hea.

Milliste teiste ebavõrdse kohtlemise vormidega peale palgalõhe, peavad naised tööelus silmitsi seisma?

Islandil on suureks probleemiks tööde sooline jaotumine – meil on väga sügavalt juurdunud "meeste- ja naiste ametid" ja "meestetööde" eest makstakse tavaliselt rohkem. Meil on pikk tee minna võrdsuseni tööpostil.

Kuidas saaksid mehed aidata olukorda muuta?

Me elame ühiskonnas, kus on mehed ja naised ja me ei ole vastasmeeskondades, vaid samas meeskonnas. Minu jaoks on tähtis, et mehed ühineksid samuti soolise võrdsuse eest võitlemisega, sest ka neil on sellest palju võita. Nad peavad mõistma, et soolise võrdsusega ei võta keegi neilt midagi ära, vaid saada lihtsalt osa nende privileegist.

Muidugi ma mõistan, et kui sul on midagi ja keegi teine tahab seda ka, siis tunned end ohustatuna. Aga me ei taha midagi neilt ära võtta.

Naised võidavad võrdsuse tööelus, mehed aga võrdsuse kodus. Meil on vaja tasakaalu.

Kas võrdse vastutuse võtmine ka koduelus oleks abiks? Tihti järgneb naistel ju palgatööle teine "tööpäev" kodus.

Sellega on suureks abiks olnud isapuhkusest. Kui mehed jäävad koju, siis nad mõistavad, kui palju tööd kõigi koduste toimetustega hakkama saamine nõuab. Naised on tööl ja nad peavad ise pesu pesema, last toitma – kõik selgeks õppima ja sellega hakkama saama.

Sellel on olnud mõju, mis kestab ka peale isapuhkuse lõppu – isad jätkavad kodutöödesse ja lastekasvatamisse panustamist.

Paljud lahutused ongi tingitud sellest, et naised ootavad, et neil oleks kõrval võrdne partner, aga reaalsus on teine. Mõni mees arvab, et kõik on korras, kui ta peseb üks kord pesu või käib üks kord lasteaias lapsel järel. Sellest aga ei piisa! Sest naine teeb seda kõigil muul päevadel, lisaks teeb ta kõik toidukorrad, koristab ja palju muud.

On väga oluline, et naised ja mehed mõistaksid suhetes, et need asjad tuleb läbi rääkida. Sest kui üks partneritest on õnnetu, saab see lõppeda vaid ühel moel.

Meestele on parim viis aitamiseks pere- ja koduelus võrdse rolli võtmine.

Kas kõigil nendel meetmetel on olnud mõju ka Islandi sündimusele?

Jah! Sündimus on suurenenud. Enne 2000. aastat oli meil sündimus pikalt langenud aga peale isapuhkust on see tõusnud üle 2 lapse naise kohta.

Muidugi majanduskriisi ajal see taas veidi langes, kuid nüüd on jälle tõusule pööranud.

Uuringud on näidanud, et isa osalemine esimese lapse kasvatamises on väga suureks mõjutajaks naiste otsuses saada veel lapsi.

On ka väidetud, et mehed saavad kõrgemat palka, kuna nad saavad rohkem ületunde teha ning tööle pühenduda, naised aga peavad peale tööd koju laste juurde jooksma. Kas võrdsus kodus annaks ka naistele võimaluse rohkem ületunde teha?

Muidugi. Aga peame ka mõtlema ka kuidas me oma tööelu organiseerime. Kas üldse peaks olema nii palju ületunde? Mis on elus oluline? Peame ka neid küsimusi küsima.

Hetkel käib Islandil tõsine debatt töönädala lühendamise üle. Kas meil peaks olema 40 tunnine töönädal? Kõige radikaalsemad tahavad kärpida selle 35 tunni peale, aga enamus on nõus töönädala kolmetunnise lühendamisega.

Ka meil on suureks probleemiks ületundide tegemine, võib-olla peaksime enne selle vähendamisele mõelda.

Kas tõeline võrdsus üldse on saavutatav?

Muidugi tahaks ma öelda jah, aga ajalugu on näidanud, et meie ettekujutus sellest, mis on sugude võrdõiguslikkus, muutub pidevalt. Meil on pikk tee minna. Võrdsus on abstraktne mõiste.

Samas on selge ja fundamentaalne, et võrdse töö eest peab maksma võrdset palka.

Samas peab muutma ka seda, kuidas meedias naisi ja mehi kujutatakse. Kui naist kujutatakse ainult seksuaalse objektina, siis see õõnestab meie püüdlusi võrdsete võimaluste saavutamiseks. Kui me popkultuuris ei kohtle mehi ja naisi võrdselt, siis me vähendame oma tööd ka muudes valdkondades. Olukorda ei lahenda mehi samuti alandades vaid pigem kõiki austades.

Ei peaks kartma kõiki probleeme arutada, mitte ainult neid arutama, millest söögilaua ääres sobilik rääkida on.

[Lemet]

Kas Islandi sündiMuse tõusu taga võib olla võrdõiguslikkus, naiste-meeste võrdne kohtlemine

Vaevalt. Vaata Taani näitajaid. Ka see riik on toodud tunnuste osas vaata et esikohal.

[Kriku]

https://online.le.ee/2017/02/20/eve-tel ... -ja-noori/

Hea artikkel demograafast. Ära on mainitud ka sündimuse tõus "laulva revolutsiooni" päevil. Elik siis tõendus sellest, et sündimust on võimalik riiklike meetmetega mõjutada.

Me oleme selle kõik juba korra läbi käinud. Eile õhtul kopeerisin selle poliitika teemast siia 2. leheküljele. Asjakohane postitus: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 33#p537933

Jah, muidugi mõjutavad ajaloosündmused sündivust. Vastupidist pole ka keegi väitnud. NSVL-ist vabanemine tekitas lootusepuhangu ja see peegeldus ka sündimises - aga mida sa pead ENSV lõpuaastail riiklikeks meetmeteks, mis sündimust mõjutasid, ja veel "pikalt ja vaevaliselt", on arusaamatu. Ainukese võimaliku kandidaadina tuleb mulle pähe venekeelsete migrantide sissevedu - see tõepoolest tõstis ENSV-s sündivust.

Olgu see moderaatorile nii vastukarva kui tahes.

Moderaatorile on vastukarva läbi arutatud väidete mehhaaniline korrutamine arutellu midagi uut lisamata. Seda on sulle ka korduvalt selgitatud

[Kriku]

Miks sa siis jätsid samast allikast elussündide absoluutarvu siia panemata

Sellepärast, et elussündide absoluutarv oleneb sellest, kui palju on parasjagu sünnitusealisi naisi ehk siis kohordiefektist. Suurtel põlvkondadel on absoluutarvudes palju järglasi, väiksematel vähem. Sellepärast tulebki vaadata suhtelist väärtust ehk siis kui palju on lapsi naise kohta.

[nimetu]

Just nii. Mis tähendab seda, et Iraanis toimunud elussündide hüppele pandi alus vähemalt 15-20 aastat varem. Seda seostada revolutsiooniga on meelevaldne.

[Kriku]

Iraani sündide absoluutarvu tipp on 1986. aastal, aga keskmiselt oli siis naise kohta 6.02 last, mitte 6.42 nagu vahetult pärast islamirevolutsiooni. Siis sündisid 1960-70 sündinud tolleks ajaks kõigi aegade suurima kohordi lapsed. Edasi tulid veel suuremad kohordid, aga laste arv naise kohta käis alla: 2000-2005, kui 1980-ndate keskpaigas sündinud rekordiline arv naisi ise sünnitama hakkasid, oli see ainult 1,97 ja 2005-2010 1,79, st. euroopalik.

Põhjuseks on suure tõenäosusega 1989. aastal juurutatud sünnikontrolli poliitika, mis käis loosungi all "Üks laps on tore, kahest juba kindlasti aitab." Selle moonutuse tõttu tekibki absoluutarvude tipp islamirevolutsiooni järgsetesse aastatesse. Moonutuseta tõuseks kõver palju kauem (kuni sajandi lõpuni?).

1986. aastal oli tõepoolest umbes 40% rohkem sünde kui 10 a. varem, kuid 1971. aastal oli ka näiteks 36% rohkem sünde kui 10 a. varem.

[Kapten Trumm]

Põhjuseks on suure tõenäosusega 1989. aastal juurutatud sünnikontrolli poliitika, mis käis loosungi all "Üks laps on tore, kahest juba kindlasti aitab." Selle moonutuse tõttu tekibki absoluutarvude tipp islamirevolutsiooni järgsetesse aastatesse. Moonutuseta tõuseks kõver palju kauem (kuni sajandi lõpuni?).
1986. aastal oli tõepoolest umbes 40% rohkem sünde kui 10 a. varem, kuid 1971. aastal oli ka näiteks 36% rohkem sünde kui 10 a. varem.

See jääb nüüd tõsiselt müstiliseks, kuidas 1989 juurutatud sünnikontroll andis maksimumsündide arvu 1986.
Tee või tina, aga minu sõduri loogika seda ei võta.

1986. aastal oli tõepoolest umbes 40% rohkem sünde kui 10 a. varem, kuid 1971

Nüüd sa udutad.
1978 sündis 1 370 000 (analoogsed arvud olid kogu kümnendi)
1979 sündis 1 690 000
1980 sündis 2 450 000

760 000 lisasündi 1980 võrreldes 1979 tähendab +45% üheainsa aastaga ja võrreldes 1978 (mis oli islamirevolutsiooni eelne tavapärane tase) +1 080 000 sündi ehk +79% kui võrrelda 1980 1978. aastaga ehk islamirevolutsiooni eelse tasemega.

Mingist kohordiefektist rääkimine on kohane ENSV puhul, kus sündivus kasvas tasapisi 20 000 üles juba 1970ndatest alates, mitte üheainsa aastaga poolteist korda. Saad aru? Suur muudatus toimus vähem kui 2 aastaga. Sellel on väga lihtne seletus, 1979 lõpus pandi naised burka alla, lõbustuskohad suleti ja ülikoolidest löödi minema ja 9 kuu pärast juhtus see, mis juhtuma pidi. Võiks lausa spekuleerida, et 1980 II poolaastal sündis kõvasti rohkem kui I poolaastal.

[Taaniel Tina]

Mingist kohordiefektist rääkimine on kohane ENSV puhul, kus sündivus kasvas tasapisi 20 000 üles juba 1970ndatest alates

See tulemus on ka veidi moonutatud, sest oma osa andsid sinna juba ka muust N Liidust tulnud immigrandid, keda peale II maailmasõda tuli ikka igal aastal 5-10 tuh inimest.
70-teks oli venekeelset elanikkonda Eestis juba ~30% ja see protsent jätkas kasvu immigratsiooni toel.
Ja isegi selle sündide kasvu juures oli alates 1950 kuni 1991 ainult 11 aastat, mil sündivus-kordaja oli suurem kui 2,1.

[Kriku]

Põhjuseks on suure tõenäosusega 1989. aastal juurutatud sünnikontrolli poliitika, mis käis loosungi all "Üks laps on tore, kahest juba kindlasti aitab." Selle moonutuse tõttu tekibki absoluutarvude tipp islamirevolutsiooni järgsetesse aastatesse. Moonutuseta tõuseks kõver palju kauem (kuni sajandi lõpuni?).
1986. aastal oli tõepoolest umbes 40% rohkem sünde kui 10 a. varem, kuid 1971. aastal oli ka näiteks 36% rohkem sünde kui 10 a. varem.

See jääb nüüd tõsiselt müstiliseks, kuidas 1989 juurutatud sünnikontroll andis maksimumsündide arvu 1986.
Tee või tina, aga minu sõduri loogika seda ei võta.

Jutt oli sellest, et miks 1986. aastal sündinud rekordsuur kohort ei andnud näiteks 2004.-2006. aastal järglasteks järgmist rekordsuurt kohorti.

1986. aastal oli tõepoolest umbes 40% rohkem sünde kui 10 a. varem, kuid 1971

Nüüd sa udutad.
1978 sündis 1 370 000 (analoogsed arvud olid kogu kümnendi)
1979 sündis 1 690 000
1980 sündis 2 450 000

760 000 lisasündi 1980 võrreldes 1979 tähendab +45% üheainsa aastaga

Ei udutanud, arvutasin valesti. 1986. aastal sündis 61% rohkem kui 10 aastat varem.

Mingist kohordiefektist rääkimine on kohane ENSV puhul, kus sündivus kasvas tasapisi 20 000 üles juba 1970ndatest alates, mitte üheainsa aastaga poolteist korda. Saad aru? Suur muudatus toimus vähem kui 2 aastaga. Sellel on väga lihtne seletus, 1979 lõpus pandi naised burka alla, lõbustuskohad suleti ja ülikoolidest löödi minema ja 9 kuu pärast juhtus see, mis juhtuma pidi. Võiks lausa spekuleerida, et 1980 II poolaastal sündis kõvasti rohkem kui I poolaastal.

OK, mis seal siis ikka. Kui sünde tuleb aastaga 45% juurde, birth rate samas suureneb ainult mõne kümnendiku võrra ja kohordiefekt ega immigratsioon asja ei seleta, ju siis peavad mingid andmed valed olema. Võimalik, et minu poolt mainitud birth rate on vale. Sain selle Google'i abil otsides "iran birth rate", siis viskab kohe graafiku ette.

Leidsin nüüd niisuguse publikatsiooni: http://www.demoscope.ru/weekly/knigi/to ... s51136.pdf

Siin kirjutatakse järgmist (minu esiletõst):

The conventional age-based measures of fertility are age specific fertility rates and their sum over all ages, the total fertility rate. Based on these measures, the fertility transition in Iran has passed through different phases from 1972 to 2000. After the implementation in 1966 of the first family planning program, the total fertility rate declined from around 7.7 in 1966 (Amani 1970) to around 6.5 in 1976 (Aghajanian and Mehryar 1999). Despite the approval of family planning methods by Ayatollah Khomeini in 1979, the pre-revolutionary family planning program was suspended immediately after the revolution. Although no specific population policy was introduced after the revolution, the new government adopted policies that were effectively pronatalist. Soon after the revolution, the legal minimum ages at marriage for girls and boys were reduced from 15 and 18 to 13 and 15 years, respectively (Azimi 1981). Then, during the war with Iraq, families were encouraged to have more
children and substantial economic incentives were provided (Abbasi-Shavazi et al. 2002). In apparent response, the total fertility rose and hovered around seven children per woman in the first half of the 1980s.

Despite the post-revolutionary pronatalist ideology, the high fertility regime was short lived and fertility fell to about 6.3 births per woman in 1986 and further to around 5.5 in 1988.

Nii et jah, efekt oli, aga see oli lühiajaline ja kuigi ideoloogiat muudeti alles 1989, langes sündivus juba varem. Ehk siis kuigi pärast revolutsiooni sünnitati rohkem, ei tähendanud see veel võrreldavat muutust selles, mitu last naine oma elu jooksul saab. Ehk siis küsimus on rohkem ajastuses.

[Kriku]

Pilt ka:

Screenshot_2018-10-04 Iran’s Population Dynamics and Demographic Window of Opportunity - irans_population_dynamics_and_demo[...].png (143.53 KiB) Vaadatud 2245 korda

https://iranian-studies.stanford.edu/si ... nity_1.pdf

[Kapten Trumm]

Mina näen siin küll selget seost - kuigi sündivusel oli tugev põhi all varem, siis sündivusbuumi Iraanis põhjustas traditsioonilise islami elukorralduse sisseviimine.
Arvan, et vägisi nad kedagi lapseootele ei pannud. Või massvägistamist ei teinud.
Mis asjad ajatollad kinni keerasid:
1.abordid ja rasestusvastased vahendid
2. lasteta naiste lääneliku ringitõmbamise
3. naised saadeti põhimõtteliselt koju, laste ja pudrupaja juurde.

Tõenäoliselt tekkis riigis juba 10 aastaga suuri probleeme laste koolitamise, perede toimetulekuga jne, misjärel asuti poliitikat muutma ja sündivust piirama. Ja imeväel, mõne aastaga taastuski revolutsioonieelne 1,2-1,4 miljonit tase.

Minuarust on siit õppida seda, et tuleks toetada traditsioonilist perekorraldust ja lõpetada asendustegevused. Kahjuks vajab see demokraatliku riigi kohta raskeid otsuseid, mis Iraani-taolises võib nipsti teha (ja sunniaparaat viib täide). Ja üksasi veel - kui me tahame edukad edasi olla, tuleb niiehknaa seda tänast tibibürokraatiat riigisektoris halastamatult piirata. Konkreetne fenomen on justnimelt tänane femimiseeritud haridussüsteemi ja massilise humanitaarbakade (valdavalt naised) tootmise tagajärg.